Filmi- ja meediablogi

Loominguline ja praktiline audiovisuaalmeedia – dokumentaalfilmi õppekava

16.03.2018 15:00:36

Dokumentaalfilmi õppekava on kaks aastat kestev loomevõime arendamisele keskendunud magistriõppekava, kus rõhku pannakse eelkõige praktiliste oskuste arendamisele. Õppekava juht on Riho Västrik, teda abistab Kersti Uibo. Mõlemad on praktiseerivad filmiloojad. Riho Västrik ja Kersti Uibo juhendavad üliõpilasi lühikeste klippide, semestri filmiprojektide (10-15 minutit) ning lõputöö (30 minuti pikkune film) tegemisel.

riho

Mille poolest õppekava teistest eristub?

Õppekava keskmes on dokumentaalfilmi loomise protsess, üliõpilasi julgustatakse leidma teistest eristuv filmikeel ja stiil. Kui ajakirjanduses on üldlevinud meetod, kus info edastamiseks kasutatakse kommentaatori teksti, siis dokumentaalfilmi magistrikava õpetab oma ideid väljendama läbi heli ja liikuva pildi. Tudengeid julgustatakse eksperimenteerima ja siduma omavahel erinevaid dokumentaalfilmi žanre.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Dokumentaalfilmi režii on õppekavas kesksel kohal. Tudengid saavad praktilisi filmitegemise oskusi omandada meistriklassides, samas pakume ka teoreetilisi kursuseid (nt. dokumentaalfilmi ajalugu ja dokumentaalfilmi uuringud). Kõigepealt saavad tudengid algteadmised filmi tegemisest: kaameratöö, heli ja montaaž. Dokumentaalfilmi õppekava on seotud visuaalse antropoloogia erialaga: sealsed  tudengid teevad koostööd dokumentaalfilmi tudengitega ning meie tudengid saavad omakorda kuulata visuaalse antropoloogia kursuseid.

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Loomingulised, süüvimisvõimelised ja kõrge sotsiaalse teadlikkusega tudengid, keda huvitab audiovisuaalne loojutustus ja filmikeel.

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?

Üliõpilased õpivad tundma dokumentaalfilmide loomise täit protsessi, alates idee sünnist ja põhjalikust ettevalmistustööst kuni dokumentaalfilmi valmimiseni. Üliõpilased saavad erinevaid filmiloomisega seotud rolle harjutada väikestes gruppides.

Kus võiks lõpetaja töötada?

Meil lõpetanud noor võib leida tööd iseseisva filmiloojana, dokumentaalfilmi kriitikuna või töötada dokumentaalfilmi tootmismeeskonnas. Meie vilistlased on võimelised dokumentaalfimi loomist õpetama bakalaureusetasemel.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Õpikeskkond on rahvusvaheline, erinevatest maadest ja erineva taustaga üliõpilased mõjutavad üksteist ja avardavad ühiselt iseseisva mõtlemise piire. Eesti geograafiline asend – Euroopa Liidu, Põhjamaade ja Venemaa kõrval – on ideaalne, et innustada tudengeid neist kultuuridest ideid ammutama, nagu ka enda maa kultuurist. Oma kogemusi saavad üliõpilased jagada filmiloomise seiklusrikkal teel.

 

Lisainformatsiooni õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.

  •  

    TLÜ vilistlane Laura Prits

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin reklaam ja imagoloogiat aastatel 2012 – 2015.

    Loe edasi
  •  

    TLÜ vilistlane Olari Oja

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin filosoofiat, mille lõpetasin 2012. aastal. Seejärel filmikunsti, produtsendi eriala ja selle eriala lõpetasin 2017. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Mis teeb meediast nüüdismeedia?

    Filmi- ja meediablogi

    Tänapäevane meediatarbimine on midagi senisest oluliselt erinevat. Ükskõik kas tegemist on uudise, kommentaari, reportaaži või meelelahutusega – see kestab reaalajas ja lihtsalt ei saa otsa. Vähe sellest: see mis on „reaalajas“ ei ole mitte siin ja praegu, vaid on järelvaadatav 24/7. St nüüdismeedia „siin ja praegu“ on olemuslikult teistsugune kui „praegu“ umbes 15 aastat tagasi.

    Loe edasi