Humanitaarblogi

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrant nõutab neljandat kõrgharidust

03.07.2017 15:48:40

Soomes elaval ja töötaval eesti keele õpetajal Lee Laurimäel on Tallinna Ülikoolis käsil eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe esimene kursus.

Milline on olnud Sinu haridus- ja töökäik?

Alustasin 1985. aastal algklasside õpetajana. Paar aastat hiljem suundusin Krimmi Artekki, töötasin seal kaks aastat rühmakasvatajana. See oli põnev aeg. Sain väga hea rühma moodustamise kogemuse, sest igal kuul olid meil uued lapsed: 39 last toonastest Nõukogude Liidu vabariikidest. Iga kord alustasime rühma loomist otsast peale. Kahe aasta jooksul sattus mu rühma ainult kaks last Eestist. Teise tööaasta lõpus hakkasin juba vene keeles mõtlema – oli aeg koju naasta!

Põnevaimad ja ametialast rahuldust pakkuvamad aastad möödusid Kolga Keskkoolis Rein Siimu käe all töötades. Tänu temale tutvusin selle aja kohta – oli aasta 1989 – väga edumeelse aktiivõppega, mida kolleegidega reipalt ellu viisime ja teistele õpetajatele tutvustasime. Sellesse aega jääb Johannes Käisi Seltsi preemia ja aasta õpetaja tiitel.

Edasi siirdusin Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkooli, kus töötasin õppealajuhataja ja hiljem juhatajana. Olin ka Tallinna Õpetajate Maja all toimiva Tallinna linna algklasside õpetajate ainesektsiooni esinaine üheksa aastat, kus põhitegevusena organiseerisin koolitusi.

Lisaks algklassi õpetaja haridusele ja lasteaia õpetaja diplomile on mul ka majandusharidus –rahandus ja krediit. Kaheksa aastat tagasi kolisime perega Soome. Algusaastatel olin lasteaias eelkoolirühma õpetaja, siis leidsin eesti keele õpetajana tööd Helsingis ja seejärel Vantaas.

Kuidas õpivad Soome eestlased eesti keelt?

Soome riik võimaldab igal lapsel, kelle emakeel ei ole soome keel, kord nädalas kaks tundi riigi kulul oma emakeelt õppida. Õpingud toimuvad oma kooli juures, kui on piisavalt soovijaid (vähemalt seitse last – toim), kui mitte, saab minna lähikooli rühma. Rühmad on kas liitrühmad või kui leidub vähemalt seitse samaealist last, on õnn moodustada samaealiste rühm. Minu lapsed käivad Helsingis Latokartano kakskeelsetes eesti klassides – poiss kaheksandas ja tütar kuuendas klassis.

Vantaa linnas õpib eesti keelt ca 600 last, oleme vist suurim ja kiiresti kasvav väliseestlaste kogukond. Täiskoormusega eesti keele õpetajaid on meil neli, järgmisest aastast juba viis. Usun, et vajadus eesti keele õpetajate järele kasvab. Espoos on kaks õpetajat, Helsingi üldhariduskoolides kaks, Poris ja Turus üks. Tean, et üks õpetaja õpetab Skype’i teel Lapimaal elava pere lastele eesti keelt.

Milline näeb välja Sinu tavapärane tööpäev?

Tavalise 6–8 õppetunni pikkuse tööpäeva jooksul annan paaristunni kolmes eri koolis. Nädalakoormus on 26 tundi. Kolmapäeviti on üldtööaega arvestatav koosolekute päev. Tundide ettevalmistamine jääb koduseks tööks.

Kuidas jõudsid otsuseni astuda Eestis magistriõppesse?

Õppima asumise soov tekkis vajadusest ennast täiendada ja saada tööle vastav haridus – olen õppinud algklasside õpetajaks ja võin õpetada Soomes 1.– 6. klassini. Nii tundus igati loogiline jätkata hariduse täiendamist – eelmisest magistrikraadist juba paarkümmend aastat möödas. Õppida on mulle alati meeldinud.

Kust võtad jõu ja energia aina õppida ja areneda ning ka igapäevaeluga toime tulla?

Õppimise, töö ja pere ühildamine nõuab peent planeerimist, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik. Vahel jookseb küll juhe kokku, aga ise ma ju läksin õppima. Ja kõik laabub. Koduste töödega püüan hakkama saada laevasõidul, mis kestab edasi-tagasi neli tundi. Selle jooksul jõuab palju. Pühapäeval valmistan ette nädala koolitunnid ja ülejäänud aeg kuulub perele.

Kuidas sobitub Sinu Eestis omandatav haridus Soome kooliga?

Eestis omandatav haridus sobitub Soome kooliga väga hästi, oleme ju loomult samasugused ja ega koolisüsteemgi niipalju erine – vähemalt minu arust mitte.

Millised on Sinu töövõidud ja rõõmud?

Rõõmu õpingutest on rohkem kui küll. Tunnid on muutunud mitmekesisemaks ja uued teadmised psühholoogiast on nii mõnedki asjad paika loksutanud. Väga palju on kasu ka erialaloengutest, mida loevad noored entusiastlikud õppejõud.

Autor: Merilin Aruvee, emakeele didaktika lektor


Artikkel ilmus 2. juulil 2017 Delfis.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on neile, kes tahavad maailma mõista ja muuta. Tule õppima eesti keele ja kirjanduse õpetajaks või eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetajaks

 

  •  

    Esmakursuslane: ülikoolis saan keskenduda sellele, mida tegelikult väärtustan ja tähtsaks pean

    Humanitaarblogi

    Gümnaasiumi lõpus tundsin, et tahan proovida kätt kõiges ja ühte kindlat valdkonda või eriala oli kaunis raske valida. Aga kuskilt peab ju alustama. Humanitaarteadustes olen end alati hästi tundnud ja olen ka suhtlemisaldis – miks mitte inglise keel?

    Loe edasi
  •  

    Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

    Humanitaarblogi

    9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

    Loe edasi
  •  

    Poliitiline kompass ehk 10 võimalikku (ja võimatut) koalitsiooni ja nende loosungid

    Humanitaarblogi

    Tallinna ülikooli professor Daniele Monticelli pani kohalike valimiste kampaanialoosungite alusel kokku kümme võimalikku ja võimatut koalitsiooni ning pakub välja ka uued lööklaused.

    Loe edasi