Humanitaarblogi

Kes on efektiivsed altruistid ja kuidas nad maailma paremaks muudavad?

05.05.2017 10:33:16

Tallinna ülikoolis toimus esimene avalik efektiivse altruismi üritus, mille korraldajad olid filosoofia, eesti filoloogia, kommunikatsiooni ja pedagoogika üliõpilased. Erialasid lõimiva uuenduse ehk ELU raames panime kokku meeskonna, et Eesti ühiskonnale efektiivset altruismi tutvustada. Aga mida see liikumine endast kujutab?

Kas sa peaksid päästma lapse?

Kujuta ette, et sa kõnnid kooli või tööle ja äkki märkad, et tiiki on kukkunud laps, kes on uppumise äärel. Sa saaksid lapse väga lihtsalt päästa, kuid rikuksid kallid riided ja jääksid kooli või tööle hiljaks. Kas sul on kohustus laps päästa, hoolimata kuludest, mis sellega kaasnevad?

Enamik inimesi ilmselt arvab, et jah, meil kõigil on selline kohustus. Aga kas see muudab midagi, kui teised inimesed kõnnivad tiigist mööda ja ei tee midagi? Enamik jällegi arvaks, et see ei vähenda isiklikku kohustust appi minna. Aga kas siis, kui sul oleks võimekus päästa uppuv laps mõnes teises riigis, näiteks annetades oma raha organisatsioonidele, kes tegelevad laste heaoluga, peaksid seda tegema?

Uppuva lapse analoogia autor filosoof Peter Singer leiab, et kui inimesed heaoluriikides ei pea ohverdama midagi märkimisväärset, on neil kohustus aidata teisi, kelle olukord ei ole eriti hea.
Sellisest mõtlemisest on välja kasvanud rahvusvaheline efektiivse altruismi liikumine, mis on nii filosoofia kui ka sotsiaalne liikumine. See ühendab empaatiat, mõistust ja tõenduspõhisust, et määrata kõige paremad meetodid maailma paremaks muutmiseks.

Võimalus kõrvalt vaadata?

Et otsustada, kuidas on kõige tõhusam maailma paremaks muuta, uurivad efektiivsed altruistid, kui palju inimesi ja loomi ning mil määral mõni tegevus mõjutaks ja mis juhtuks, kui seda tehtaks või ei.

Mõjusate lähenemisviiside valimiseks uurivad efektiivsed altruistid ka, kui palju konkreetse kaasusega juba tegeletakse, sest uute ressursside lisamine juba väga aktiivsele juhtumile ei pruugi olla otstarbekas.

Efektiivsed altruistid ei tegele kõik samade kaasuste ja lahendustega. Mõned neist aitavad arengumaades tervishoiuteenuseid parandada, teised annetavad maailma kõige vaesematele inimestele raha, kolmandad püüavad parandada loomade heaolu tööstustaludes, neljandad tegelevad üldse tehnoloogia kasutamise turvalisuse uurimisega.

Mõned arvavad, et need kaasused, mida efektiivsed altruistid tähtsustavad, ei ole peamised. Teised jällegi leiavad, et see tegevus võimaldab miljonäridel ja miljardäridel passiivselt kõrvalt vaadata, samal ajal kui vähem jõukad rabelevad.

Siiani on efektiivse altruismi liikumise projekti kaasatud tudengid tõlkinud ja kirjutanud tekste, jaganud ideid Facebookis ning arutlenud eri tahkude üle arutelugrupis.

Tutvu projektiga kodulehel efektiivnealtruism.org.

Autor: Risto Uuk, Tallinna ülikooli filosoofiatudeng

Pildil vasakult Risto Uuk, Helen Külaots, Kristina Lahe ja Annika Loor.


Artikkel ilmus 4. mail 2017 Delfi Fortes.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on neile, kes tahavad maailma mõista ja muuta. Vaata kõiki erialasid kodulehelt.

  •  

    Nõukogudeaegsed õppeplakatid – ära visata või õppida?

    Humanitaarblogi

    Tallinna ülikooli ajaloomagistrandid digitaliseerivad nõukogude ajal ajalootundides kasutatud õppeplakateid ja pakuvad neile uusi kasutusvõimalusi.

    Loe edasi
  •  

    Kui digitehnoloogia kohtub humanitaarteadustega

    Humanitaarblogi

    Digitehnoloogia kiire areng on põhjustanud humanitaarias omalaadi pöörde, avanud uued võimalused inimese, tema mõtlemise ja loomingu uurimiseks.

    Loe edasi

  •  

    Viidumäel löödi omal ajal päid maha

    Humanitaarblogi

    Juuni alguses ilmus Saarte Hääles artikkel Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi tudengi Maris Öveli bakalaureusetööst, mis käsitles Viidumäe kaitsealal aastatel 2014–2015 läbiviidud arheoloogilisi uuringuid, mille tulemusel leiti ehteid ja relvi, inimluid ja hoonejäänuseid. Töö pealkiri on „Viidumäe ohverdamiskoht“ ja selgus, et Viidumäed võib pidada kultuskohaks tänu selle erilistele loodusoludele, neljale peitaarete kogumikule ja inimsäilmetele, mida võib suure tõenäosusega pidada inimohvriteks. Kultuskoht oli selles paigas tõenäoliselt 6.–8. sajandil.

    Loe edasi