Loodusblogi

ELU projekti kogemus – “Samblasein”

26.01.2018 14:41:28

ELU  (Erialasid Lõimiv Uuendus) on uutmoodi õppeaine Tallinna Ülikoolis, milles erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks. Oma kogemusest ELU-ga räägib üks projektide juhendajatest Tallinna ülikooli ökoloogia-brüoloogia lektor Elle Rajandu.

Umbes aasta tagasi olin oma hea kolleegi Tiiu Koffiga arutamas uurimis- ja õppetöö teemadel ja arutelus tekkis idee pakkuda välja tudengitele ELU projekti teemaks „Samblasein”. ELU projektide idee tutvustamise ürituseni (Ideelaat) oli veel mõni tund aega, et jõudsime koostada projekti tutvustava plakati. Projekti eesmärk oli tuua rohkem elu ülikooli ruumidesse, kasutades selleks samblaid, kes võivad edukalt kasvada vertikaalpinnal vajamata mullasubstraati ja ei sure ka ajutiselt läbikuivades. Samuti soovisime muuta ülikoolis liikuvate inimeste mõttemaailma loodusega lähedasemaks, mis ülikooli betoonseinte vahel võib jääda suhteliselt kaugeks.

Tudengeid hakkas registreeruma projektile väga erinevatelt erialadelt ja kui neid oli saanud juba 24, siis olime sunnitud registreerumise võimaluse enne tähtaega sulgema, et mõistlikult viia läbi väliretki ja sammalde määramise praktikume. Me olime nii mitmekesise taustaga tudengite suurest huvist üllatunud. Tudengeid tuli 12 erinevalt erialalt: klassiõpetaja (8 tudengit), infoteadus (3), psühholoogia (2), õigusteadus (2), alushariduse pedagoog (2), integreeritud loodusteadused (2), bioloogia kõrvalerialaga (1), keskkonnakorraldus (1), riigiteadused (1), kunstiteraapiad (1) ja kunstiõpetus (1).

Esimeseks kohtumiseks valmistasid projekti osalejad ette lühikese tutvustuse oma ideedest seoses selle projektiga (liftikõne). Seejärel sai iga osaleja valida kuni 3 lemmikideed ja populaarsemate ideede ümber koondusid projektimeeskonnad.

Sõelale jäid:

1) idee seoses paekivi kasutamisega – „Murtud paas”,

2) mõte dekoreerida sammaldega mõni igavalt hall sammas – „Samblasammas”

3) kujundada roostevärvi raamidega sammaldega maalid – „Roostemaal”.

Kõige agaramalt alustas rühm „Murtud paas” – esimese kohtumise arutelu lõpuks oli neil juba idee käes ja visand paberil. Samuti jätkus intensiivne arutelu projekti ümber sotsiaalmeedia grupis. Internetist on samblaseina teemal võimalik leida lahendusi, kuidas sammal kinnitatakse jogurtiga pinnale. Esimesel kokkusaamisel suures ringis pakuti seda ideed välja, kuid etapis, kus infot oli töö käigus juba kogunenud, tekitas see küsimusi – nt. „murdsime pead selle üle, kuidas happeline jogurt peaks sobima sambla kasvatamiseks. Täna mõtlesin veel selle peale ja siis…sammal paljuneb ju veepiisa sees. Vihmavesi on pigem nõrgalt happeline. Kas siis on nii, et paljunemiseks vajab sammal pigem happelist, kasvamiseks pigem aluselist keskkonda? Kuigi see on ka ju erinev. Jogurt aitab ta elule ja siis kasvab edasi aluselisel pinnasel? /…/Kui ma ei tee samblast ja jogurtist “smuutit” ja seda seina ei määri, siis kuidas ma saan üldse sambla seina külge kasvama, juuri ju ei ole?” Arutelu jätkus, mille käigus sain selgitada, kuidas samblad kasvavad ja mis nende elamist takistab (nt keskkonnasaaste) ja samuti tuli jutuks liikide erinevad nõudlused. Küsimusi esitanud tudeng tegi ka selle jogurtiloo katseliselt läbi ja veendus, et see ei toimi. Hiljem mõtlesin, et arvatavasti õppisid nad ise avastades, küsides ja katsetades sammalde kohta märksa rohkem, kui oleksin neile ise lihtsalt kogu asja loenguna ära rääkinud.

Kahjuks rühma „Murtud paas” idee ei realiseerunud füüsilisel kujul täismõõtmetes – takistuseks sai paekivi raskus ja piiratud võimalused ülikoolis keskkonda muuta. Samuti jäi lahenduste otsimiseks ka aega pisut napiks. Samas juhendajatele meeldis rühma jätkusuutlik lahendus sammalde niisutamise osas – nad planeerisid lisada sinna minipurskkaevu, mida oli projekti eelarve vahenditest võimalik soetada. Koos projekti meeskonnaga loodame, et nende ideedest inspireerituna kunagi ülikooli hoonesse oleks võimalik midagi sarnast kujundada – üliõpilased väga igatsevad ruumidesse rohkem rohelust ja võimalust selle roheluse keskel olla.

Rühma „Samblasammas” idee õppehoones juba olemasolevat sammast samblaga kaunistada langes samuti reaalse võimaluse puudumise tõttu ära – ilmselt oli idee liiga uus ning realiseerimist raskendab teadmatus kuidas seda oleks võimalik teostada ilma sammast kahjustamata (nt mitte kinnitada otse pinnale). Ja võib-olla tuleb mängu ka üldlevinud arusaam, et sammal/samblik rikuvad katust, kui nad seal kasvama hakkavad jne. Aga hoolimata sellest ei loobutud samba ideest, vaid meisterdati see sammas siis ise ja veel selline, mida saab kergelt ratastel liigutada. Liikidest valiti harilik meelik (Homalothecium lutescens) ja paasmeelik (Homalothecium sericeum), mis näevad ka läbikuivanuna ilusad välja. Praegu on samblasammas MARE maja 5. korrusel, kus projekti juhendaja Tiiu ja vabatahtlikud tudengid seda aeg-ajalt niisutamas käivad.

Rühma „Roostemaal” moodustas 9 üliõpilast kuuelt erinevalt erialalt ja hästi tore oli näha, kuidas nii paljude erialade üliõpilased töötasid ühiselt suure pühendumisega sama eesmärgi nimel. Valmis kaks roostekarva raamiga ääristatud sammaldega teost, kus samblaid on kombineeritud muu loodusliku materjaliga, sh puuseentega. Töös kasutati Eesti tavalisi metsasamblaid: harilik laanik (Hylocomium splendens), harilik palusammal (Pleurozium schreberi), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium) ja suur kaksikhammas (Dicranum majus).

ELU projektis osaledes sai üks kunstiõpetuse tudeng inspiratsiooni, nii et tegi oma lõputööks samblaseinaga sisekujunduselemendi. Kõikide projekti „Samblasein” rühmade tööde kirjaliku osaga on võimalik tutvuda ELU lehel.

Kevadel plaanime Tiiuga uut sarnast projekti nimega „Elu sammaldega”, kus keskendume enam jätkusuutliku niisutussüsteemi väljatöötamisele ja loodud objekti rakendustele õppetöös. Uue projektiga, mis algab veebruaris, on liitunud juba 10 üliõpilast erinevatelt erialadelt. Usume, et koos tudengitega õnnestub muuta meie elu- ja õpikeskkond huvitavamaks, looduslähedasemaks ja hubasemaks. Ja õpikogemus koos erinevate erialade tudengitega ühiselt uurides, avastades ja tegutsedes on väärtuslik ja rikastav.

Autor: Elle Rajandu

Artikkel on ilmus ajakirja “Samblasõber” 20. numbrist (lk 36-39)

  •  

    Rene Bürkland, psühholoogist arst ja meie vilistalne

    Loodusblogi

    Rene Bürkland on õppinud nii Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Pekingi Hiina meditsiini ülikoolis. Juba lapsepõlves huvitas teda, kuidas inimese keha funktsioneerib. Eriti huvitav tundus keha mõjutamine väikeste punktide kaudu.

    Loe edasi

  •  

    TLÜ vilistlane Hannes Tõnisson

    Loodusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin alguses loodusteaduslike ainete õpetaja diplomile, mille lõpetasin 2002 . aastal, samal aastal lõpetasin geoökoloogia eriala bakalureuse kraadiga.
    Järgmisena lõpetasin geoökoloogia eriala magistriõppes 2004. aastal. Viimaks aga lõpetasin ökoloogia eriala doktorantuuri 2008. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane peab küsima, uurima, vahendama

    Loodusblogi

    “Teadlase ülesanne on küsida küsimusi, uurida ja vahendada tulemusi kas auditooriumis või ühiskonnas laiemalt,” kinnitab Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping.

    Loe edasi