Loodusblogi

Miks peaks taimedes sisalduvaid aineid uurima?

29.06.2017 15:12:59

Me ei mõtle just sageli, millised huvitavad ja ka kasulikud ained on kõikjal looduses meie ümber. Aga võiksime mõelda.

Taimedes on ravivaid ja mürgiseid aineid, värvaineid, toidus kasutatavaid keemilisi ühendeid … Viimastest on juba hulk aastaid tähelepanu pälvinud vetikates sisalduvad tardained ‒ omapärased keemilised ühendid, mida Eestis uuritakse ainult Tallinna Ülikoolis. Vetikaid on toodud uurimiseks nii kaugelt Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Ameerikast kui ka siitsamast Eestist, meie oma Läänemerest.

Mida võib saada punavetikatest?

foto-kaaluviht-agaroosgeelil-tluTardained ehk agarid ja karraginaanid on huvitavad selle poolest, et juba nende 1–2% sisalduse korral vees tekivad tugevad tarded (geelid). Kui me lahustame kuumas vees ainult 1% head agarit, moodustab lahus jahtumisel geeli, mis kannab pinnal küllaltki suurt raskust. Ja see geel koosneb 99% ulatuses veest, tahket ainet on ainult üks sajandik.

Paljud ei teagi, et Eestis, meie kolme kõige suurema saarega piiratud alal, asub väga mahukas kasulike punavetikate kogum ‒ Kassari vetikaplast. Selles omataoliste hulgas Euroopa suurimas vetikakogumis on vetikaid üle 100 000 tonni. Umbes kolmandiku kuivade vetikate massist moodustavad väärtuslikud tardained ‒ karraginaanid.

Erinevatest vetikaliikidest saadavaid keemilisi ühendeid kasutame, ise seda sageli teadmata, igapäevaselt paljudes erinevates toiduainetes. Eriti on need poolvedela konsistentsiga toidud, mis on erinevate vetikaproduktidega just parajaks, „suupäraseks“ timmitud.

Jäätised ja kreemid, majonees, jogurtid ja pudingid … Me sööme neid, mõtlemata tavaliselt, et need mõnusad toidud pole tekkinud juhuslikult ‒ need on teadlikult suupärasteks kujundatud – selle taga on kindlad keemilised struktuurid ja sõltuvused. Sellised keemilise struktuuri ja omaduste vahelised seosed ongi üks meie uurimistemaatikatest.

Mitmeid kasutamata võimalusi

Eestis on Kassari lahe punavetikatest seni toodetud peamiselt tardainet marmelaadi tarbeks. Vetikaid saaks aga palju täielikumalt ära kasutada.
Muu hulgas saab neist toota isegi kindlaid värvaineid. Need huvitava struktuuriga eredavärvilised ained on väärtuslikud juba sellegi poolest, et need on täiesti looduslikud ja seetõttu sobivad hästi toiduvärvideks.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis uuritakse ka nn bioaktiive, loodusliku päritoluga bioaktiivseid ühendeid. Need on ained, millel on juba väikestes kogustes tugev toime inimestele ja loomadele.

Sageli on nad väga mürgised ained, nagu näiteks jugapuu (Taxus) liikides sisalduvad taksoidid või moonides (unimagunas Papaver somniferum) sisalduvad oopiumialkaloidid. Taksoide kasutatakse vähiteraapias, oopiumialkaloidid on valuvaigistavad ained.

Paelub teadmistes olev auk

Iga uurija valib endale uurimiseks objektid, mis talle atraktiivsena tunduvad ja mingist küljest uurimist vajavad ‒ kuskil teadmistes on oluline n-ö auk sees. Mõlemat nimetatud taime on varem väga palju uuritud, ja just see teebki asja põnevaks. Neist on palju teada, aga veel rohkem on tundmatut.
Jugapuude erinevate liikide ja varieteetide koostist uurisime selleks, et täpsustada süstemaatikat, moonide puhul tahtsime välja selgitada, kui palju on Eesti unimagunates oopiumit ja morfiini ning kuidas nende sisaldus sõltub taimede arengujärgust.

Tallinna Ülikoolis on aga uuritud ka näiteks väga tugeva ja ebameeldiva lõhna eritumist eksootilisest saurusvõhast Sauromatum venosum ning keemilisi ühendeid, mis aitavad orhideelistel tolmutavaid putukaid ligi meelitada. Taimede keemiline analüüs pakub rohkesti erinevaid, sageli lausa uskumatuid võimalusi.

Autor: Kalle Truus, Tallinna Ülikooli anorgaanilise ja üldkeemia dotsent


Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistriõppekavaga. Vaata LTI erialasid: tlu.ee/LTI-erialad. Avaldusi saad esitada infosüsteemis SAIS.

  •  

    Teadlane teab: mis on mikrobioota?

    Loodusblogi

    Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

    Loe edasi
  •  

    Tallinna Ülikooli suvekool pakub esmakordselt võimalust õppida koera käitumist

    Loodusblogi

    Järgmise aasta juulis avaneb huvilistel esmakordselt võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour, and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja taju temaatikat.

    Loe edasi
  •  

    Molekulaarne biokeemia ja tippsport käivad käsikäes

    Loodusblogi

    Ingrid Puusta on 26-aastane olümpia purjelaudur, kes õpib Tallinna Ülikoolis molekulaarse biokeemia magistrierialal. „Mulle meeldib vahel tulla spordimaailmast välja ja teha midagi teistsugust. Sageli valivad sportlased erialaks, mis on seotud mingit moodi spordiga. Loodusteadused on see-eest täiesti erinev ja just sellepärast naudingi molekulaarset biokeemia eriala, mis aitab mul tulla spordimaailmast korraks välja,“ nentis Puusta.

    Loe edasi