Humanitaarblogi

Antropoloogia: mida tähendab inimeseks olemine meie maailmas?

06.03.2018 15:57:27

Carlo Cubero Irizarry, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent, räägib antropoloogia õppekavast.

Palun rääkige antropoloogia magistriõppekavast lähemalt.

carlo2Tallinna Ülikooli antropoloogia õppekaval saab magistrikraadi omandada inglise keeles. Kahe aasta eest alustasime õppekava raames audiovisuaalse etnograafia suunaga, kus õpingute lõpus valmib projekt, näiteks film, helisalvestis, installatsioon vms. Kes aga soovib Tallinna Ülikoolis antropoloogia õpinguid doktoriõppes jätkata, saab seda teha kultuuride uuringute õppekaval.

Antropoloogia õppekava keskendub eelkõige sellele, kuidas läbi kultuuriliste erinevuste inimeseks olemise tähendust mõista. Ainekursuste raames uuritakse erinevaid maailmavaatelisi küsimusi ja kultuuritavasid ning paigutatakse need globaalsesse konteksti. Selleks analüüsitakse enamasti seminarides etnograafilisi tekste ja antropoloogilise sisuga filme.

Kursustel käsitletakse erinevaid teemasid nagu globaliseerumine, migratsioon, antropoloogiline kino, keha-antropoloogia, meelte antropoloogia jne. Õpingute lõppedes valmib koostöös juhendajaga antropoloogiline uurimus.

Kuidas õppekava sündis?

Õppekavaga alustati 2006. aastal pärast Eesti Humanitaarinstituudi liitmist Tallinna Ülikooli koosseisu. Õppekava sai akrediteeringu mõned aastad hiljem ning on sellest alates järk-järgult laienenud.

Miks on just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut selle õppekava jaoks sobiv?

Õppekavale võivad õppima tulla mistahes eriala tudengid. Meie õppejõud on rahvusvahelise taustaga ning on teinud uurimistööd Balti riikides, Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere maades, Türgis ja Indias. Õpingud toimuvad sageli seminari vormis, mis on soodus keskkond aktiivsete diskussioonide ja debattide tekkimiseks. Meie õppekava on uurimiskeskne.

Nagu juba eespool öeldud, pakub õppekava ainulaadset võimalust spetsialiseeruda audivisuaalse etnograafia suunale, mida arendatakse ja õpetatakse koostöös Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga.

Humanitaarteaduste instituudil on hulgaliselt Erasmus+ lepinguid, mis pakuvad tudengitele võimalust veeta kuni aasta mõnes Euroopa ülikoolis. Meil käib ka läbi Erasmuse ja DoRa programmide palju õppejõude ja teadureid, see omakorda aitab õpinguid rikastada ja õpikeskkonda mitmekesistada.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Mõned ainekursused, mida pakume:

  • Antropoloogiateooria I ja II
  • Lingvistiline antropoloogia
  • Problemaatilise keha antropoloogia
  • Performatsiivsus ja keha liikumine
  • Saarte antropoloogia
  • Riigiantropoloogia
  • Tehnoloogia ja kultuur
  • Antropoloogilise filmi ajalugu ja teooria
  • Meelte antropoloogia
  • Kariibi mere maade antropoloogia
  • Migratsiooni nüüdisprobleemid
  • Globaliseeumise antropoloogia

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Üliõpilastele, kes on huvitatud praktilisest humanitaarteadusest

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?

Kultuurantropoloogia kraad annab laialdased võimalused tööturul, alates karjäärist akadeemilises maailmas, lõpetades sotsiaalteenuseid pakkuvate asutuste, valitsusasutuste ja rahvusvaheliste ettevõtetega. Kui tudeng soovib oma vastuvõtuvõimalusi suurendada, siis tuleb kasuks praktiline kogemus teiste kultuuridega, mida pakub näiteks reisimine, töökogemus välismaal ja mõne võõrkeele omandamine.

Kus võiks lõpetaja töötada? Millised on tema akadeemilised väljavaated?

USA tööjõustatistika büroo väitel “tõuseb antropoloogide ja arheoloogide hõive aastaks 2022 võrreldes 2012. aastaga 19%, mis on kiirem tõus kui teiste erialade puhul keskmiselt”. Need numbrid näitavad, et antropolooge napib ning et eriala valik on küllaltki kindla peale minek, kuna võrreldes teiste töökohtade 11% kasvuga on siin kasv oluliselt suurem. Ameerika Antropoloogia Selts viis eelmisel aastal läbi uuringu, mille tulemusel selgus, et antropoloogide panus on olnud hinnatud väga paljudel erialadel, nagu näiteks haridus/koolitus, arheoloogia, kultuuri ressursside juhtimine, muinsuskaitse, muusemide/näituste/projektide planeerimine, kogukonna areng, huvikaitse (inimõigused/sotsiaalne õigus), sotsiaalteenused, IT arendus, disain (toote ja/või teenused), rahvusvaheline areng/suhted, kohtuekspertiis, massikommunikatsioon, haldus/juhtimine, etnograafia/kultuurantropoloogia, hindamine/järelevalve, tervishoid (rahvusvaheline tervis/rahvatervis), keskkond ja loodusvarad, äri, turism/kultuuripärand, tervishoiuteenuste juhtimine/pakkumine, juhtimiskonsultatsioonid/organisatsiooni arendamine ja koolitus, sotsiaalse mõju hindamine, turu-uuringud, õigus/kriminaalõigus/õiguskaitse ja humanitaarabi.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Mitmekesise tausta ja kõrge motivatsiooniga inimesed, kes on loonud väga elava ja stimuleeriva õhkkonna.

 

Lisainformatsiooni õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.

 

  •  

    TLÜ vilistlane Oliver Laas

    Humanitaarblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Lõpetasin Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria magistrantuuri 2011. aastal. Samal aastal astusin filosoofia doktorantuuri, mille lõpetamine on hetkel käsil.

    Loe edasi
  •  

    Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused – õppekava tutvustab Julia Tofantšuk

    Humanitaarblogi

    Palun rääkige interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste ehk vabade kunstide õppekavast lähemalt.

    Vabade kunstide õppekava erineb traditsioonilistest erialapõhistest õppekavadest selle poolest, et see sisaldab erinevaid humanitaarteaduste suundi.

    Loe edasi
  •  

    Eesti uuringud magistriõppekava

    Humanitaarblogi

    Piret Viires, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor, räägib ainulaadsest Eesti uuringute õppekavast.

    Loe edasi