Loodusblogi

Mida on kurta Kurtna järvestikul?

04.05.2017 15:29:32

Ida-Virumaal Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 km2 suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Selle ainulaadse piirkonna kaitseks rajati juba 1987. aastal Kurtna maastikukaitseala ning mitmed järved on täiendava kaitse alla ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel. Samal ajal on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga. Järvestikku ümbritsevad ida ja lääne poolt põlevkivi kaevandused ja karjäärid, itta jääb lisaks ka Oru turbaväli. Keskosas kaevandatakse Pannjärve karjäärist liiva ning pumbatakse Vasavere põhjaveehaardest Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikele joogi- ja tarbevett.

loodusblogi-marko-vainu-arvud

Kõik need tegurid on aastakümnete jooksul mõjutanud ala põhjaveetaset. Kui põhjavett joogiveeks välja pumbata või kaevandamiseks ära juhtida, siis toob see tegevuse vahetus ümbruses kaasa veetaseme languse. Kurtna järved asuvad vett hästi läbi laskvates liivades, mistõttu on nende veetase põhjaveetasemega otseselt seotud. Seetõttu on ka nende veetase märkimisväärselt muutunud. Enim on kannatanud järvestiku keskosas olevad järved. Näiteks väikese aga looduskaitseliselt väärtusliku Kuradijärve veetase langes 1940ndatest aastatest 1980ndate aastate lõpuni peaaegu neli meetrit. Suure veetasemete languse tõttu kadusid samuti järvestiku keskosas asuvatest Martiska ja Ahnejärvest haruldased vähetoitelistele järvedele iseloomulikud taimeliigid: vesilobeelia ja järv-lahnarohi. Eesti taasiseseisvumise järgselt tööstuste mõju järvestikule vähenes ning veetasemed osaliselt taastusid. Kuni 2012. aastani…

 

2012. aasta suveks renoveeriti Vasavere põhjaveehaare Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ning puurkaevudest hakati pumpama välja senisest rohkem põhjavett. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse mõõtmised näitasid, et puurkaevudele kõige lähemal asuvate järvede (Kuradi- ja Martiska järv) veetase hakkas langema juba sellel samal suvel ning 2013. aasta juuniks oli see juba enam kui pool meetrit madalam kui 2012. aasta mais. Puurkaevudest kaugemal asuvate järvede, näiteks Valgejärve veetase aga aastaga ei muutunud. Veehaarde ümbruses oli ka põhjaveetase aastaga üle poole meetri langenud. Otsesed põhjaveevahetuse mõõtmised Martiska järve põhjas näitasid, et laienenud oli ala, läbi mille vesi järvest põhjavette ära imbus. Seega oli põhjaveevõtu suurenemise tagajärjel hakanud järvest senisest rohkem vett välja imbuma, mis tõigi kaasa veetaseme languse.

 

Põhjaveevõtt jäi edaspidi küll sellele samale uuele kõrgemale tasemele, aga järvede veetase langes edasi kuni 2015. aasta lõpuni, jõudes peaaegu 1980ndate lõpu miinimumide tasemele. Arvutused näitasid, et seda täiendavat langust saab põhjendada ilmastiku mõjuga. Nimelt oli iga järgmine aasta alatest 2013. aasta suvest eelmisest kuivem – vihma sadas järjest vähem, kuid aurumine püsis aastate vahel võrreldaval tasemel. Seega oli põhjavett täiendav veekogus iga aastaga järjest väiksem. Kuna Vasavere veehaardest pumbati põhjavett välja aga jätkuvalt samas koguses, siis üldine põhjaveevaru alal järjest vähenes, põhjaveetase langes ning sellega koos ka väärtuslike järvede veetase. Tänu sademete suurenemisele asus käsitletavate järvede veetase 2016. aastal õnneks taas tõusuteele. Kuna põhjaveevõtt püsib aga endiselt kõrge, siis kunagise ega ka 2012. aasta kevadise veetaseme taastumist loota pole.

 

Seega on Kurtna järvestiku puhul on tegemist alaga, kus väga selgelt põrkuvad ühiskonna erinevad huvid. Ühelt poolt vajadus puhta joogivee järele ja teiselt poolt soov kaitsta bioloogiliselt ja maastikuliselt mitmekesist ning rekreatiivselt väärtuslikku piirkonda. Probleemile kõiki rahuldava lahenduse leidmine on ilmselgelt keeruline, aga teadlaskonna, otsustajate ja praktikute ühises tihedas koostöös kindlasti saavutatav.

 

Autor: Marko Vainu,
TLÜ ökoloogia keskuse nooremteadur

Tahad kaasa rääkida jätkusuutliku elukeskkonna teemadel, siis tule õppima integreeritud loodusteaduseid. Loodus- ja tervisteaduste instituut – neile, kes hoolivad tervest maailmast!

lti-1

  •  

    Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

    Loodusblogi

    Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

    Loe edasi
  •  

    Ott Tänaku salarelv – isiklik ilmaennustaja

    Loodusblogi

    “Pealtnägija” kohtus Ott Tänaku ja Martin Järveoja abimeestega, kes end seni eriti afišeerinud pole. Näiteks on Tänakul isiklik ilmaennustaja, kes teeb talle Eestist täppisprognoose, mis on osutunud paremateks kui raja ääres olevate meeste omad ja mänginud olulist rolli senistes etapivõitudes – kelleks on Tallinna ülikooli Ökoloogia keskuse teadur Hannes Tõnisson.

    Loe edasi
  •  

    Vetikad. Geelid. Tarrendid.

    Loodusblogi

    Käesoleval aasta Tallinna Ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkurssi täppisteadustealase artikli kategoorias ja TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikoolilisele konkurssi teaduspublikatsioonide kategoorias Terve ja jätkusuutlik eluviis tunnistati parimaks teadusartikliks ”Monocationic salts of carrageenans: Preparation and physico-chemical properties“ (DOI: dx.doi.org/10.1016/j.foodhyd.2016.09.032), mis on avaldatud oma ala mainekas ajakirjas Food Hydrocolloids.

    Loe edasi