Digiblogi

Digitehnoloogiate instituudi koostöö Kabuli ülikooliga

25.05.2016 11:10:33

Tallinna Ülikooli koostöö Kabuli Ülikooliga sai alguse juba 2012. aastal. Algatus lähtus Välisministeeriumi tollase välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsleri Marina Kaljuranna visiidist Afganistani 2011. aastal, mil ta oli saatjaks välisministrile Urmas Paetile. Pärast Eesti riigiametnike visiiti Afganistani tegi Välisministeerium üleskutse kõikidele Eesti suurematele ülikoolidele alustada haridusalast koostööd Afganistaniga ning Tallinna Ülikool võttis üleskutse vastu.

Tollane rektor Rein Raud saatis Välisministeeriumi info edasi juba siis arengukoostööd vedanud projektijuhile Maarika Miil’le, kes teavitas ka tulevat rektorit prof. Tiit Landi koostöövõimalusest Afganistaniga. Land ei kiirustanud otsustamisega ja Afganistaniga koostöö tegemise plussid ja miinused arutati uuesti läbi aastal 2012. Veebruaris toimus TLÜ delegatsiooni esimene visiit Kabuli, mida aitas ette valmistada tolleaegne Välisministeeriumi asjur Kabulis Vahur Soosaar. Delegatsiooni koosseisu kuulusid Tiit Land, Tiina Mäe, Mart Laanpere ja Maarika Miil. Visiidi käigus allkirjastati Kabuli Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vaheline koostöö memorandum. Samuti toimus kohtumine Kabuli Ülikooli erinevate teaduskondade dekaanidega, kes olid palutud osalema koostöölepingu allkirjastamisel.

Koostöö saab alguse

TLÜ esimese visiidi eesmärk oli teada saada, kas meil võiks üldse tekkida nö dialoogi koostööpinnal. Kuna oleme väga erineva kultuuritaustaga ja meedia on kajastanud Afganistani sõda pidava riigina, ei osanud me esialgu ette ennustada, missugust haridusalast koostööd võiksime Kabuli Ülikoolile pakkuda. Nendepoolne soov oli saada abi alates pastapliiatsitest lõpetades infrastruktuuri väljaehitamisega (õppehooned jne). Eesti on siiski väike riik ja meie võimalused ning ressursid on piiratud, tuli jääda realistlikuks ning säilitada kaine meel. Kuulasime meile räägitu ära ja tutvusime erinevate Kabuli Ülikooli teaduskondade esindajatega. Nende hulgas oli ka Mohammad Hadi Hedayati, kellest on tänaseks kujunenud meie peamine kontaktisik Kabuli Ülikoolis.

Lisaks organiseeris Eesti asjur Vahur Soosar meile kohtumise Nancy Dupreega, kes on tänaseks 89 aastane. Dupree on andnud isikliku panuse Afganistani ajaloo arhiveerimisse ja kandnud hoolt maapiirkondade naiste kirjaoskuse leviku eest, samuti toetanud Afganistani naiste hariduse edendamist laiemalt. Nancy Dupree lõi Kabuli Ülikooli juurde Afganistani Keskuse, mis on eraldiseisev asutus, kuid paikneb Kabuli Ülikooli territooriumil.

Eestisse tagasi jõudes oli selge, et koostöö Afganistaniga on vajalik. Mart Laanperele avaldas muljet Nancy Dupree Afganistani Keskus. Maarika Miili arvas, et peamine partner Kabuli Ülikoolis võiks olla IT teaduskond, kuna tegemist on interdistsiplinaarse valdkonnaga ning põhineb suuresti matemaatikal.

2012. aastal esitas Tallinna Ülikool Välisministeeriumi avatud taotlusvooru kaks arengukoostöö projekti. Üks neist oli Mart Laanpere ideel põhinenud koostöö Afganistani Keskusega „Afganistani õpetajakoolituse ja informaatika üliõpilaste kaasamine kirjaoskamatuse likvideerimisse Afganistani maapiirkondades“ ja Kabuli Ülikooli IT teaduskonnaga“. Teine projekt oli koostöös Kabuli Ülikooli IT teaduskonnaga, mis kandis nime „Kabuli Ülikooli informaatika teaduskonna bakalaureuseõppekavade arendamine ja magistriõppekava väljatöötamine“.

Samal aastal kiitis Välisministeerium heaks TLÜ arengukoostööprojekti Kabuli Ülikooli IT teaduskonnaga. TLÜ-le eraldati 118 289 eurot. Seega sai tegelik koostöö alguse 2012. aasta sügisel pärast Välisministeeriumi ja TLÜ lepingu allkirjastamist projekti elluviimiseks Afganistanis. Tallinna Ülikool kaasas projekti elluviimisse ka Tallinna Tehnikaülikooli.

Koostöös valmis magistriõppekava

Magistriõppekava esialgne versioon sai Kabuli Ülikoolile välja töötatud 2013. aasta jaanuaris, mil selle ülikooli IT-teaduskonna dekaan ja kolme osakonna juhatajad külastasid Tallinna. Algselt koostati lausa kolm õppekava projekti: Software Engineering, Information Systems ja Information Technology. Edaspidi integreeriti need üheks õppekavaks, millel oli kolm spetsialiseerumissuunda. Õppekava loomisel lähtuti järgmistest üldistest põhimõtetest:

1. Õppekava pidi vastama ACM (Association for Computer Machinery) ja IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers) kõrghariduse teise astme IT-õppekavade jaoks koostatud soovitustele.
2. Õppekava pidi arvestama Kabuli Ülikooli IT-teaduskonna õppejõudude kompetentsidega, tagamaks õppekava jätkusuutlikkuse ja vähendamaks võimalikke kvaliteediriske õppekava täitmisel.
3. Ainekursused ja eelkõige magistritööde teemad peavad arvestama Afganistani konkreetsete probleemide ja vajadustega.
4. Õppekava rakendamine peab olema majanduslikult ja administratiivselt Kabuli Ülikoolile jõukohane.

Valminud õppekava on väga heal rahvusvahelisel tasemel. Kuna see sisaldas tänapäeval väga olulisi kursuseid, mida polnud Afganistanis varem õpetatud, oli vaja enamik õppekavas olevaid kursuseid esimesele magistrantide rühmale läbi viia väliste jõududega. Just see argument panigi aluse jätkuprojekti sünnile. Loogilise jätkuna kujunes väljatöötatud magistriõppekavade rakendamine Kabuli Ülikooli IT teaduskonnas.

2013. aastal esitas TLÜ Välisministeeriumile arengukoostöö projekti „TLÜ poolt väljatöötatud kolme IT magistriõppekava rakendamine Kabuli Ülikooli Informaatika teaduskonnas ajavahemikul 2013-2015, mille kiitis heaks arengukoostöö komisjon ning Välisministeerium eraldas selle elluviimiseks TLÜ-le 142 500 eurot, millele lisandus 7500 eurot TLÜ omafinantseering. Projekti kogumaksumus oli 150 000 eurot.

Esimesed magistrandid alustasid õppetööd 11.oktoobril 2014. Kokku oli 20 tudengit, kellest kaks langes välja peale I semestrit, üks üliõpilane võttis akadeemilise puhkuse. Kokku viisime läbi kahe aasta jooksul 11 kursust ajavahemikul (oktoober 2014-detsember 2015).

Välisministeeriumi toetatud projekti raames oli planeeritud vaid magistriõppe kursuste läbiviimine, mitte magistrantide nö lõpetamisele viimine. Tegelik olukord kujunes aga selliseks, et TLÜ–l tuli tagada ka Kabuli Ülikooli IT teaduskonna magistriõppe jätkusuutlik toimimine. See tähendas, et pidime võtma vastutuse nii magistrantide lõputööde juhendamise, kui ka kogu administratiivse asjaajamise eest, mis kuulub lõpetamise juurde.

Afganistani kasutamata potentsiaal

Tulemused on olnud vaeva väärt. Nominaalajaga lõpetas 11 üliõpilast (16-st). Igal magistrandil oli 2 juhendajat – üks Kabuli Ülikooli ning teine kas TLÜ või TTÜ õppejõud. Tagamaks magistritööde kvaliteedi vastavuse rahvusvaheliselt kujunenud nõuetele, olid retsensendid valitud erinevatest Euroopa riikidest. Üliõpilaste edenemine õpingute jooksul oli tohutu, mis näitab nende suurt seni realiseerumata potentsiaali, aga ilmselt ka kogu Afganistani haridussüsteemis peituvat arenguruumi.

Magistriõppe tulemuste osas tuleb esile tuua veel üks aspekt – Afganistani jaoks uut tüüpi õpikultuuri viljelemine. Tänapäeval üldtunnustatud meetodid nagu ümberpööratud klassiruumi ideoloogiast lähtuv üliõpilaste ennastjuhtiv õpikäsitus, üliõpilaste kaasamine õpetamisprotsessi jmt olid üliõpilastele ning õppetöös osalenud Kabuli Ülikooli õppejõududele sõna otseses mõttes valgustuslikud. Arvestades osalejate tagasisidet, võib täie veendumusega arvata, et nad võtavad seda edaspidi arvesse ka enda professionaalses tegevuses. Kuna esimesse rühma võeti vaid Afganistani erinevate kõrgkoolide IT-õppejõud, siis saab magistriõppe kaudne mõju olema kahtlemata väga suur.

Õppekava loomise ja täitmisega seonduvat tegevust koordineeris TLÜ digitehnoloogiate instituudi arengukoostöö projektijuht Maarika Miil. Oleme veendunud, et õpetamine Kabuli Ülikoolis on omamoodi rikastanud ka kõiki meie õppejõude, kes on julgenud seda külastada. Tegelikult ei ole Afganistanis igapäevaselt sõda, vaid olukord on lihtsalt teistsugune. Seal on hetkel aasta 1395 ja enamus ühiskonnast elabki just nii, nagu oleks kogu maailmas aasta 1395.

Kirjutasid:
PEETER NORMAK, digitehnoloogiate instituudi direktor
MAARIKA MIIL, digitehnoloogiate instituudi arengukoostöö projektijuht

  •  

    TLÜ teadlaste neurokoreograafia eksperiment õnnestus

    Digiblogi

    14. septembril toimus Brüsselis Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritustega seoses lavastuse „Demultiplexia“ esietendus, milles kohtusid tehnoloogia, neuroteadus ja kunstid.

    Loe edasi
  •  

    LabHack #2 – mobiilirakenduste disainimine

    Digiblogi

    LabHack on tasuta töötubade sari, kus tarkvaraarenduse-, interaktsioonidisaini-, mängustamise- ja robootikaeksperdid tutvustavad enda igapäevaseid töid ja projekte ning kus läbi praktiliste tegevuste saab omandada teadmisi ja oskuseid, mida need eksperdid oma igapäevatöös kasutavad.

    Loe edasi
  •  

    Digitaalne õpianalüütika hariduses ja ettevõtluses

    Digiblogi

    12.-15. septembril korraldavad Digitehnoloogiate instituut ja Haridusteaduste instituut Tallinna Ülikoolis kaheteistkümnenda Euroopa haridustehnoloogia konverentsi “European Conference on Technology-Enchanced Learning”, mille keskseks teemaks sel aastal on digitaalne õpianalüütika. Konverents toob kokku teadlased, praktikud, ettevõtjad ning seadusloome esindajad kaardistamaks digitaalse õpianalüütika hetkeseisu ning arutamaks väljakutseid andmete kasutamisvõimalustest haridustehnoloogias. Külalisi on konverentsile oodata ligi 200.

    Loe edasi