Humanitaarblogi

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused – õppekava tutvustab Julia Tofantšuk

02.03.2018 18:31:53

Palun rääkige interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste ehk vabade kunstide õppekavast lähemalt.

Vabade kunstide õppekava erineb traditsioonilistest erialapõhistest õppekavadest selle poolest, et see sisaldab erinevaid humanitaarteaduste suundi.

Õppekaval saab omandada üldteadmisi ja arendada olulisi intellektuaalseid oskusi (nt arutlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldine haritus, hinnangute kujunemine, analüütiline mõtlemine).

Sarnane mudel on laialt levinud Ameerika Ühendriikides, kuid kogub üha enam populaarsust ka Euroopas. Nii saavad noored inimesed enda huvisid ja võimeid proovile panna ja neid rakendada enne, kui keskenduvad ühele kindlale erialale.

Kuidas õppekava sündis?

Juba varem on proovitud vabade kunstide haridusfilosoofiale leida väljundit mõnes Tallinna Ülikooli õppekavas, mis on tavapäraseid akadeemilisi traditsioone järgides enamjaolt valdkonnapõhised. Noorte seas tundub aga üha suurenevat huvi väljuda ühe valdkonna piiridest ja proovida bakalaureuseõppes kätt erinevatel suundadel, spetsialiseerudes kindlale erialale alles magistriõppes. Vabade kunstide õppekava annab selleks hea võimaluse. Kuna humanitaarteaduste instituudis oli hiljuti struktuurireform, siis sai erinevate akadeemiliste suundade ja erialade mestimine võimalikuks ning varem eraldiseisnud üksuste akadeemilisi ressursse kasutati selleks, et teha koostööd tõeliselt innovatiivse ja põneva lähenemisega õppekava arendamiseks.

Miks tulla just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituuti?

Humanitaarteaduste instituut on suurim humanitaarteaduste õppe- ja uurimiskeskus Tallinnas. Meil on humanitaarteadusi võimalik õppida nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoritasemel.

Meie õppejõud on kompetentsed ja oma eriala asjatundjad, kes katavad “klassikalisi” humanitaaralasid, näiteks ajalugu, kirjandus, filosoofia, nüüdiskeeled jne. Lisaks on meie tugevuseks, et saame eespool nimetatud erialaseid teadmisi kombineerida teiste valdkondadega, nagu näiteks antropoloogia, inglise keel ja kultuur, Eesti uuringud, Aasia uuringud, kirjandus- ja kultuuriteadus ning võrdlev kultuurianalüüs. Meie instituudis pannakse rõhku interdistsiplinaarsusele ja rahvusvahelistumisele, me oleme innovatiivsed ja meeskonnatööle orienteeritud. Humanitaarteaduste instituuti on väga oodatud ka välisüliõpilased ja -töötajad, meil õppivat tudengit ümbritseb seega äärmiselt mitmekesine ja põnev õhkkond.

Mille poolest õppekava teistest eristub?

Kombineerime äärmiselt palju nii klassikalisi kui ka nüüdisaegseid erialasid. Baltimaades oleme ainukesed, kes pakuvad vabade kunstide õppekava ning teisteski lähiriikides ei leia vabade kunstide õppekava, kus õppetöö toimuks ainult inglise keeles.

Meid teatakse ja oleme selle üle uhked. Meie õppekava on osa Euroopa Vabade Kunstide algatusest (ELAI), mis on dünaamiline arenev võrgustik.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Üliõpilased peavad läbima üleülikoolilised ainekursused (suured küsimused, kriitiline mõtlemine), mida õpetatakse Tallinna Ülikoolis kõikidele bakalaureusetaseme üliõpilastele. Samuti peavad tudengid osalema interdistsiplinaarses ELU projektis, mille teema saab ise valida ja mis ei pea ilmtingimata olema humanitaarvaldkonnaga seotud. See aitab akadeemilises mõttes maailma veelgi rohkem avardada ning annab võimaluse teiste erialade ning teiste instituutide üliõpilastega koostööd teha.

Teisel aastal valivad üliõpilased spetsialiseerumiseks kaks moodulit. Valiku saab teha järgnevate seast: antropoloogia, Aasia uuringud, Eesti uuringud, võrdlev kultuurianalüüs, inglise keelt kõnelevate maade kirjandus ning ajalugu.

Üliõpilane peab oma valitud moodulid täies mahus läbima. Lisaks on võimalik vabaainetena võtta ainekursuseid ülejäänud kuuest moodulist.

Õpingud lõppevad bakalaureuseeksamiga, lõpetanud üliõpilasele antakse humanitaarteaduste bakalaureusekraad.

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Õppekava on mõeldud üliõpilastele, kelle huvid ei piirdu vaid ühe traditsioonilise humanitaaralaga, vaid kes tahaksid mitut eriala omavahel kombineerida ning teha seda meie õppekava raames. See sobib teadmishimulistele, avatud mõtlemisega noortele, kes on avatud uutele ideedele.

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?

Nendeks oskusteks on näiteks analüütiline mõtlemine, meeskonnatöö, probleemilahendus ja projektitöö. Neid oskusi saab arendada tänu õppetöös kasutatavatele innovatiivsetele meetoditele ja ELU projektile, kus kasutatakse probleemipõhist õppemeetodit. ELU annab meeskonnatöö kogemuse ja arendab probleemide lahendamiseks vajalikke oskusi, mis on tänapäeval tööturul hädavajalikud.

Teiste sotsiaalsete pädevuste seas arenevad kindlasti suhtlemisoskus, kultuuridevahelise suhtlemise pädevus ja tolerantsus.

Samuti saavad üliõpilased arendada keele, eelkõige inglise keele oskust ja omandavad eesti keele vähemalt algtasemel. Ka on neil võimalus õppida juurde vähemalt üks uus keel. Arendada saab ka digioskusi, kuna Eesti on digiriik ja Tallinna Ülikool on tugeva digitaustaga, kus õppetöös kasutatakse digitaalseid õpikeskkondi. Digimaailmast huvitatud noori julgustatakse kõrvalerialaks valima hetkel väga populaarset digihumanitaaria eriala.

Kus võiks lõpetaja töötada? Millised on tema akadeemilised väljavaated?

Vabade kunstide õppekava annab üldise humanitaaralase hariduse ja analüütilised oskused, mis võimaldavad õpinguid jätkata mõnel Tallinna Ülikoolis pakutaval erialal või mõnes teises kõrgharidusasutuses, kus pakutakse humanitaaraladel magistriõpet ja doktoriõpet. Tallinna Ülikoolis on lõpetajal võimalik jätkata õpinguid järgmistel magistriõppekavadel: antropoloogia, Eesti uuringud, ajalugu, ajaloo õpetaja, inglise keele õpetaja, filosoofia ja kultuuriteooria, kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria.

Kes soovivad aga pärast bakalaureuseõpinguid tööle minna, võivad hõlpsasti leida töökoha erialal, kus eelduseks on hea suhtlemisoskus, analüütilised võimed, kriitiline mõtlemine, üldine haritus, samuti projektitöö-, probleemilahendus- ja meeskonnatöökogemus ning digioskused.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Vabadus. Üliõpilased ei ole seotud ühe kindla erialaga, neil on valikuvabadus. See sobib hästi tänapäeva haridusmaailmas levinud interdistsiplinaarsuse põhimõttega. Lisaks puutuvad üliõpilased tänu mitmekesise taustaga õppejõududele kokku erinevate akadeemiliste traditsioonide, metoodikate, maailmavaadete, filosoofia ja erisuguste isiksustega. Ka üliõpilased on mitmekesise kultuurilise taustaga, mis pakub hindamatut võimalust erinevaid kultuure vahetult kogeda ja silmaringi laiendada ning annab oskused suhtlemiseks ja koostöö tegemiseks meie üha mitmekülgsemaks muutuvas maailmas.

Lisainformatsiooni õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.

  •  

    TLÜ vilistlane Oliver Laas

    Humanitaarblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Lõpetasin Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria magistrantuuri 2011. aastal. Samal aastal astusin filosoofia doktorantuuri, mille lõpetamine on hetkel käsil.

    Loe edasi
  •  

    Antropoloogia: mida tähendab inimeseks olemine meie maailmas?

    Humanitaarblogi

    Carlo Cubero Irizarry, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent, räägib antropoloogia õppekavast.

    Loe edasi
  •  

    Eesti uuringud magistriõppekava

    Humanitaarblogi

    Piret Viires, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor, räägib ainulaadsest Eesti uuringute õppekavast.

    Loe edasi