Filmi- ja meediablogi

Meediaõpingud – õppimine läbi tegevuse

07.03.2018 14:50:34

Hagi Šein,  Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televaldkonna lektor, räägib audiovisuaalse meedia õppekavast.

Hagi Šein

Palun rääkige audiovisuaalse meedia õppekavast lähemalt.

Audiovisuaalse meedia õppekavaga on meil juba pikaajaline, üle 15 aasta pikkune kogemus. Üliõpilased omandavad oskused ja teadmised audiovisuaalse sisu loomiseks erinevate platvormide jaoks. Loometööd valmivad rühmatöö tulemusena ning selleks on üliõpilaste kasutuses nüüdisaegne tehnika ja stuudikompleks.

Mille poolest õppekava teistest eristub?

Usume, et õppimine on kõige efektiivsem, kui see toimub läbi tegevuse. Me paneme palju rõhku erialasele praktilisele ettevalmistusele, mis avab võimaluse rahvusvaheliseks karjääriks üha kiiremini arenevas audiovisuaalmeedia tööstuses.

Milliseid ainekursuseid saavad üliõpilased võtta?

Kolm aastat kestev õppekava on praktilise suunitlusega, oskused ja teadmised, mis on vajalikud audiovisuaalse sisu loomiseks, omandatakse praktilise töö käigus. Õppekava võimaldab saada teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi audiovisuaaltoodete arendamiseks ja loomiseks. Õpitakse kirjutama stsenaariume, planeerima, produtseerima, filmima ja monteerima telesaateid, lühimängufilme, dokumentaalfilme, muusikavideosid, reklaame ja tellimusfilme. Üliõpilased saavad kätt proovida mitmete loominguliste ja interdistsiplinaarsete projektidega.

Millised praktilised oskused tudeng õpingute jooksul omandab?

Õpingute kestel omandatakse baasoskused, mis on vajalikud audiovisuaalse sisu tootmiseks televisioonis ja filminduses, alates stsenaariumi kirjutamisest, lavastamisest, tootmiseelsest ja tootmisaegsest tööst kuni tehniliste oskuste omandamiseni (kaameratöö, montaaž, valgustus ja heli).

Millise taustaga üliõpilasele võiks õppekava huvi pakkuda?

Ootame aktiivseid ja loomingulisi noori, kellel on suur huvi ning pühendumus ja kelle sooviks on saada ettevalmistus audiovisuaalmeedia loominguliseks ja praktiliseks tööks.

Kus võiks lõpetaja töötada?

Bakalaureuse õppekava annab hea aluse jätkamaks õpinguid vastavatel magistritaseme erialadel nii Eestis kui väljaspool Eestit. Meie lõpetajatel on kvalifikatsioon, mis võimaldab asuda tööle nii televisiooni, filmi kui meedia valdkonnas, näiteks režissööri abi, produtsendi, stsenaristi, ajakirjaniku, monteerija, toimetaja või operaatorina.

Mis on teie arvates õppekava juures kõige põnevam?

Arvan, et õppekava juures on kõige põnevam akadeemiliste ning praktiliste teadmiste ja oskuste tasakaal, mis aitavad pärast kolme aasta pikkuseid intensiivseid õpinguid rahvusvahelises keskkonnas panna aluse loomingulisele karjäärile audiovisuaalmeedia tööstuses.

 

Lisainformatsiooni audiovisuaalse meedia õppekava ja vastuvõtutingimuste kohta leiad meie veebilehelt.

  •  

    TLÜ vilistlane Laura Prits

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin reklaam ja imagoloogiat aastatel 2012 – 2015.

    Loe edasi
  •  

    TLÜ vilistlane Olari Oja

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin filosoofiat, mille lõpetasin 2012. aastal. Seejärel filmikunsti, produtsendi eriala ja selle eriala lõpetasin 2017. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Mis teeb meediast nüüdismeedia?

    Filmi- ja meediablogi

    Tänapäevane meediatarbimine on midagi senisest oluliselt erinevat. Ükskõik kas tegemist on uudise, kommentaari, reportaaži või meelelahutusega – see kestab reaalajas ja lihtsalt ei saa otsa. Vähe sellest: see mis on „reaalajas“ ei ole mitte siin ja praegu, vaid on järelvaadatav 24/7. St nüüdismeedia „siin ja praegu“ on olemuslikult teistsugune kui „praegu“ umbes 15 aastat tagasi.

    Loe edasi