Ühiskonnateaduste blogi

Erasmus+ programm – kuidas meil läheb?

07.03.2017 13:25:36

“Elu hakkab pihta sealt, kus mugavustsoon lõppeb!” põrutab Tiina Toming, kui ta käte-piltide-jalgade abil veenvalt kaasüliõpilastele oma senise elu meeldejäävaimast ajast – aastast Hollandis – jutustab. “Alati tasub proovida – kui ei proovi, siis ei saa ka uusi kogemusi ja teadmisi. Lihtsalt miinimumi tegemine ei ole see, mis tulevikus kasu tooks ning nii isiklikult kui akadeemiliselt arendaks,” paneb ta südamele neile tudengitele, kes 3. veebruaril Erasmus+ programmi infotundi on kogunenud. Tiina jaoks olid õpingud Maastrichti ülikoolis 2015/2016 õppeaastal elumuutvad – Tiina leidis enda jaoks väga huvitava lõputöö teema. Vähemtähtis pole saadud julgus ja motivatsioon kandideerida nüüd välisriiki magistrisse.

SONY DSC

Erasmus+ programm on toonud sel kevadel Tallinna Ülikooli tarkusi ja kogemusi ammutama 113 noort igast maailmakandist, neist 44 säravat silmapaari Ühiskonnateaduste instituudi ridadesse. Kaugelt ja lähemalt saabunuid tervitasime Erasmuse koordinaatoritega 31. jaanuaril väliskülalistudengite orientatsioonil. Viimastel on alati palju küsimusi ja kohanemine uuega nõuab aega; selguse loomiseks korraldasin nädal pärast orientatsiooni lisainfotunni, mis Ühiskonnateaduste instituudi väliskülalistudengeid pisut järje peale aitas. Huvi tulla Eestisse ja just meie kooli perega kolmeks kuuks, pooleks aastaks või koguni terveks õppeaastaks liituda on iseäranis suur. 1. aprillil avaneb Dream Apply süsteem, kus taas saab vahetusüliõpilaseks pürgima asuda ja ennast näiteks Tallinna Ülikooli kirja panna.

Rohkem vapraid tudengeid pürgib vahetusüliõpilaseks

Rõõm on, et ka Tallinna Ülikooli tudengid leiavad üha enam võimaluse, julguse ja tahte minna kaema, kuidas on mujal – panna end proovile hoopis teistsuguses keskkonnas, praktiseerida võõrkeelt ja õppida vahest ennastki paremini tundma. Edasiminekust annab tunnistust fakt, et sel aastal esitas Erasmusega partnerülikooli õppima minemiseks kandideerimisavalduse 116 tudengit, mis balansseerib sisse ja välja kandideerinute arvu märksa rohkem kui eelmise aasta number 102. Ühiskonnateaduste instituut tegi sealjuures kõige suurema tõusu – 2016. aastal oli sel ajal kandidaate 14, nüüd aga tervelt 27. Ja sügisperioodi kandideerimine on veel ees!

Usun, et entusiastlikud esinejad infotundides olid suureks abiks kaasüliõpilaste motiveerimisel. Näiteks mõjusid Elise Olti, kes Erasmus+ programmi raames 2015/2016 õppeaastaks Portugali põrutas, sõnad siiralt ja innustavalt: “Minu Erasmuse kogemus tegi mind inimesena avatumaks, lahkemaks, paremaks kokaks ja suuremaks kohvigurmaaniks. Ma näen nüüd maailma veidi laiemalt ja vaatan justkui kõike veidi teise nurga alt. Ma sain aru, kui väga eurooplane ma olen, ning mul tekkis suur igatsus mõista ka kõike seda, mis ei ole Euroopa ja Lääs. Võtsin seetõttu näiteks ülikoolis rahvusvaheliste suhete ainet Aafrika maailmas – sellist Eestist naljalt ei leia. Ma õppisin lõunapärasemalt oma tundeid väljendama ning sain palju armsaid sõpru kogu eluks. Õppisin ka uut keelt, mis lõpuks avas mulle ukse mu karjäärialastes unistustes.”
Unistused lähevad täide, tõepoolest – Elise sai tänu Lissaboni Ülikoolis täiendatud portugali keele oskusele suvel Eesti saatkonda praktikale. Ta näitas end seal heast küljest ja talle endalegi uskumatul kombel töötab ta nüüd päikselises Lissabonis Eesti saatkonna sekretärina.

Processed with VSCO with f2 preset
Elise Olt Portugalis oma armsate uute sõpradega.

Millised ülikoolid on popid sel aastal?

6.-10. märtsini toimuvad intervjuud väljakandideerivate tudengitega, vestluse viime läbi koos Maarja Lehtsaarega. Intervjuul räägime ainekursustest, õppekava täitmisest, keeleoskusest ja rahalistest aspektidest. Pingerida tekib keskmise hinde, intervjuu ja motivatsioonikirja alusel. Muuseas, konkurents on täiesti olemas, kuna näiteks kuue  kandideerinud õigusteaduse tudengi esmaseks valikuks on Tilburgi Ülikool, lisaks on võimalus minna õppima ka Northumbria ja Valencia Ülikooli. Viimasega sõlmiti leping alles sellel aastal, niisiis on positiivseks arenguks õigusteaduse lepingute suurenemine, seda just ülikoolidega, kus ingliskeelseid õppeaineid pakutakse. Loodeme aina intesiivistuvale koostööle.
Kandidaadid said esitada kaks partnerülikooli, märkides sealjuures ära oma esmase valiku. Liberal Arts’i õppekaval oli nelja tudengi esimeseks eelistuseks kokku neli erinevat riiki ja ülikooli, näiteks soovitakse minna teadmisi omandama naaberriiki Helsingi Ülikooli ja Lille Ülikooli Prantsusmaal.
Rahvusvaheliste suhete erialal olid populaarsed Praha Ülikooli Tšehhis ja Alfonso X el Sabio Ülikool Hispaanias. Kuuest kandidaadist oli avaldusi ka Küprosele Nikosia Ülikooli ja Sheffieldi Ülikooli UK-s.
Riigiteaduste tudengitel oli võimalus valida mitmete partnerülikoolide seast – nõnda oli ülikoole seinast seina, või parem öelda – sihtriike ühest Euroopa otsast teise. Meie tudengeid tõmbab ikka Inglismaa ja Hispaania, aga ka Itaalia ja Küprose poole. Soe kliima näikse vastupidiselt üldlevinud arvamusele stimuleerivat ajutegevust – tundub nii! Seitsmest kandidaadist oli neidki, kes eelistavad pisut kargemat välistemperatuuri (või on põhjanaabrite ülikoolid endiselt kõrgelt hinnatud). Avaldusetele oli märgitud Soome ülikoolidest Jyväskylä, Vaasa või Helsingi Ülikool.
Sotsiaalkaitse suunal kandideeris seekord üks tudeng, kelle esimeseks eelistuseks on Stockholmi Ülikool.
Kolme sotsioloogia tudengi teed vahetusaastal ei ristu, sest ühe valik langes Sheffieldi, teisel Praha Ülikooli, kolmandal Konstanzi Ülikooli kasuks.
Meie tudengite huvid on tõepoolest väga erinevad ning ei lähtu ainult mainest, mida TOP ülikoolid tihti omavad. Ingliskeelses infotunnis esinenud Islam Muhammad kommenteeris enda valikut näiteks nii: “Sheffield Hallam Ülikool ei ole küll üks peamisi Ivy League’i ülikoole Suurbritannias, kuid selle juhtimine ja teaduskondade töö on väga kõrgel akadeemilisel tasemel.  Iga üliõpilane on väärtuslik Sheffieldi Ülikooli “toode”. Üliõpilastele pakutakse mitmeid erinevaid tugiteenuseid – nii akadeemilisi, isiklikke kui professionaalseid. Ma arvan, et minu koduülikoolil (Tallinna Ülikoolil) oleks neilt selles osas õppida.”  2016/2017 õppeaastal Inglismaal vahetustudengina õppinud Islam võtab oma esinemise kokku tõdemusega, et kogemused, teadmised ja elamused, mis ta Erasmusega õppides sai, on suisa mõõtmatud. Noormees soovitab kõigil proovida. “Erasmus+ kogemus on elumuutev!”

dsc_0183-1

Õppejõudude tugi on tudengitele ülioluline

Suur abi pingerea koostamisel on õppenõustajatest ja kuraatoritest, kes samuti oma hinnangu igale tudengile annavad, pöörates sealjuures tähelepanu õppekava täitumusele ja akadeemilisele edasijõudmisele.
Toetav ja ühtlasi meeleolukas oli õppejõudude Matthew Crandalli ja Zsolt Bugarszki esinemine – Matthew eestikeelses, Zsolt ingliskeelses infotunnis. Usun, et nii mõnigi tudeng sai julgustust Matthew Crandalli mõttekäigust: “Minu jaoks oli välisriigis õppimine väga rikastav kogemus. See aitas kaasa mu kriitilise mõtlemise arenemisele, kuna pidin tihti mõtlema, miks tehakse nii ja mis on selle tulemus või mõju.  Välismaal õppimine on hinnaline kogemus teisest hariduskultuurist, mille iga üliõpilane peaks saama, kui vähegi võimalik.   Õppemeetodid, ootused ja haridusprotsessid – see kõik kindlasti erineb kodumaa omadest. See õpetab suisa teistmoodi mõtlema.  Kriitlise mõtlemise oskus on hinnaline igas elufaasis.”

Mõtlemapanev oli Zsolt Bugarszki arutlus, kus ta avaldas arvamust, et me kujundame siin uut Euroopa idenditeeti ja Erasmus+ programmi roll selles on inimeste ühendamine. Zsolt usub, et see on midagi erinevat ametlikust ülikooli agendast. Ungari professori arvates on karjääri seisukohast teadlik planeerimine väga vajalik, ja parem alustada seda juba ülikooli ajal. “Tark Erasmuse tudeng lõikab kasu mitte ainult reisimise ja uute sõprade, vaid ka karjääri alustamiseks oluliste suuniste näol.”
Zsolt meenutab naerusui oma Ungari tudengeid – talle kangastuvad mälestused, mil need üliõpilased olid 19-20aastased ja võtsid esimest korda osa üliõpilasvahetusprogrammidest – toona oli väljakutseks juba lennupileti ostmine, et reisida kuhugi täitsa üksinda. “Nad vajasid toetust ja julgustamist, kuid kui nad tagasi tulid – kas teate -, olid nad täiesti uued inimesed. Erasmuse vahetusaasta võib anda samasugust enesekindlust, suurendada eneseteadlikkust ja mis iseäranis tähtis – kinkida tunde, et ma olen võimeline rahvusvahelises keskkonnas hakkama saama,” kõlavad armastatud õppejõu sõnad infotunnis kui kirss tordil.

Teksti autor Triin Tõnurist.

 

  •  

    Sotsiaalse investeeringu tasakaalu hoidmine heaolupoliitikates: Põhja- ja Baltimaade rajad kriis eel, ajal ja järel

    Ühiskonnateaduste blogi

    Ajakirjas “Social Policy & Administration” avaldati artikkel “Varieties of Social Investment Policies on Two Sides of the Baltic Sea: Explaining Routes to Endurance”, mille peamine eesmärk oli seletada, mil määral ja tänu millistele asjaoludele on sotsiaalse investeeringu ideest kantud heaolupoliitikate kulutused kriisist tulenevale survele vastu pidanud.

    Loe edasi
  •  

    Magister, see tähendab meister

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tänane päev tähendab ühe arengupingutuse edukat lõppemist. Olete jõudnud magistri tasemeni. Magister, see tähendab meister, kõrgtasemel spetsialist, kellel on teatud valdkonnas süvateadmised ja oskused. Ning ka laiem silmaring, mis võimaldab neid kontekstiteadlikult kasutada ja ise edasi arendada.

    Loe edasi
  •  

    Ühiskonnateaduste instituudis algas vastuvõtt uueneneud politoloogia õppekavale

    Ühiskonnateaduste blogi

    Politoloogia õppekava läheb 2017/18 õppeaastale vastu värskenenud kujul. Muutunud on mitme aine maht ja sisu, samuti on õppekavas mõned uued tulijad.

    Näiteks saab nüüd kuulata aineid „Kodanikuühiskond ja demokraatia“ ning „Poliitiline kommunikatsioon“, „Rahvussuhted ja etniline konflikt“ senise 4 asemel 6 EAP mahus.

    Loe edasi