Loodusblogi

Mida on kurta Kurtna järvestikul?

04.05.2017 15:29:32

Ida-Virumaal Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 km2 suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Selle ainulaadse piirkonna kaitseks rajati juba 1987. aastal Kurtna maastikukaitseala ning mitmed järved on täiendava kaitse alla ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi alusel. Samal ajal on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga. Järvestikku ümbritsevad ida ja lääne poolt põlevkivi kaevandused ja karjäärid, itta jääb lisaks ka Oru turbaväli. Keskosas kaevandatakse Pannjärve karjäärist liiva ning pumbatakse Vasavere põhjaveehaardest Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikele joogi- ja tarbevett.

loodusblogi-marko-vainu-arvud

Kõik need tegurid on aastakümnete jooksul mõjutanud ala põhjaveetaset. Kui põhjavett joogiveeks välja pumbata või kaevandamiseks ära juhtida, siis toob see tegevuse vahetus ümbruses kaasa veetaseme languse. Kurtna järved asuvad vett hästi läbi laskvates liivades, mistõttu on nende veetase põhjaveetasemega otseselt seotud. Seetõttu on ka nende veetase märkimisväärselt muutunud. Enim on kannatanud järvestiku keskosas olevad järved. Näiteks väikese aga looduskaitseliselt väärtusliku Kuradijärve veetase langes 1940ndatest aastatest 1980ndate aastate lõpuni peaaegu neli meetrit. Suure veetasemete languse tõttu kadusid samuti järvestiku keskosas asuvatest Martiska ja Ahnejärvest haruldased vähetoitelistele järvedele iseloomulikud taimeliigid: vesilobeelia ja järv-lahnarohi. Eesti taasiseseisvumise järgselt tööstuste mõju järvestikule vähenes ning veetasemed osaliselt taastusid. Kuni 2012. aastani…

 

2012. aasta suveks renoveeriti Vasavere põhjaveehaare Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ning puurkaevudest hakati pumpama välja senisest rohkem põhjavett. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse mõõtmised näitasid, et puurkaevudele kõige lähemal asuvate järvede (Kuradi- ja Martiska järv) veetase hakkas langema juba sellel samal suvel ning 2013. aasta juuniks oli see juba enam kui pool meetrit madalam kui 2012. aasta mais. Puurkaevudest kaugemal asuvate järvede, näiteks Valgejärve veetase aga aastaga ei muutunud. Veehaarde ümbruses oli ka põhjaveetase aastaga üle poole meetri langenud. Otsesed põhjaveevahetuse mõõtmised Martiska järve põhjas näitasid, et laienenud oli ala, läbi mille vesi järvest põhjavette ära imbus. Seega oli põhjaveevõtu suurenemise tagajärjel hakanud järvest senisest rohkem vett välja imbuma, mis tõigi kaasa veetaseme languse.

 

Põhjaveevõtt jäi edaspidi küll sellele samale uuele kõrgemale tasemele, aga järvede veetase langes edasi kuni 2015. aasta lõpuni, jõudes peaaegu 1980ndate lõpu miinimumide tasemele. Arvutused näitasid, et seda täiendavat langust saab põhjendada ilmastiku mõjuga. Nimelt oli iga järgmine aasta alatest 2013. aasta suvest eelmisest kuivem – vihma sadas järjest vähem, kuid aurumine püsis aastate vahel võrreldaval tasemel. Seega oli põhjavett täiendav veekogus iga aastaga järjest väiksem. Kuna Vasavere veehaardest pumbati põhjavett välja aga jätkuvalt samas koguses, siis üldine põhjaveevaru alal järjest vähenes, põhjaveetase langes ning sellega koos ka väärtuslike järvede veetase. Tänu sademete suurenemisele asus käsitletavate järvede veetase 2016. aastal õnneks taas tõusuteele. Kuna põhjaveevõtt püsib aga endiselt kõrge, siis kunagise ega ka 2012. aasta kevadise veetaseme taastumist loota pole.

 

Seega on Kurtna järvestiku puhul on tegemist alaga, kus väga selgelt põrkuvad ühiskonna erinevad huvid. Ühelt poolt vajadus puhta joogivee järele ja teiselt poolt soov kaitsta bioloogiliselt ja maastikuliselt mitmekesist ning rekreatiivselt väärtuslikku piirkonda. Probleemile kõiki rahuldava lahenduse leidmine on ilmselgelt keeruline, aga teadlaskonna, otsustajate ja praktikute ühises tihedas koostöös kindlasti saavutatav.

 

Autor: Marko Vainu,
TLÜ ökoloogia keskuse nooremteadur

Tahad kaasa rääkida jätkusuutliku elukeskkonna teemadel, siis tule õppima integreeritud loodusteaduseid. Loodus- ja tervisteaduste instituut – neile, kes hoolivad tervest maailmast!

lti-1

  •  

    Hannes Tõnisson – teadusega rallile

    Loodusblogi

    Hannes Tõnisson on õppinud nii loodusteaduslike ainete õpetajaks kui ka geoökoloogiat ning saanud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi. Seesama teekond viis Hannese ka Ott Tänaku meeskonna liikmeks autoralli MM-il.

    Teadlase rallihuvi sai alguse aastatuhandevahetusel, ilmselt Eesti eelmise esisõitja Markko Märtini tublide sõitude tulemusena. Hannes hakkas võistlusi vaatamas käima, valmistas igaks ralliks hoolega ette kaardid, valis võimalikud põnevad vaatekohad ja otsis lühemad ligipääsuteed. Ühel hetkel tuli mõte teha enne rallit ilmaprognoos. „Meteoroloogia valdkonna teadmisi pidin arendama ka oma doktoritöö ja järgnenud uurimisprojektide tarvis – selleks oli ekstreemsete tormide mõju rannaprotsessidele,ˮ selgitab teadlane.

    Ühel päeval sai hobist töö. Ott Tänak kirjutas ja küsis, kas Hannes tahaks tulla Korsika rallile, et M-Spordi meeskonnale, kuhu Tänan toona kuulus, ilma ennustada. „Võtsin paar päeva mõtlemiseks, asjade korraldamiseks ja kui olin oma jah-sõna andnud, olid juba järgmisel päeval mu postkastis lennukipiletid, teatati lennujaama vastutulija ja hotell ning saadeti päevakava,ˮ meenutab teadlane-ilmaennustaja.

    Võistlusele eelnenud nädala jooksul laadis ta alla katsete asukoha kaardid, reljeefi- ja teede kaardid ning aerofotod, otsis lähimad ilmajaamad, koostas katsete kõrgusprofiilid. Seejärel vaatas Hannes eri prognoose ja mudeleid ning jälgis, kuidas kattuvad prognoos, mudel ja mõõtmised reaalajas. Üldisele prognoosile lisaks – neljapäevast pühapäevani, katsete kaupa – püüdis ta ka iga katse lõikes iseloomustada, kuidas muutub temperatuur mäe päikese-, mere- ja varjupoolsel küljel ning kuidas mõjutab seda reljeef. „Korsikal mõtlesin välja süsteemi, kuidas saan päikese langemisnurga, puude kõrguse, mägede nõlvakalde jms kaudu arvutada hommikuse katse teepinna avatuse päikesele ja seeläbi anda täpsema teepinna temperatuuri prognoosi,ˮ meenutab ta.

    Nüüd, kui Ott Tänak meeskonda vahetas, lööb Toyota tiimis kaasa ka Hannes Tõnisson. Ning Tänak on alustanud edukalt.

    Võin puhta südamega öelda, et mitmekesiste asjade õppimine ülikoolis on mulle andnud väga avara mõtlemisvõime.

     

     

    Hannes Tõnisson

    • Tallinna Ülikooli vanemteadur
    • doktorikraad, 2008
    Loe edasi
  •  

    Me peame rääkima jätkusuutlikkusest

    Loodusblogi

    Seni levinud arusaamade kohaselt on jätkusuutlik areng justkui loodusteadlaste teema. Tõepoolest, loodusteadlased näevad läbi oma teadustöö mõjusid, mida inimtegevus loodusele avaldab ja see muudab meid murelikuks. Hiljuti allkirjastasid ligi 15 000 loodusteadlast ühispöördumise kõigi maade rahvastele, kus kutsuti üles kiiresti muutma meie senist käitumist, kuna vastasel juhul on meie heaolu hoidmine praegusel kujul keeruline. Eriti just viimase sajandi jooksul on inimkond muutunud Maa keskkonda oluliselt mõjutavaks teguriks, mistõttu on käesolevat ajastut nimetatud Antropotseeniks – inimese ajastuks.

    Loe edasi
  •  

    Külaskäik võimaliku tööandja juurde

    Loodusblogi

    Meie loodus- ja terviseteaduste instituudi integreeritud loodusteaduste ja bioloogia kolmanda kursuse bakalaureusetudengid koos Erasmus tudengiga ning molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistritudengid käisid õppetöö raames Nova Vita kliinikus loenguid kuulamas ning nende laboriga tutvumas.

    Loe edasi