Loodusblogi

Kas tarretise saab sauna kaasa võtta?

29.10.2017 23:44:07

Miks mõni tarretis toasoojas üles sulab, mõni aga mitte? Kas mõne tarretise saab sauna kaasa võtta? Uudishimuliku lugeja küsimusele vastab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi keemia dotsent, keemia vanemteadur Rando Tuvikene.

Geelid ehk tarded on materjalid, mis küll omaduste poolest sarnanevad tahketele ainetele, kuid mille massist põhiosa moodustab mõni vedelik – toiduainete puhul enamasti vesi.

Tardaine osakaal toiduainetes jääb üldiselt alla paari protsendi. Selline väike kogus on aga täiesti piisav, et geeli moodustavate ainete molekulid saaksid omavahel kombineeruda ning seeläbi moodustada tarretele iseloomuliku võrkstruktuuri. See mikroskoopiline molekulide võrgustik võimaldab tardel üsna edukalt säilitada oma kuju ning määrab suures osas ära selle mehaanilised omadused aga ka sulamistemperatuuri. Neid näitajaid on meil võimalik mõõta tarrete reoloogiliste uuringute kaudu.

Niisiis sõltub tarde sulamistemperatuur eelkõige selle peene võrkstruktuuri kvalitatiivsetest näitajatest. Ehk sellest, millise konkreetse geeli moodustava ainega on tegemist. Toiduainetes on levinumateks tardaineteks loomset päritolu želatiin, puuviljades ja marjades esinevad pektiinid ning merevetikates leiduvad teatud polüsahhariidid – agarid, karraginaanid ja alginaadid.

Kvaliteetsete tardainete baasil valmistatud geelid üldjuhul toatemperatuuril üles ei sula. Kui aga geelistavat ainet on lisatud liiga vähe või see on degradeerunud näiteks ülemäärase kuumutamise tagajärjel, siis ei saa geelivõrgustik korralikult formeeruda ning tarretis võibki toasoojas üles sulada.

Mõni tardaine geelistub aga üksnes teatud lisandite juuresolekul, näiteks pektiinid vajavad tarretumiseks sahharoosi ning happelist keskkonda, pruunvetikatest pärinevad alginaadid aga tarretuvad kui lahuses esineb kaltsiumioone. Kui selliseid lisandeid on vähe või need täielikult puuduvad, sulab ka tarretis kergemini üles või ei formeeru seda üldse.

Mõne tarretise võib aga ka sauna kaasa võtta. Näiteks agaroos on võimeline moodustama tardeid, mis ei sula sageli isegi 80 °C, mõnikord aga koguni 100 °C juures.

See, kas tarretis toasoojas üles sulab, sõltub märkimisväärselt ka sellest, kui soe on teie tuba.

Avaldatud Novaatoris 23. oktoobril 2017

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

 

  •  

    Hannes Tõnisson – teadusega rallile

    Loodusblogi

    Hannes Tõnisson on õppinud nii loodusteaduslike ainete õpetajaks kui ka geoökoloogiat ning saanud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi. Seesama teekond viis Hannese ka Ott Tänaku meeskonna liikmeks autoralli MM-il.

    Teadlase rallihuvi sai alguse aastatuhandevahetusel, ilmselt Eesti eelmise esisõitja Markko Märtini tublide sõitude tulemusena. Hannes hakkas võistlusi vaatamas käima, valmistas igaks ralliks hoolega ette kaardid, valis võimalikud põnevad vaatekohad ja otsis lühemad ligipääsuteed. Ühel hetkel tuli mõte teha enne rallit ilmaprognoos. „Meteoroloogia valdkonna teadmisi pidin arendama ka oma doktoritöö ja järgnenud uurimisprojektide tarvis – selleks oli ekstreemsete tormide mõju rannaprotsessidele,ˮ selgitab teadlane.

    Ühel päeval sai hobist töö. Ott Tänak kirjutas ja küsis, kas Hannes tahaks tulla Korsika rallile, et M-Spordi meeskonnale, kuhu Tänan toona kuulus, ilma ennustada. „Võtsin paar päeva mõtlemiseks, asjade korraldamiseks ja kui olin oma jah-sõna andnud, olid juba järgmisel päeval mu postkastis lennukipiletid, teatati lennujaama vastutulija ja hotell ning saadeti päevakava,ˮ meenutab teadlane-ilmaennustaja.

    Võistlusele eelnenud nädala jooksul laadis ta alla katsete asukoha kaardid, reljeefi- ja teede kaardid ning aerofotod, otsis lähimad ilmajaamad, koostas katsete kõrgusprofiilid. Seejärel vaatas Hannes eri prognoose ja mudeleid ning jälgis, kuidas kattuvad prognoos, mudel ja mõõtmised reaalajas. Üldisele prognoosile lisaks – neljapäevast pühapäevani, katsete kaupa – püüdis ta ka iga katse lõikes iseloomustada, kuidas muutub temperatuur mäe päikese-, mere- ja varjupoolsel küljel ning kuidas mõjutab seda reljeef. „Korsikal mõtlesin välja süsteemi, kuidas saan päikese langemisnurga, puude kõrguse, mägede nõlvakalde jms kaudu arvutada hommikuse katse teepinna avatuse päikesele ja seeläbi anda täpsema teepinna temperatuuri prognoosi,ˮ meenutab ta.

    Nüüd, kui Ott Tänak meeskonda vahetas, lööb Toyota tiimis kaasa ka Hannes Tõnisson. Ning Tänak on alustanud edukalt.

    Võin puhta südamega öelda, et mitmekesiste asjade õppimine ülikoolis on mulle andnud väga avara mõtlemisvõime.

     

     

    Hannes Tõnisson

    • Tallinna Ülikooli vanemteadur
    • doktorikraad, 2008
    Loe edasi
  •  

    Me peame rääkima jätkusuutlikkusest

    Loodusblogi

    Seni levinud arusaamade kohaselt on jätkusuutlik areng justkui loodusteadlaste teema. Tõepoolest, loodusteadlased näevad läbi oma teadustöö mõjusid, mida inimtegevus loodusele avaldab ja see muudab meid murelikuks. Hiljuti allkirjastasid ligi 15 000 loodusteadlast ühispöördumise kõigi maade rahvastele, kus kutsuti üles kiiresti muutma meie senist käitumist, kuna vastasel juhul on meie heaolu hoidmine praegusel kujul keeruline. Eriti just viimase sajandi jooksul on inimkond muutunud Maa keskkonda oluliselt mõjutavaks teguriks, mistõttu on käesolevat ajastut nimetatud Antropotseeniks – inimese ajastuks.

    Loe edasi
  •  

    Külaskäik võimaliku tööandja juurde

    Loodusblogi

    Meie loodus- ja terviseteaduste instituudi integreeritud loodusteaduste ja bioloogia kolmanda kursuse bakalaureusetudengid koos Erasmus tudengiga ning molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistritudengid käisid õppetöö raames Nova Vita kliinikus loenguid kuulamas ning nende laboriga tutvumas.

    Loe edasi