Tudengiblogi

Mari Vaiksaar: mõtle enda tuleviku jaoks välja plaan A

05.02.2018 09:51:52

6. veebruaril kell 13.00 toimub Tallinna Ülikoolis  ELU projekti raames haridusteemaline konverents “Kool läbi, mis nüüd?/ School’s out, now what?”. Eesmärk on üheskoos mõtiskleda, mida tähendab enda arendamine kogu elu vältel. Kaasa löövad ja kogemusi jagavad tegijad teadusest, haridusest, ettevõtlusest, IT-st ja meelelahutusest. Ajasime ühe esinejaga enne konverentsi põgusalt haridusteemadel juttu.

Playtechi programmijuht Mari Vaiksaar, mida soovitad gümnaasiumit lõpetavale noorele?

Mõtle enda tuleviku jaoks välja plaan A, kuid ole samamoodi valmis ka plaan B-ks ja C-ks, ning pea meeles, et plaanid B ja C ei pruugi lõpuks olla sugugi kehvemad kui plaan A.

Iga tee ei pruugi olla see, mille juurde jäädakse püsima, kuid igast teekonnast saab midagi õppida. Ole julge ja realiseeri oma valikuid innuga.

Kui suurt rolli mängib tänapäeva maailmas kooliharidus?

Kooliharidus annab väga laiapõhjalise teadmistepagasi, mis õppeprotsessi käigus võib tunduda mõneti liigne ja ebavajalik, kuid tegelikult annab ühiskonna liikmetele teatava ühise pinna ja maailmapildi. Keegi ei pane kätt ette inimesele, kes soovib end veel lisaks harida. Selleks on tänapäeval võimalusi üsna lõputult, kuid ilma formaalse koolihariduseta on oht, et üldine teadmiste ja õpioskuse tase pigem langeb.

Kuidas aidata ja suunata koolilõpetajaid eriala valikul?

Koolilõpetajad võiksid enda jaoks välja mõelda, kuhu nad tahavad elus jõuda. Mina 10 või 20 aasta pärast – kuidas ma end ette kujutan? Kas on midagi, mille ma kindlasti pean olema saavutanud, ilma milleta ma ei kujuta end ettegi? Mis teeb mind 20 aasta pärast õnnelikuks? Milline eriala valik aitab mul selles suunas kõige suurema tõenäosusega liikuda? Kuidas saan mina siia maailma kõige paremini väärtust juurde luua? Kindlasti ei pruugi tänane ennustus 10 või 20 aasta pärast täide minna, kuid inimese teeb õnnelikuks progress, olukorra parenemine nende soovitud suunas. Lõppeesmärgid võivad pisut muutuda, kuid suund nende poole on ilmselt enam-vähem sama. Kindlasti aitaks ka see, kui noortel oleks enne edasiste õpingute osas otsuse langetamist võimalik tutvuda huvi pakkuvate erialade või ettevõtete esindajate igapäevatööga. Seda aitab saavutada näiteks töövarjuks olemine või koolide ja tööandjate koostöös korraldatud ettevõtetega tutvumine. Kasuks võiks tulla ka potentsiaalsete karjäärivõimaluste kaardistamine konkreetse eriala valikul.

Ülikoolikraad või praktilised kogemused?

Sõltub inimesest ja eesmärkidest. Ülikoolikraad ja akadeemiline haridus iseenesest on paljudes valdkondades väärt üha vähem. Tööturul pannakse sageli rõhku rohkem praktilisele töökogemusele kui akadeemilisele kraadile. Praktilise kogemuse puhul räägivad teod, mitte lihtsalt kiidusõnad paberil. On väga palju tunnustatud spetsialiste erinevatelt aladelt, kes pole oma valdkonnas tippu jõudmiseks vajanud ülikoolikraadi ja omandanud hariduse näiteks kutseõppeasutuses. Samas ka “teaduse tegemisel” on maailma mastaabis väga suur väärtus ning selleks on ülikooliharidus pigem möödapääsmatu.

Kas oleksid oma eelnevas haridustees midagi teisiti teinud? Kui jah, siis mida?

Tagantjärele tarkusena arvan, et lisaks akadeemilisele haridusele oleksin võinud võimalikult vara saada reaalse praktilise töökogemuse. Kui välja arvata mõned poolametlikud keeleõpetamise ja lapsehoidmise teenistused, alustasin töötamist 23-aastaselt. Esimese paari kuu jooksul õppisin töömaailma kohta juba väga palju, sain paremini aimu oma tugevustest ja nõrkusest, üldisest sobivusest sellesse konteksti, minu pingutuse suuruse ja selle rahalise väärtuse seosest. See võimaldas mul paremini mõista, millist tööd mulle meeldiks teha, millist väärtust oma panusega siia maailma luua, milliseid külgi endas edasi arendada.


Lisaks Mari Vaiksaarele astuvad konverentsil veel üles “Rakett 69” finalist Gert Lees, koomik ja Comedy Estonia üks kaasasutajatest Stewart Johnson, Noored Kooli vilistlane ja TLÜ õppejõud Triin Ulla, Transferwise’i klienditeeninduse juht Jorma Laiapea, TÜ Rahvusvaheliste suhete magistrant David Hoffmann, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Marcus Ehasoo ning haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov.

Konverentsil on sünkroontõlge nii eesti kui ka inglise keelde.

Registreeri ennast konverentsile ja saa osa põnevatest haridusteemalistest aruteludest! Vaata lisainfot.

Teksti autorid: Greta Raidma (rekreatsioonikorraldus) ja Sven Valvere (riigiteadused)

 

  •  

    Jorma Laiapea: ole valmis mitu korda ümber õppima

    Tudengiblogi

    6. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis ELU projekti raames haridusteemaline konverents “Kool läbi, mis nüüd?/ School’s out, now what?”. Eesmärk on üheskoos mõtiskleda, mida tähendab enda arendamine kogu elu vältel. Kaasa löövad ja kogemusi jagavad tegijad teadusest, haridusest, ettevõtlusest, IT-st ja meelelahutusest. Ajasime ühe esinejaga juba enne konverentsi haridusteemadel põgusalt juttu.

    Loe edasi
  •  

    Ühikaelu ehk kuidas ma Tallinnasse sattusin

    Tudengiblogi

    Hei! Olen Kristel ning õpin Tallinna Ülikoolis teist aastat kultuuriteaduse erialal. Kirjutan teile, et natuke tutvustada oma elu ühikas. Olen kuulnud igasuguseid jutte, nii õõvastavaid kui ka ka humoorikaid, kuid ütlen teile üht – ühikaelu on kirev ja lahe!

    Loe edasi
  •  

    Välistudengid Tallinna Ülikoolis- kes ja miks?

    Tudengiblogi

    Priit, miks peaks inglise keelt vabalt valdav noor, kes soovib saada hea kõrghariduse, eelistama mõnd Eesti ülikooli?

    Eestis pakutav kõrgharidus on rahvusvaheliselt tunnustatud, konkurentsivõimeline, taskukohane ja huvitav. Erinevad teadusprojektid, rahvusvaheline keskkond ja innovatiivsed õpetamismeetodid teevad Eestist kindlasti ihaldusväärse sihtkoha, kus kõrgharidust omandama asuda.

    Loe edasi