Humanitaarblogi

Lugu pildis ehk ajalugu kõneleb plakatite kaudu

16.05.2017 15:18:06

See, mis mõne inimese jaoks liigitub paberipahnana prügi kategooriasse, võib ajaloolases äratada äratundmist, elevust ja soovi midagi kaduvat päästa. Nii juhtus ka Keila-Joa Sanatoorsest Internaatkoolist leitud 101 ajalooplakatiga, mille äraviskamine tundus põneva allikmaterjali hävitamisena.

ajalugu_plakatid2Selliseid plakatid olid läbi aastakümnete illustreeriva õppematerjalina kasutusel koolides terves Nõukogude Liidus, mõnede plakatite tiraažid ulatusid kümnetesse tuhandetesse. Suurem osa plakatitest on pärit 1960.–1970. aastatest, kuid sarnaseid plakateid kasutati juba Eesti Vabariigis ning õnnelikul kombel on nende 101 plakati hulgas  ka mitmeid plakateid ka sellest ajast.

Kunagine õppematerjal leidis tee Kodulinna Majja, kus neist Tiina Mägi eestvedamisel seati üles väike näitus fookusega taoliste piltide tõepärasuse aspektil. See, kas plakatid peegeldavad ajaloolist tõde või pigem ideoloogiat, jäeti vaataja otsustada. Tõepoolest, ühelt poolt võivad antud plakatid oma toreduses ja värvikülluses olla esteetiliselt väga nauditavad, muutes ajaloo õppimise huvitavamaks nii põhikooliõpilastele, kellele need algselt suunatud olid, kui ka antud näituse vaatajale, ent teisalt tõstatub siin küsimus sellest, millist lugu need õigupoolest jutustavad ning kas see lugu on üldse sarnane sellele, mida me tänapäeval tõelähedaseks peame.

Siinkohal võtsidki järje üle Tallinna ülikooli ajaloo eriala magistrandid Linda Kaljundi juhendamisel. Intensiivse ajurünnaku käigus said kummutatud skeptilised eelarvamused ning leiti mitmeid võimalusi, kuidas võiksid plakatid leida tänapäeval kasutust. Alguse sai digihumanitaaria pilootprojekt, mille eesmärgiks oli ajaloo populariseerimine plakatikogu säilitamise kaudu digitaalsel kujul.

ajalugu_plakatid
Käisime akadeemilises raamatukogus vaatamas, kuidas saavad  paberkujul raamatud internetis kättesaadavaks ning millise teekonna läbivad ka meie ajalooplakatid, et ETERA keskkonda jõuda.

Eesmärgi üks pool sai täidetud plakatite digiteerimise näol, teise poole saavutamisele on kaasa aidanud üliõpilaste isiklikud projektid, milles läheneti plakatitele väga erinevatest vaatenurkadest. Kuna nõukogudeaegsed plakatid olid kahtlemata ideoloogilised, leiti esmalugemisel mitmeid viise, kuidas see ka plakatitel väljendub. Siiski vaid sellise tõlgendusega ei piirdutud ning tähelepanu said mitmedki teised võimalused plakatitel kujutatule lähenemiseks.

Kõrvutades aastakümnete taguseid õpikuid kaasaegsetega, selgus näiteks, et vanaaega illustreerivad pildid on tänapäeva õpikutes hoopis varemetekesksemad. Samuti on kadunud ajastuhõngulised laused “kaltsakproletariaadi” vähese “produktiivse töö” kohta.  Selgus ka, et 20. sajandi alguse revolutsioone ilmekalt kujutavatele õppeplakatitele sarnast emotsionaalsust nõukogude aegsetest õpikutest ei leidunud. Võib-olla seetõttu, et võrreldes Venemaaga oli Eesti kontekstis väiksema olulisusega sündmusest möödas omajagu aega. Huvitav on ka tõik, et Ivan Julma nõukogudeaegsetes õpikutes üldiselt ei kajastatud, seda esines rohkem taasiseseisvusmisjärgsetes õpikutes.

Plakatid, mis pärinevad Eesti Vabariigist, on mitmel põhjusel ülejäänud kogust erinevad. Neist kumab läbi teistsugune ideoloogia, pildid on valgusküllased, rahvusromantilised ja idealiseerivad. Ühtlasi selgus, et sarnaseid motiive oli liikvel ajalooõpikutes ja teistes kunstiteostes.

19. mail toimuval välkseminaril on kindlasti suur roll selle projekti õnnestumises. Kavas on esitada tehtud tööd ja tulemusi. Vaata lähemalt siit.

Autorid: Madli Vendik ja Sandra Nõulik, Tallinna ülikooli ajaloo eriala magistrandid


Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on neile, kes tahavad maailma mõista ja muuta. Tutvu ajaloo erialaga bakalaureuseastmes siin ja magistriastmes siin

  •  

    Nõukogudeaegsed õppeplakatid – ära visata või õppida?

    Humanitaarblogi

    Tallinna ülikooli ajaloomagistrandid digitaliseerivad nõukogude ajal ajalootundides kasutatud õppeplakateid ja pakuvad neile uusi kasutusvõimalusi.

    Loe edasi
  •  

    Kui digitehnoloogia kohtub humanitaarteadustega

    Humanitaarblogi

    Digitehnoloogia kiire areng on põhjustanud humanitaarias omalaadi pöörde, avanud uued võimalused inimese, tema mõtlemise ja loomingu uurimiseks.

    Loe edasi

  •  

    Viidumäel löödi omal ajal päid maha

    Humanitaarblogi

    Juuni alguses ilmus Saarte Hääles artikkel Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi tudengi Maris Öveli bakalaureusetööst, mis käsitles Viidumäe kaitsealal aastatel 2014–2015 läbiviidud arheoloogilisi uuringuid, mille tulemusel leiti ehteid ja relvi, inimluid ja hoonejäänuseid. Töö pealkiri on „Viidumäe ohverdamiskoht“ ja selgus, et Viidumäed võib pidada kultuskohaks tänu selle erilistele loodusoludele, neljale peitaarete kogumikule ja inimsäilmetele, mida võib suure tõenäosusega pidada inimohvriteks. Kultuskoht oli selles paigas tõenäoliselt 6.–8. sajandil.

    Loe edasi