Filmi- ja meediablogi

Kommunikatsioonijuhtimise erinevad tahud

26.03.2018 11:30:53

Olen Anastassia Zabrodskaja, PhD, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsioonijuhtimise õppekava juht. Kui mul paluti kirjutada Tallinna Ülikooli blogisse kommunikatsioonijuhtimise õppekavast, siis otsustasin ülesandele läheneda natuke teistmoodi: mitte õppejõu seisukohalt ülalt allapoole vaadates, vaid hoopis läbi meie praeguste tudengite vaatevinkli altpoolt ülespoole vaadates.

Sanastassiaaime magistrantidega vabas õhkkonnas kokku ja arutasime erinevaid küsimusi süvitsi. Meie ajurünnaku tulemusi näete allpool. Proovisime lugejasõbralikult kirjeldada nii õppekava keerulisemaid aspekte kui ka selle põnevaid külgi.

Palun rääkige õppekavast lähemalt

Õppekava sisaldab kursusi, mis keskenduvad kommunikatsioonijuhtimise erinevatele tahkudele. Tudengid omandavad süsteemsed teadmised tänapäeva kommunikatsiooniteooriatest, erinevatest meetodeist ja rakendusvõimalustest. Õppekava loob võimalused õppida kommunikatsiooni planeerima ja juhtima ning probleemilahendusele uudsel viisil lähenema, kasutades selleks analüütilist mõtlemist, teadusalaseid teadmisi ning parimat võimalikku rahvusvahelist kogemust. Samas omandatakse oskused ka uurimistöö tegemiseks ja erinevates kommunikatsiooni valdkondades uurimistöö tulemustele rakenduste leidmiseks. Välisõppejõud jagavad oma kogemusi ning tänu neile saavad tudengid ka ettekujutuse reaalsest tööelust.

Mille poolest õppekava teistest eristub?

Elame globaliseeruvas ja mitmekesises ühiskonnas, kus meie õppekava toetab kultuurilisi ja eetilisi väärtusi, pannes eelkõige rõhku kultuuridevahelisele kommunikatsioonile. Ent me ei keskendu ainult inimestele, kellel on erinev kultuuritaust, vaid pöörame tähelepanu ka vanuselisele, soolisele, sotsiaalsele jne taustale. Ja samas ei piirdu õppekava vaid inimestevahelise suhtlemisega. Õppekava raames analüüsitakse põhjalikult kommunikatsiooni põhirolli ning õpitakse kommunikatsiooniprotsessist aru saama. Kursustel saadavad teadmised aitavad mõista kommunikatsiooni erinevaid vaatenurki, viise ja vahendeid.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Õppekava eesmärk on valmistada tudengeid ette rahvusvahelisel tasandil erialaseks kompetentseks suhtluseks. Selleks saavad tudengid vajalikud teadmised ja keeleoskused. Kohustuslikud ainekursused pakuvad kõrgetasemelist akadeemilist õpet, tudengid õpivad hindama elukestva õppe vajalikkust ning arendavad oskusi, mis aitavad seatud ülesannetega edukalt toime tulla. Erialaainetes omandavad tudengid süvateadmised globaliseerumise, identiteedi, ühiskonna ja kultuuri vahelistest seostest, luues sellega eeldused juhipositsioonil töötamiseks mistahes rahvusvahelises ettevõttes või organisatsioonis.

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Neile, kes soovivad olla loominguliselt mõtlevad ja soovivad kommunikatsioonijuhtimise alal uudseid lahendusi luua. Ainekursuste valik on lai, ent need on kõik omavahel seotud, seega sobib õppekava just tudengitele, kellele pakuvad huvi kommunikatsioon, turundus, sotsioloogia, kultuuridevaheline kommunikatsioon või humanitaarteadused üldiselt. Samuti võib õppekava huvi pakkuda noortele, kes soovivad elama asuda välismaale või töötada mõnes kohalikus arendusprojektis.

Kus võiks lõpetaja töötada?

Kuna tudengid on omandanud süsteemsed teadmised ja pädevuse kommunikatsioonijuhtimises, siis võivad meie lõpetajad töötada multikultuurilises ja kiiresti arenevas keskkonnas sellistel ametikohtadel, mis eeldavad väga häid kommunikatsioonijuhtimise teadmisi. Samuti võib meie lõpetaja töötada kommunikatsioonijuhtimise spetsialistina kohalikus valitsusasutuses või mõne Euroopa Liidu institutsiooni juures, eriala pakub võimalusi töötamiseks ka haridusasutuses, teadusasutuses, mõnes rahvusvahelises võrgustikus, interdistsiplinaarsetes ekspertgruppides ja koostööprojektides.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Kõige põnevam on see, et kaks aastat kestval magistriõppekaval õpivad koos tudengid, kellel on erinev keele- ja kultuuritaust. Tallinna Ülikoolis on ainulaadne võimalus valikkursustena võtta erineva taseme kursuseid ka teistest akadeemilistest üksustest. Üliõpilased saavad luua oma isiklikele vajadustele ja eelistustele vastava õppekava.

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut kuulub European Master in Intercultural Communication (EMICC) õpetamise ja teadusvõrgustikku, mis koosneb kümnest Euroopa ülikoolist: Universität Bayreuth (Bayreuth, Saksamaa), Anglia Ruskin University (Cambridge, Suurbritannia), University of Jyväskylä (Jyväskylä, Soome), Universidade Aberta (Lissabon & Coimbra, Portugal), Università della Svizzera italiana (Lugano, Šveits), Institut national des langues et civilisations orientales (Pariis, Prantsusmaa), Adam Mickiewicz University (Poznan, Poola), Tallinna Ülikool (Tallinn, Eesti), Università degli Studi di Urbino Carlo Bo (Urbino, Itaalia) ja Utrecht University (Utrecht, Holland).

EMICC üheks põhitegevuseks on iga-aastane EUROCAMPUS, mis on neli kuud vältav tihe programm, kus õpetavad võrgustikku kuuluvate ülikoolide professorid ja õpib kuni viis üliõpilast igast partnerülikoolist. Programmi jooksul õpivad tudengid tundma kultuuridevahelise kommunikatsiooni teaooriaid, uurivad kultuuridevahelist kommunikatsiooni erinevatest akadeemilistest distsipliinidest lähtuvalt, samuti on tudengitel võimalus omandada heal tasemel kultuuridevahelise suhtluse pädevused ja oskused, mis tulevad kasuks nii tööalaselt kui ka ühiskondlikus elus.

Kõiki kommunikatsioonijuhtimise õppekava omadusi on raske siin üles loetleda. Siiski loodan, et mõned olulised asjad õnnestus välja tuua. Kindlasti võib minu poole pöörduda küsimustega, mis puudutavad õppekava sisu, eesmärke ja arenguid. Minu email on: anastassia.zabrodskaja@tlu.ee.

 

Lisainformatsiooni õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.

 

  •  

    TLÜ vilistlane Laura Prits

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin reklaam ja imagoloogiat aastatel 2012 – 2015.

    Loe edasi
  •  

    TLÜ vilistlane Olari Oja

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin filosoofiat, mille lõpetasin 2012. aastal. Seejärel filmikunsti, produtsendi eriala ja selle eriala lõpetasin 2017. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Mis teeb meediast nüüdismeedia?

    Filmi- ja meediablogi

    Tänapäevane meediatarbimine on midagi senisest oluliselt erinevat. Ükskõik kas tegemist on uudise, kommentaari, reportaaži või meelelahutusega – see kestab reaalajas ja lihtsalt ei saa otsa. Vähe sellest: see mis on „reaalajas“ ei ole mitte siin ja praegu, vaid on järelvaadatav 24/7. St nüüdismeedia „siin ja praegu“ on olemuslikult teistsugune kui „praegu“ umbes 15 aastat tagasi.

    Loe edasi