Loodusblogi

Mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

21.11.2017 14:21:17

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Tallinnas on mesitarusid üksjagu, kuid Tallinna ülikool valis neist analüüsimiseks viis, mis asuvad Endla tänaval, Kadrioru pargis, Mektory katusel Mustamäel, Pääsküla raba servas ning Valdeku tänaval. Kõik on võrdlemisi suure liikluskoormusega teede lähedal ning võiks arvata, et see peegeldub ka mee keemilises koostises.

Selleks, et hinnata mee kvaliteeti analüüsis Tallinna ülikooli teadur Liisa Puusepp neist viiest Tallinnas asuvast mesitarust saadud mee õietolmu ning tema kolleegid analüüsisid suhkruid. Oma panuse andis analüüsi ka Keskkonnauuringute keskuse labor.

Selgus, et linnamesi on keemiliste omaduste poolest kvaliteetne ehk et see ei sisalda raskemetalle. Samuti leiti, et linnamesi on väga mitmekesise botaanilise päritoluga. Iga meeproovi õietolmukoostis on eriilmeline ning mitmekesisem kui maal.

Seega sisaldab linnamesilaste mesi rohkem erinevate taimede õietolmu. Näiteks Tallinnas on registreeritud vähemalt 2500 liiki taimi . Üle poole Tallinna pindalast (56,6%) on haljas- ja rohealad ning kokku on pealinnas 61 parki.

Milline oli mesi Endla tänavalt?
Keemiliste omaduste poolest kvaliteetne. Kõigist viiest proovist oli seal plii ja arseeni sisaldus suurim, kuid siiski alla piirnormi. Mees oli 22 erinevat õietolmurühma (angervaks, liblikõielised, roosõielised, nartsiss, pärn, vaher, põdrakanep jt).

Milline oli mesi Kadrioru pargist?
Keemiliste omaduste poolest kvaliteetne. Samuti mitmekesise õietolmukoostisega – 22 erinevat õietolmurühma (sarikõielised, paju, angervaks, pärn, liblikõielised, roosõielised, ristõielised, vaher, kõrreline jt).

Milline oli mesi Mektroy katuselt?
Keemiliste omaduste poolest kvaliteetne. Mitmekesise botaanilise päritoluga (25 erinevat õietolmurühma – paju, ristõielised, lepp, teeleht, kask, ussikeel, pärn, liblikõielised, roosõielised jt).

Milline oli mesi Pääsküla raba servalt?
Keemiliste omaduste poolest kvaliteetne. Mitmekesise botaanilise päritoluga (21 erinevat õietolmurühma – roosõielised, paju, ristõielised, lepp, teeleht, kask, vaher, ussikeel, liblikõielised, võilill jt).

Milline oli mesi Valdeku tänavalt?
Keemiliste omaduste poolest kvaliteetne. Mitmekesise botaanilise päritoluga (13 erinevat õietolmurühma – pärn, astelpaju, ristõielised, liblikõielised, roosõielised, sarikõielised, põdrakanep jt).

Üllatavana võib tulla ka fakt, et mesilastel on tegelikult linnas päris hea elu. Ühe USA uuringu kohaselt on mesilaste ellujäämus linnas on 60 protsenti, maapiirkondades 40–50 protsenti.

Liisa Puusepp võtab oma pilootuuringu kokku järeldusega, et keemiliste omaduste poolest ei erine linnamesi maapiirkondadest kogutud metest. Linnamesi on liigirikkam, selles on rohkem puude õietolmu ja aedadest pärit taimi, väiksem on ristõieliste roll. Tema soovitus on: rohkem mesitarusid linnadesse.

Kuidas Liisa Puusepp erinevate mete kvaliteeti analüüsib, saab vaadata 20.11.2017 “Aktuaalsest kaamera” lõpuloost.

Artikkel ilmus 20.11.2017 ERR portaalis Novaator. Autor: Marju Himma

  •  

    President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

    Loodusblogi

    Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

    Loe edasi
  •  

    Kõikide teaduste kohtumispaik

    Loodusblogi

    „Käsitöö ja kodunduse teeb eriliseks tõsiasi, et selles ainevaldkonnas kohtuvad väga paljud kooli ja ülikooli õppeained ning teadussuunad,” väidab Tallinna Ülikooli kodundusõppe lektor ja äsja Helsingi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jaana Taar.

    Loe edasi
  •  

    Euroopa kadunud metsad

    Loodusblogi

    Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega. Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.

    Loe edasi