Filmi- ja meediablogi

Aasta vilistlane 2017 – Triin Ruumet

31.08.2017 14:00:55

Triin Ruumeti esimene täispikk mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“ valmis 2016. aastal ning on tagasivaade 1990ndate jõmmikultuuri. Film osutus edukaks, kogudes kinodes 62 262 vaatajat ja pälvis ka kriitikute tunnustuse Neitsi Maali auhinna näol, millega Eesti Filmiajakirjanike Ühing tunnistas selle 2016. aasta parimaks Eesti filmiks. Samuti võitis „Päevad, mis ajasid segadusse“ Eesti Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti valdkonnas ja pälvis võidu kuues kategoorias Eest Filmi- ja Teleauhindade (EFTAde) jagamisel. Lisaks on film pälvinud auhindu Karlovy Vary International Film Festivalil žürii eripreemia ning Listapad-Mins International Film Festivali eripreemia noore energia eest.

Tema tudengifilmid on võitnud hulgaliselt auhindu. Ta on ka esimene Anri Rulkovi preemia laureaat, pälvides selle filmide “Ülevaade psühhoanalüütilisest teraapiast nr 11. näitel”, “Põhja” ja “Teisel pool vikerkaart” eest 2012. aastal.

Kuidas tulid selle peale, et BFMi õppima tulla?

Alguses … või noh, terve elu arvasin, et lähen EKAsse maali õppima, aga siis selgus maali katsetel, et ma ei saagi sinna väga ettepoole ja ma mõtlen asjadest teisiti. Siis läksin ikkagi BFMi meediaosakonda … tuli lihtsalt selline tunne. Seal jäin ka suht joone alla, aga ikkagi pääsesin üle noatera sisse. Siis sai suht kohe selgeks, et midagi muud ma väga peale filmi seal teha ei viitsi ega taha ning järgmisel aastal astusingi juba filmi bakasse uuesti. Ja nii see teekond kujunes.

Milline osa õppest sulle kõige rohkem meeldis?

Praktiline.

Räägi oma tudengielust üks põnev juhtum.

Neid asju oli ju palju, sest meil oli imeline kursus koos, kes kõik klappisid omavahel, päeval käisime koos koolis, õhtul panime baaris tina. Selline vennajaõestumine. Üks öö oli väga lahe ja eepiline kui tegime vanas kotka paviljonis Rein Marani kaameratöö ülesannet poistega ja olime juba nii väsinud ja deliirses olekus, hommikul ronisime katusele, vedasime mingi vana vanni sinna ja siis poisid võtsid trussikute väele, tegime neile kohapeal mingid inglitiivad ja filmisime stseeni. Siis tuli veel mu kursavend Kaur ja surus trelli tooresse lihasse ja Ott, kes talle samal ajal tomatimahla näkku puristas…hommikul läksime sealt otse kunstiajaloo loengusse. Mingi päev ajasime kooli peldikus Madisel juuksed maha ja tegime mingit soengut jne. Igast asju oli, puändiga ja puändita.

Mida on BFM sulle kaasa andnud?

Väga palju. Selle abstraktse mõtlemise suuna, mille Jüri Sillart kaasa andis. Kõik need inimesed mu ümber. Need aastad. Ei saa seda nii konkreetselt kokku võtta. See oli ju päris pikk aeg mu elus, seitse aastat vist.

 

  •  

    Lühifilmi soovitus: “Best Man”

    Filmi- ja meediablogi

    Lugu räägib äsja kihlunud Donaldist, kes tahab, et tema hea sõber Patrick tuleks talle isameheks, aga et ennast sellise vastutuse väärilisena tõestada, peab Patrick Donaldi kihlatu tapma. Ülesande vastuolulisus sunnib Patricku tegema järelduse, et Donaldil pole mõistusega kõik korras. Kui ilmub pruut, peab Patrick käituma nii, kuidas õigeks peab.

     

     

    Best Man from Freddie Hall on Vimeo.

     

    BFM Blogi

    Loe edasi
  •  

    TOP 5 FILMI FILMITEGEMISEST

    Filmi- ja meediablogi

    Filmiajaloo jooksul on tehtud tuhandeid filme loendamatutel eri teemadel. Mõnikord on filme tehtud kogunisti filmitegemisest endastki. On raske otsustada, milline film filmikunstist portreerib filmitegemist just kõige paremini. Võiks isegi öelda, et see on võimatu, sest nagu ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, nii ei ole ka ühe filmi valmimise protsess teisega võrdväärne. Siiski peaks vähemalt mingisugusegi ülevaate andma järgmised viis teost, millega iga filmihuviline võiks kursis olla. Toodud kronoloogilises järjekorras, mõne tutvustava lausega.

    1. Man with a Movie Camera (Человек с Киноаппаратом) (1929) Dziga Vertov.

    Selles üheks kõigi aegade parimaks dokumentaalfilmiks peetavas teoses järgneb vaataja kaameraga mehele, kes ühe päeva jooksul, mööda linna ringi uidates, selle elu kaameralindile jäädvustab.

    2. Day for Night (La nuit américaine ) (1973) François Truffaut.

    Film keskendub kaosele mida üks võtteperiood endaga võib kaasa tuua, tehnilistest viperustest näitlejate armuprobleemideni.

    3. Hearts of Darkness: A Filmmaker’s Apocalypse (1991) Fax Bahr, George Hickenlooper, Eleanor Coppola.

    Dokkfilm Francis Ford Coppola Apocalypse Now (1979) valmimisest uurib, kuidas kaootilisest, et mitte öelda hullumeelsest keskonnast hoolimata, saadi hakkama meistriteosega.

    4. Ed Wood (1994) Tim Burton.

    Lugu eksentrilisest filmilavastajast Edward D. Wood juuniorist, keda peetakse üheks halvimaiks režissööriks läbi aegade, ja tema kummalistest filmiprojektidest.

    5. Tropic Thunder (2008) Ben Stiller.

    Staarnäitlejate egode kokkupõrked ähvardavad filmivõtted pooleli jätta, et nendega hakkama saada, saadab algaja režissöör näitlejad sügavale džunglisse, kus nad peavad hakkama saama nii üksteise, kui ellujäämisega.

    BFM blogi
    2017

    Loe edasi
  •  

    Silmapaistev vilistlane 2017 – Jaanika Peerna

    Filmi- ja meediablogi

    Jaanika Peerna on kunstnik, kes elab ja töötab alates 1998 aastast New Yorgis, aga ka Tallinnas ning Berliinis. Peerna tööd varieeruvad joonistustest video ja installatsioonideni, performance’ini puudutades valguse, õhu, vee ja muude looduslike nähtuste muutumisi. Ta teeb tihti koostööprojekte leides ühise keele ka tantsijate ja muusikutega. Peerna töid on eksponeeritud New Yorgile lisaks veel Berliinis, Pariisis, Tallinnas, Helsingis, Veneetsias, Moskvas, Dubais, Sydneys ja Kölnis.

    Loe edasi