Digiblogi

Disainmõtlemisest kõrghariduses – DesignIT

03.11.2017 14:24:22

Algas Erasmus + projekt “Disainimõtlemine kõrghariduses, et edendada inimesekeskset innovatsiooni äris ja ühiskonnas – DesignIT”

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi Haridustehnoloogia keskus koordineerib Erasmus + projekti DesignIT – Disainimõtlemine kõrghariduses (1.09.2017 – 31.08.2019)
DesignIT sihiks on kujundada kõrghariduses õppijatel ettevõtlusalaseid oskusi, projekt loob tehnoloogiaga toetatud mängustatud disainimõtlemise lähenemisviisi, et toetada õppijate loovust väljaspool kasti igapäevaelulisi probleeme lahendades.

Projekti väljundiks on õppijate paremad oskused oma ideid loovalt ellu viia äris ja sotsiaalses ettevõtluses. Projekt arendab õppijates võimekust olla oma loometegevuse kaudu aktiivsed kodanikud. Õppejõududele pakub projekt disainimõtlemise rakendamist võimaldavaid õppematerjale, mis on kantud mängustamise ja tehnoloogia võimalustest. Projektis loodud lähenemisviisi katsetatakse neljas kõrg- ja rakenduskoolis Eestis, Soomes, Kreekas ja Portugalis. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool, Porto Polütehniline Ülikool Portugalist, Metropolia Rakenduskõrgkool Soomest, Center for Research and Technology Hellas Kreekast ja Thessaloniki Ülikool Kreekast. Projekti koordineerib Kai Pata Tallinna Ülikoolist, Digitehnoloogiate Instituudi Haridustehnoloogia Keskusest.

Projekti esimesel töökohtumisel Voloses, Thessaloniki Ülikoolis (26-27.10.2017) arutas projekti meeskond, kuidas uurida disainimõtlemise õpetamise situatsiooni kõrghariduses ja rakenduskõrgkoolides projekti partnerriikides. Tallinna Ülikoolis on disainimõtlemise suurim kasutusvaldkond interdistsiplinaarsetes ELU projektides, aga ka teistes projektipõhiselt õpetatud ainekursustes.
Kavandati, kuidas mängustada tehnoloogia toel disainimõtlemise kasutajate vajaduste kaardistamise ja ideeloome protsessi etappe. Projekti esimesed mängustatud disainimõtlemise võimalused valmivad ja tulevad katsetamisele juba 2018 a. sügiseseks.

Vanemteadur Kai Pata, DesignIt projektijuht

  •  

    Madis Lepik: peagi otsime õpetajaid tikutulega!

    Digiblogi

    Eesti koolimatemaatika hea tase võib õige pea langema hakata, sest matemaatikaõpetajateks õpib meie ülikoolides umbes neli korda vähem inimesi kui vaja oleks.

    Madis Lepiku matemaatika-armastuse juured ulatuvad aega, mil ta õppis Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Õpetajad oli ääretud toredad, koolielu põnev, matemaatika ja füüsika eriklassid andsid võimaluse sügavamat ainehuvi rahuldada.
    Pärast kooli lõpetamist oli Madisel selge, et ka temast peab saama matemaatikaõpetaja. Valikuid oli kaks: pedagoogiline instituut Tallinnas ja ülikool Tartus. „Kui juba õpetajaks, olgu siis Tallinna Pedagoogiline Instituut!“ otsustas ta. „Kahetsema pole ma seda otsust pidanud kordagi!“ tunnistab teenetemärgi kavaler. Õppis ta ju ka väga tugeval kursusel: neli toonast kursusekaaslast on praegu ülikooli õppejõud, mitmed koostavad õpikuid, ülejäänud on tublid kooliõpetajad.
    Madis Lepik oli samuti kooliõpetaja, andis Viimsis matemaatikat ja füüsikat. Töö sobis: lastele meeldis õpetaja, õpetajale lapsed ja neile mõlemale matemaatika. Tõsi, see aine on tõesti raske, seda oma loogika ning sisemise struktuuri tõttu. „Ta on ülesehituselt väga kumulatiivne, nõuab järjepidevat tööd, pingutust. Kui midagi vahele jätta, maksab see hiljem kurjalt kätte,“ selgitab Lepik.

    Õpetajate koolitus ei ole jätkusuutlik
    Kuigi koolitöö Lepikule sobis, jäi alles side ka ülikooliga. Ning nii oli loomulik, et ühel hetkel pakuti talle aspirantuuri, praeguses mõistes doktorantuuri võimalust. 1989. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi, juhendajaks professor Jaan Mikk.
    Nüüdseks on Madis Lepik juba aastaid õpetanud Tallinna Ülikoolis tulevasi matemaatikaõpetajaid . Ja tulemuslikult: rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad, et läbi viimase aastakümne on Eesti matemaatikaharidus kuulunud vaieldamatult Euroopa tippude hulka. Järelikult on meil ka professionaalsed õpetajad ninghästitoimiv õpetajakoolitus.
    Kas me oleme nii edukad ka edaspidi? Küsimus on aktuaalne, sest õpetajakutse pole ühiskonnas populaarne ja õpetajaks õppijaid napib .
    Eesti kooli matemaatikaõpetaja on keskmiselt mitu aastat vanem kui 50. Kuuekümneste põlvkond on suurem kui kahekümneste ja kolmekümneste põlvkond kokku. „Kümne aasta pärast otsitakse matemaatikaõpetajaid tikutulega,“ ennustab Madis Lepik. „Meie ülikooli lõpetab igal aastal viis matemaatikaõpetajat, Tartu teist sama palju, aga vaja oleks 40!“

    Tõsiste sammude ootuses
    Küsimus pole ülikoolides – siin oodatakse huvilisi pikisilmi. „Küll peaks Eesti riik astuma õpetajakutse väärtustamiseks kiireid ja tõsiseid samme ,“ leiab teenetemärgi kavaler.
    Ka soovitab Lepik käivitada haridusalaste rakendusuuringute programmi, mis on suunatud Eesti koolidele. Teadlased on ju meil olemas, aga praegu teevad nad eelkõige piirideülest koostööd ja publitseerivad artikleid rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades. Fookus tuleks aga suunata meie aktuaalsete haridusprobleemide lahendamisele. Samuti tuleks läbi mõelda süsteem, mis tagaks järjepidevuse õppekirjanduse koostamisel – praegu on see puhtalt kommertskirjastuste mure.
    Kui mured kõrvale jätta, naudib Madis Lepik oma tööd tõeliselt. Talle meeldib seista auditooriumi ees, koolitada tulevasi ja täiendkoolitada praeguseid õpetajaid, vedada kooliarendusprojekte. Ka meeldib talle teha koostööd teiste Põhjamaade uurijatega, laiendada niiviisi oma vaadet matemaatikaharidusele. Ning muidugi aitab ta nõnda Eesti matemaatikadidaktikat rahvusvahelisel areenile viia.


    Madis Lepik; Valgetähe IV klass
    Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik on kauaaegne matemaatikaõpetajate koolitaja, matemaatika didaktika uurija ja koolimatemaatika arendaja. Seda tegevust toetab tihe koostöö kolleegidega mujalt, ta on Põhjamaade matemaatika didaktika uurijate assostsiatsiooni juhatuse liige.

    Loe edasi
  •  

    LEAP paneb tudengite jala ettevõtluse ukse vahele

    Digiblogi

    Tallinna Ülikooli külastas Erasmus+ (2016-1-EL01-KA203-023624) LEAP projekti konsortsium.  LEAP (lean and agile practices linking engineering higher education to industry) projekti eesmärgiks on tõsta kõrghariduse kvaliteeti ühendades need ettevõtluspraktikatega.

    Loe edasi
  •  

    TLÜ teadlaste neurokoreograafia eksperiment õnnestus

    Digiblogi

    14. septembril toimus Brüsselis Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritustega seoses lavastuse „Demultiplexia“ esietendus, milles kohtusid tehnoloogia, neuroteadus ja kunstid.

    Loe edasi