Digiblogi

DigiELU uuris Facebooki mõju õppimisele

27.01.2017 12:09:56

Oma mõtted on kirja pannud Anneliis Poll, DigiELU projektis osaleja

Mis on ELU?

Esmakordselt alustas Tallinna Ülikoolis 2016 aasta sügissemestril täiesti innovaatiline aine nimega ELU. Heal lapsel mitu nime, ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus ehk Interdistsiplinaarne projekt. Tegemist on üleülikoolilise ainega, mille eesmärk on ühendada erinevate erialade tudengite teadmised ning viia 6-8 liikmelises rühmas läbi reaalse tulemusega projekt etteantud tähtaja jooksul. Projektõppe läbiviimise eesmärgiks on arendada rühmatöö oskuseid, õppida saavutama tulemust piiratud aja ning piiratud ressurssidega. Milliseid projekte läbi viiakse, millal alustada ja kust leida endale projektikaaslased – sellekohane info on olemas ELU veebileheküljel.

DigiELU projekt “Tsükliõppe tudengite kursusesiseste Facebooki suhtlusgruppide toimimise efektiivsus”

Alustasime oktoobris DigiELU projektiga, milles uurisime kursusesiseste Facebooki suhtlusgruppide toimimise efektiivsust. Täpsemalt soovisime teada, millise suhtlusviisiga tsükliõppes õppivate esimese aasta tudengite Facebooki suhtlusgrupp toetab kuuluvustunde kujunemist ja oma erialal õppimist. Meie projektirühma kõik liikmed on tsükliõppe tundengid ning seetõttu igaõhtused projektiteemalised koosviibimised ei olnud kuidagi võimalikud. Projekti läbiviimiseks kasutasime sellist keskkonda nagu Asana. Asana pakkus meile ideaalseid võimalusi sellise projekti läbiviimiseks – tööülesannete kaardistamine, ülesande täitja ning tähtaja seadmine, failide jagamine, ühilduvus Google Drive’iga, vestluste pidamine ja palju muud. Lisaks veel äpp, mis võimaldab projekti enda nutiseadmega kaasas kanda.

Uurimuse läbiviimiseks kasutasime Google Forms küsitluskeskkonda, kus 24 uurimusküsimusele vastasid esimese aasta bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid neljalt erinevalt erialalt: sotsioloogia, haldus- ja ärikorraldus, infotehnoloogia juhtimine, haridustehnoloogia. Meie DigiELU projekti toetasid ning aitasid läbi viia juhendaja Kai Pata ning kaasjuhendaja Eve-Liis Roosmaa.

Projekti läbiviimine sujus ilma infosulgude ja muude tõrgeteta suuresti tänu Asana keskkonna kasutamisele. Asana võimaldas kõikidel rühmaliikmetel olla koguaeg kursis, mis ülesanne parasjagu tegemisel on, millal on selle tähtaeg ning kes ülesande täitmise eest vastutab – väga mugav! Samuti sai meie juhendaja Asana kaudu jälgida meie projekti edenemist ning vajadusel oma nõuga aidata. Ülesanded jaotasime rühmas suuresti vabatahtlikkuse ning oskuste alusel. Kuigi digilahendused on ääretult mugavad kasutamiseks, siis ilma näost näkku kohtumisteta me siiski projekti läbi ei viinud ning kokku toimus meil neli projektirühmaga kohtumist.

Milleks kasutatakse kursusesisest Facebooki suhtlusgruppi?

Meie projekt uuris kursusesiseste Facebooki suhtlusgruppide toimimise efektiivsust ning millise suhtlusviisiga grupp toetab ühtekuuluvustunnet ja õppimist. Uurimusest selgus, et enim kasutatakse Facebooki suhtlusgruppi ainete ja õppetööga seonduva info ja materjalide jagamiseks. Kuid mitte kõik tudengid ei tegele vaid õppetööga ning leitakse aega ka meelelahutuseks. Näiteks nii haridustehnoloogia tudengite kui ka sotsioloogiatudengite grupis esines rohkelt meelelahutuslike materjalide ja siseringi naljade jagamist, samas kui näiteks haldus- ja ärikorralduse tudengitest olid 78% seisukohal, et seda ei tehta nende grupis mitte kunagi. Haldus- ja ärikorralduse tudengite grupp eristus selgelt kui õppetöö jaoks mõeldud abivahend, mistõttu osutusid seal populaarseteks vaid ainete, õppekorralduse ja erialaga seotud info jagamine – erialaga mitteseonduvat arutati seal aga väga minimaalselt. Ka infotehnoloogia tudengid kasutavad suhtlusgruppi eelkõige õppetööga seonduva jagamiseks.

Kuidas mõjutab Facebooki grupp kursusekaaslaste vahelisi suhteid?

Uurides tudengite vahelisi suhteid, selgus, et lähedus grupi liikmete vahel on pigem erandlik – vaid 2% vastanutest olid seisukohal, et tunnevad kindlasti oma grupi liikmetega lähedust. Samas leidis üle poolte, 57% vastanutest, et Facebooki grupp on aidanud lävimisele kaasa. Enamik tudengeid ei oota kursuse suhtlusgrupist tuge ning liikmete vaheline lähedus on pigem madal. Samas ollakse oma kursusekaaslastest heal arvamusel – 78% vastajatest nentisid, et nad suhtlevad kõigi oma kursusekaaslastega hea meelega.

Kuidas mõjutab Facebooki grupp õppeedukust?

Vähem kui pooled vastanutest olid seisukohal, et nad on kindlasti saanud Facebooki grupist head nõu ja abi seoses õppetöö ja selle korraldusega. Samas leidis 2% vastanutest, et nad ei ole grupist õppetööga abi saanud. Kontakttundidest puudumise korral tundsid 67% vastajaist, et nad saaksid Facebooki grupist abi, et õpingutega järele jõuda. Küsimusele, kas vastaja saaks õpingutega sama hästi hakkama, kui ta ei oleks Facebooki grupiga liitunud, leidsid 39%, et nad saaksid samamoodi hakkama, 33% olid aga seisukohal, et nad ei saaks oma õpingutega sama hästi hakkama.

Arvamused grupi olulisusest

Küsisime uurimuses osalenute hinnangut kursuse Facebooki suhtlusgrupi kasulikkuse ja vajalikkuse kohta nii lõimumises kui õppetöös edasijõudmises. Üldiselt peetakse sellist gruppi väga vajalikuks. Mõnede uurimuses osalenud tudengite arvamused:

“Arvan, et see on hea võimalus kiirelt infot jagada ja küsimustele vastust saada. Tekitab ühtekuuluvustunnet, kuid ei arva, et see aitaks kuidagi õppetöös edasijõudmises.”

“Kaugõppe või tsükliõppe puhul vajalik infovahetuskeskkond, see kuidas grupp tööle saada, sõltub paljuski liikmete panusest. Toimiv grupp aitab kaasa nii sotsiaalse keskkonna loomisel kui õppetöös.”

“FB suhtlusgrupil on täiesti praktiline kasu. Suure hulga kodutööde puhul tuletab keegi ikka midagi meelde, mis sul kahe silma vahele jäänud ja aegajalt nõu küsimine on olnud hädavajalik.”

“Oluline pingete mahaelamise koht.”

“See aitas kaasa alguse võõristusest ülesaamisel ja grupitööde tegemisel.”

Suhtlusgrupp on oluline

DigiELU projekti tulemusena selgus, et vähemalt tsükliõppe tudengid peavad kursuse suhtlusgruppi väga vajalikuks. Suhtlusgrupi sisud võivad küll püstitatud teemadest tulenevalt erineda ning olla nii meelelahutuslikku laadi kui ka ainult õppetööle keskendunud, kuid see ei vähenda sellise grupi vajalikkust. Samas toodi välja, et grupi hea toimimine sõltub ka liikmete panusest. See on heaks mõttekohaks näiteks kursusevanematele, et kas nemad kursusevanemana on panustanud piisavalt, et aidata kaasa kursuse suhtlusgrupi toimimisele ning sellest maksimaalse kasu saamisele. Samuti, miks mitte laiendada ideed kursusesisestest suhtlusgruppidest ning uute ELU projektide raames uurida, kas piisab olemasolevatest sotsiaalmeedia kanalitest, kuhu oma kursuse suhtlusgrupp luua, või vajaksid tudengid täiesti uut suhtluskeskkonda.

DigiELU projektis osalejate muljed

Anneliis: Puutusin sellise projektipõhise õppega kokku esimest korda ning alguses tundus see pisut hirmutav. Eriti just ajaliselt graafikus püsimise tõttu, kuid tegelikult sujus kõik väga kenasti. Olen oma tüübilt pigem selline, kes rühmatöid ei armasta ning pean lihtsamaks ise kõik algusest lõpuni ära teha, kellegi teisega arvestamata, kuid ELU projekt sundis just vastupidisele. ELU  on heaks ja lõbusaks vahepalaks teistele “kuivematele” töödele ja tegemistele ülikoolis.

Liia: Albert Einstein on öeldnud, et “Ärge ajage elus edu taga, vaid väärtusi”. Mõeldes (veidi ülekantud tähenduses) ELU projektile ongi minu arvates see mõttetera just see, mis iseloomustab ilmekalt meie projekti. Ehk siis minu jaoks oli ELU väärtuslik koosõppimise ja -tegutsemise kogemus, mida kindlasti soovitaks kõigile.

Lisaks meeldis mulle see kontseptsioon, et üliõpilased ja õppejõud on partnerlussuhtes – tegutsevad üheskoos ühise projektiga.

Siinkohal pean tunnistama, et kuigi rühmatöö meetod on heaks kaasaegse õpikäsitluse väljundiks, siis mina tunnen, et selles osas vajaksin veel harjutamist. Olen pigem selline algul eemalt jälgiv rühmaliige, kes annab oma panuse, kui teab mida täpselt temalt oodatakse. Selline eestvedamise omadus minul puudub. Aga meie rühmatöö oli sujuv ja nagu juba mainitud, siis sain väga hea kogemuse teha koostööd erinevate erialade tudengitega ja õppejõududega.

DigiELU projektis osalesid:

Kristi Hints, haridustehnoloogia

Loone Vilumaa, sotsioloogia

Anneliis Poll, haldus- ja ärikorraldus

Liia Suup, haridustehnoloogia

Lilija Kostjukevitš, infotehnoloogia juhtimine

Juhendaja Kai Pata (DTI vanemteadur)

Kaasjuhendaja Eve-Liis Roosmaa (sotsioloogia lektor/nooremteadur)

  •  

    Emeriitprofessor Aksel Telgmaa 85

    Digiblogi

    10. veebruaril täitus Aksel Telgmaal 85. eluaasta.

    TLÜ emeriitprofessor Telgmaa on üks Eesti teenekamaid matemaatikahariduse sisu kujundajaid, põhikooli matemaatikaõpikute autoreid ja õpetajate koolitajaid.

    Loe edasi
  •  

    Mart Laanperele Valgetähe V klassi teenetemärk

    Digiblogi

    Vabariigi Presidendi otsusega on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi vanemteadurile Mart Laanperele antud Valgetähe V klassi teenetemärk.

    Loe edasi
  •  

    Forbes märkis ära DTI vilistlase Alise Semjonova

    Digiblogi

    USA ajakiri Forbes on ära märkinud oma 2017 aasta “30 under 30″ Euroopa meedia kategooria edetabelis Lätist pärit Alise Semjonova – digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsiooni  õppekava vilistlase. Edetabel toob välja andekaimad, innovaatilisimad ja säravaimad noored tegijad kahekümnest erinevast valdkonnast. Alise on andmete visualiseerimise ettevõtte Infogr.am kaasasutaja ja UX disainer. Aliset juba möödunud aastast saatvast edust saab lugeda lisaks Infogr.am’i blogist.

    Loe edasi