Haridusblogi

“Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus

02.02.2017 10:55:06

Sotsiaalsed algatused, mis aitavad ühiskonnas esile kutsuda positiivset muutust, on kahtlemata tänuväärsed ettevõtmised. Küll aga tekib nendega kokku puutuvatel inimestel vahest küsimus, kas nende teod ka tegelikke muutusi esile kutsuvad. Programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ mõju on nüüd teaduslikult tõestatud, mis annab jõudu ja indu edasi tegutsemiseks: kõrge kvaliteediga teadusajakirjas Early Child Development & Care avaldati Tallinna Ülikooli teadlaste artikkel, mis käsitles programmi metoodika rakendamise tulemusi koolides ja lasteaedades.

Nii uuringu läbi viinud teadlaste Sirje Pihti ja Leida Taltsi, kui programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ eestvedajate Viive Rulli ja Marie Tammsaare sõnul annab teaduslikult tõestatud mõju edasises tegevuses turvatunde. Artikli aluseks oleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, mil määral programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodika kasutamine on toetanud algklassiõpilaste eetiliste väärtuste kujunemist. „Metoodika keskmes on neli väärtushinnangut: sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Need väärtused on inimliku ühiskonna ja heade sotsiaalsete suhete alus,“ sõnas emeriitprofessor Leida Talts. Praeguse seisuga on Eestis programmiga haaratud 456 lasteaeda ja 123 kooli, liitujaid tuleb pidevalt juurde.

Teaduspõhisus toob kindlustunde

Uuringust selgub, et kui rakendada “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” metoodikat järjepidevalt ja lõimida seda igapäevaselt koolitundidesse, on näha selle positiivset mõju laste väärtushinnangutele ja kiusamiskäitumisele. See toob kaasa sõbralikuma ja ühtehoidvama õhkkonna. „Kõigepealt uurisime lapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid enne programmi alustamist. Seejärel viisime uuringu läbi 8-9 kuud hiljem, kui nad olid hakanud metoodikat katsetama,“ selgitas Talts uuringu metoodikat. “Selgus, et juba nõnda lühikese aja pärast on märgata edu. See avaldub laste sotsiaalsetes suhetes, nende igapäevases käitumises ja haridusasutuse kultuuris tervikuna,“ lisas ta.  

Kui uuringus avaldatud positiivsete tulemuste taustal üldse midagi soovida, siis terviklikkust ja järjepidevust igasse programmis osalevasse haridusasutusse. On ka koole ja lasteaedasid, kus kasutatakse mõningaid programmi elemente, kuid sellisel juhul ei saavuta parimaid tulemusi.

Uuringud on näidanud, et lasteaiarühmades ja kooliklassides, kus õpetajad rakendavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika elemente järjepidevalt, kasutavad lapsed rohkem tundeid ja suhtlemist kirjeldavat sõnavara. „On suurepärane, kui õpetaja märkab muutust lapse eneseväljenduses ja sõnavaras, kui laps on hakanud end teisiti väljendama,” selgitas Sirje Piht. “On rõõmustav kuulda esimese või teise klassi last lohutamas kaaslast sõnadega „Ära ole kurb, ma olen sulle toeks!”. Need on sõnad, mida isegi täiskasvanud naljalt ei kasuta,” kirjeldas ta laste sõnavara arengut.  

Nüüdseks on tõestatud, et tegemist on Eesti konteksti sobiva, õpetajat ja lapsevanemat kõnetava ja töötava programmiga. See tagab turvatunde ja soovi sama teed julgelt edasi sammuda.

Kiusamisvabas haridusasutuses valitseb kiusamisvaba organisatsioonikultuur

Enamasti liituvad programmiga õpetajad, kes on valmis panustama. On ka neid, kellele antakse kooli poolt kohustus, kuid programmi vedajad tunnistavad, et sunni abil ei ole ka tulemus parim. „Kui ma pean midagi tegema kohustuslikus korras, sünnitab see vastupanu,“ selgitas Viive Rull, programmi üks eestvedajaid Lastekaitse Liidus. On leitud, et õpetajate ja lapsevanemate positiivne häälestatus kiusamise ennetamise suhtes on oluline alguspunkt inimliku suhtluskultuuri edendamises.

„Oluline on õpetaja enda soov viia kõigepealt iseendas ja seejärel lastes ellu muutust. Selleks, et lapsed oleksid sallivad, peame me kõigepealt seda ise olema,“ sõnas Sirje Piht ja lisas, et lapsed panevad täiskasvanu käitumist oluliselt rohkem tähele, kui me arvame. “Õpetaja on suur eeskuju. Nii positiivses, aga kahjuks vahel ka negatiivses mõttes. Õpetaja eneseväljenduse viis ja kehakeel peegelduvad nii mõnigi kord laste juttudes.” Samuti ei saa alahinnata lapsevanema rolli kiusamise vähendamise protsessis, kelle näol saavad õpetajad endale väga tugeva seljataguse ja mõjuka kaaslase, kellega suuri tegusid korda saata.

Õpetaja ei suuda aga muutust üksinda ellu viia. Kui küsida, kas haridusasutuses valitsev organisatsioonikultuur mängib olulist rolli kiusamise vähendamisel, vastavad projekti eestvedajad justkui ühest suust: „KAHTLEMATA!“. See on üks programmi toimimise suuremaid mõjutajaid. „Kui õpetaja tunneb, et ta teeb asja üksinda, juhtkond ei ole huvitatud või kolleegid tegemisi ignoreerivad, ei ole oodata edukat tulemust. Kui programm ja selle tegevused sulanduvad organisatsioonikultuuri, on ka tulemused silmapaistvad,“ arutles Leida Talts ja rõhutas eriti kooli juhtkonna mõtteviisi olulisust.

Lisaks teadusele ka killuke maagiat

Nii programm kui selle metoodika töötati välja kümme aastat tagasi Taanis. Eestis alustati selle rakendamist lasteaedades seitse, koolides viis aastat tagasi. Tallinna Ülikooli teadlased aitasid metoodikat kohandada Eesti vajadustele, lähtuvalt siinsetest õppekavadest ja üldpädevuste kujundamisest. Ka programmi analüüsivate uuringute metoodika on sarnane neile, mis Taanis läbi viidud. See annab võimaluse tulemusi võrrelda ja osutada sarnastele murekohtadele.

Kuigi programmi metoodika hõlmab endas erinevaid tegevusi ja vahendeid, siis on sellel piisavalt paindlikud piirid, et jätta ruumi loovusele. Nii on Eesti programmi eestvedajate tegevuse käigus alguse saanud nii mõnigi edukas ettevõtmine, millest taanlased omakorda eeskuju võtnud või võtmas. Heade näidetena saab välja tuua näiteks Väärtuste Plakati või Sõber Karu õppemängu koolidele.

Üks olulisemaid tegelasi programmi edus on salapärane ja lapsemeelne lilla karu, kes toetab teekonnal nii õpetajaid kui lapsi. Karud aitavad ennetada solvanguid ja kaklusi, mis on ka üks programmi üldiseid eesmärke – toimida kiusamist ennetava vahendina. “Me loodame, et lastel ei kujuneks edaspidi sellist ebasoovitavat käitumist, mida peaks märkama või mis vajaks sekkumist,“ sõnas programmi üks eestvedajaid Marie Tammsaar.

Nii karu kuju kui tema lilla toon sümboliseerivad turvalisuse, helluse ja sõpruse tunnet ning seostuvad lasteaia- ja koolilastele üksteisest hoolimisega ja tolerantsusega. Mõtiskledes Sõber Karu mõju üle, arvavad programmi vedajad, et karu on erinev ja just seepärast teda armastataksegi. “Miski selles puudutab lapsi. Selles karus on midagi muinasjutulist, aga ka midagi maagilist. See karu lihtsalt töötab!“ sõnas Sirje Piht ja lisas, et täiskasvanu mõistus ei suudagi ilmselt tuvastada, millist müstilist mõju see lastele avaldab.

Kuigi lasteaedade ja koolide kiusamisvabaks muutmine vajab tööd ja igaühe panust, siis unistavad programmi vedajad suurelt: “Kiusamise ennetamine võiks levida nagu viirus. Kaasab ühe, kaasab teise… ja kui keegi veel aevastaks!”

Autor: Kerli Onno, teaduskommunikatsiooni spetsialist

Perioodil 2014-2016 oli projekt “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ning seehulgas “Kiusamisest vabaks!” metoodika tulemusuuring rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist “Riskilapsed ja -noored”. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Eestis on projekti eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Täispikka artiklit on võimalus lugeda siit

  •  

    Õppimise hämaraladel

    Haridusblogi

    Psühholoogi, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teaduri Grete Arroga rääkis kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning inimese suhestumisest linnakeskkonnaga Ulvar Käärt (ajakiri “Horisont”).

    Loe edasi
  •  

    Ütle mulle midagi head!

    Haridusblogi

    “Ütle mulle midagi head!“
    „Midagi head, miks?“
    „No ütle niisama, et ma ennast paremini tunneksin.“
    „Niisama ei öelda …“

    Eespool kirjutatud mõttekäik on meile kõigile üpris tuttav. Miks mitte püüda igat päeva alustada sellega, et ütlemegi midagi head, lihtsalt selleks, et algab uus ja hea päev. Kui me harjutame ja õpetame lapsi endale ja kaaslastele head ütlema, muutuvad meie kõigi päevad päikeselisemaks.

    Loe edasi
  •  

    Mina, ja õpetaja?!

    Haridusblogi

    Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat. Eesti õpetajatest on alla 30-aastaseid vaid 7%. Paneme kaks ja kaks kokku – ja me kujutame hästi ette, mis kümmekonna aasta pärast saama hakka. Juba kuulemegi, kuidas kaugelt kostab häirekella kuma. See läheneb, läheneb. Nüüd kõmiseb juba päris kõvasti. Aga see pole lihtlabane paanika, mis meid haarab. See on mure eesti õpetajate demograafilise kriisi pärast.

    Loe edasi