Loodusblogi

Kas tarretise saab sauna kaasa võtta?

29.10.2017 23:44:07

Miks mõni tarretis toasoojas üles sulab, mõni aga mitte? Kas mõne tarretise saab sauna kaasa võtta? Uudishimuliku lugeja küsimusele vastab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi keemia dotsent, keemia vanemteadur Rando Tuvikene.

Geelid ehk tarded on materjalid, mis küll omaduste poolest sarnanevad tahketele ainetele, kuid mille massist põhiosa moodustab mõni vedelik – toiduainete puhul enamasti vesi.

Tardaine osakaal toiduainetes jääb üldiselt alla paari protsendi. Selline väike kogus on aga täiesti piisav, et geeli moodustavate ainete molekulid saaksid omavahel kombineeruda ning seeläbi moodustada tarretele iseloomuliku võrkstruktuuri. See mikroskoopiline molekulide võrgustik võimaldab tardel üsna edukalt säilitada oma kuju ning määrab suures osas ära selle mehaanilised omadused aga ka sulamistemperatuuri. Neid näitajaid on meil võimalik mõõta tarrete reoloogiliste uuringute kaudu.

Niisiis sõltub tarde sulamistemperatuur eelkõige selle peene võrkstruktuuri kvalitatiivsetest näitajatest. Ehk sellest, millise konkreetse geeli moodustava ainega on tegemist. Toiduainetes on levinumateks tardaineteks loomset päritolu želatiin, puuviljades ja marjades esinevad pektiinid ning merevetikates leiduvad teatud polüsahhariidid – agarid, karraginaanid ja alginaadid.

Kvaliteetsete tardainete baasil valmistatud geelid üldjuhul toatemperatuuril üles ei sula. Kui aga geelistavat ainet on lisatud liiga vähe või see on degradeerunud näiteks ülemäärase kuumutamise tagajärjel, siis ei saa geelivõrgustik korralikult formeeruda ning tarretis võibki toasoojas üles sulada.

Mõni tardaine geelistub aga üksnes teatud lisandite juuresolekul, näiteks pektiinid vajavad tarretumiseks sahharoosi ning happelist keskkonda, pruunvetikatest pärinevad alginaadid aga tarretuvad kui lahuses esineb kaltsiumioone. Kui selliseid lisandeid on vähe või need täielikult puuduvad, sulab ka tarretis kergemini üles või ei formeeru seda üldse.

Mõne tarretise võib aga ka sauna kaasa võtta. Näiteks agaroos on võimeline moodustama tardeid, mis ei sula sageli isegi 80 °C, mõnikord aga koguni 100 °C juures.

See, kas tarretis toasoojas üles sulab, sõltub märkimisväärselt ka sellest, kui soe on teie tuba.

Avaldatud Novaatoris 23. oktoobril 2017

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

 

  •  

    President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

    Loodusblogi

    Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

    Loe edasi
  •  

    Kõikide teaduste kohtumispaik

    Loodusblogi

    „Käsitöö ja kodunduse teeb eriliseks tõsiasi, et selles ainevaldkonnas kohtuvad väga paljud kooli ja ülikooli õppeained ning teadussuunad,” väidab Tallinna Ülikooli kodundusõppe lektor ja äsja Helsingi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jaana Taar.

    Loe edasi
  •  

    Euroopa kadunud metsad

    Loodusblogi

    Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega. Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.

    Loe edasi