Humanitaarblogi

Milline on tudengielu teisel pool maakera Shanghais?

06.03.2017 11:55:37

Mina olen Anu-Mari Kivisiv, Aasia uuringute tudeng. Oma eelmise semestri veetsin Shanghai University of Finances and Economics (edaspidi SUFE) rahvusvahelises kultuuride vahetuskoolis (International Cultural Exchange School), kus õpetatakse peamiselt hiina keelt ja kultuuri välistudengitele. Olles juba kolm aastat Tallinna ülikoolis hiina keelt ja kultuuri õppinud, tundus loomuliku valikuna minna selle riigi ja kultuuriga sina-tutvust tegema ning muidugi keeleliselt ennast edasi arendama. Suurepärase võimaluse andis selleks Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituut, kes pakub võimalust kandideerida erinevatele stipendiumitele.

Õpingud ja kohalik õppekord

img_20160917_153416
Anu-Mari koos oma sõbraga

SUFE, mis on üks parimaid ülikoole Hiinas, tudengid võtavad õppimist tõsiselt. Pidev konkurents ning vanematepoolne surve olla parimatest parim, lõpetada ülikool kõrgeima keskmise hindega ning hiljem asuda tööle edukamaile töökohale paistab välja selles, kui tõsiselt kohalikud tudengid õpingutele pühenduvad. Oleks ülekohtune väita, et eesti tudengid panustavad vähe aega õpingutesse, kuid sellist pühendumust pole ma veel kodus kohanud. Juba nädalaid enne eksameid kadusid kõik mu tuttavad hiina tudengid raamatukogudesse, õpiklassidesse või ühikatubadesse, kus hommikust õhtuni loengute eelsel ja järgneval ajal pingsalt õpiti. Peale eksamiperioodi lõppu oldi muidugi tagasi normaalses sotsiaalelus. Võib-olla tingituna asjaolust, et ülikooli astutakse peaaegu eranditult kohe peale keskkooli lõppu ning noori peetakse veel üsna elukogenematuteks, eelistatakse Hiina ülikoolides tudengi omavastutuse asemel pigem selgeid reegleid. Õppejõud peavad arvet tudengite kohalkäigu üle ning loengust võis puududa vaid loetud arv tunde, millest sõltus ka lõpueksamile lubamine. Samuti jäi mulje, et üliõpilase ja õppejõu omavahelises suhtluses on hierarhia tähtsam kui Eestis. Kuigi õppejõud ja õpetajad olid alati abivalmid, siis aruteludes juhtus tihti nii, et õppejõu sõna pidi peale jääma.

Ülikoolilinnak

Shanghais erinevaid ülikoolilinnakuid külastades tekkis mul esimest korda arusaam, mida see sõna tegelikult tähendab. Ülikoolilinnaku väravatest sisse astudes tekkis tunne nagu siseneks väikesesse omaette linna. Igas linnakus on kümneid, kui mitte mitmekümneid eraldiseisvaid hooneid. Lisaks ühiselamutele, õppehoonetele, raamatukogule võib leida ühest linnakust erinevaid kohvikuid, sööklaid, poode ja isegi näiteks oma postkontori ja hotelli.

img_20161111_154438
Vaade ülikoolilinnakule

Kindlasti tuleb kirjeldada ka elu ühiselamus. Kuna minu esimene ühiselamu kogemus tuligi alles Hiinas ning seetõttu pole mul võimalik Eesti ühikatega võrrelda, siis saan võrdlusmomente tuua Hiina ülikooli siseselt. Ühiselamud, kus elasid kohalikud tudengid, ja ühiselamud, kuhu majutati rahvusvaheline seltskond, erinesid üksteisest märgatavalt nii loomult kui ka sisult. Alustades sellest, et keskmise suurusega tuppa, kus välistudengite ühikas elas kaks inimest, mahutati kohalike ühiselamus neli tudengit. Samuti puudusid hiinlaste ühikas sellised „luksused“ nagu köök ning pesuruum. Kuna meie 12-korruselises majas oli kõigile kasutamiseks mõeldud küll vaid üks väike köök ning ka pesu sai pestud kahes pesuruumis, siis hiina tudengite eluoluga võrreldes polnudki olukord kõige hullem. Lisaks polnud hiina tudengitele üldsegi iseenesestmõistetav öisel ajal majast lahkumine ning saabumine. Nende ühiselamu uksed suletakse kell 10 õhtul ning avatakse alles hommikul kell 7. Loomulikult kedagi õue siiski ei jäeta, sest alati saab keegi ukse seest poolt lahti teha ja hilineja sisse lasta.

Huvitavaid reegleid ja kombeid oli veelgi. Näiteks olid meie hoone liftid vahvalt jaotatud kaheks  – üks teenindas paaris arvuga korruseid ja teine paaritu arvuga korruseid. Samuti oli tubades keelatud kasutada fööne, elektrilisi tekke, radiaatoreid, veekeetjaid ja muid elektrilisi toidutegemise vahendeid. Kuigi reeglitest kinnipidamist kontrolliti iga natukese aja tagant, siis liialt selle pärast muretsema ei pidanud, sest kontrollijad ei tohtinud kappe ega sahtleid avada. Niisiis läks kõik “keelatud” tavaliselt kappi peitu. Positiivse poole pealt toon välja mugava igakuiste ühiselamu kommunaalkulude maksmise. Nimelt oli Facebook Messengeri laadse telefoniäpi WeChat kaudu võimalik ülikoolile raha üle kanda vaid sekunditega. Väga kavalalt sisaldab just see sama äpp lisaks suhtlusele ka mitmeid praktilisi funktsioone. Lisaks arvete maksmisele saab raha saata või vastu võtta, taksot kutsuda, kinopileteid broneerida ja nii edasi.

Tudengiaktiivsus ja vaba aeg

img_20161009_154013
Ülikoolilinnaku kasse toitmas

Kuigi õpingutele keskendumine on prioriteet, siis ei saa öelda, et hiina tudengid ei oskaks elust rõõmu tunda. Ülikoolis toimetab aktiivne üliõpilasorganisatsioon, mis korraldab üritusi, näiteks tervitus- ja jõulupidusid või lauluvõistluseid. Samuti korraldatakse igal sügisel üleülikoolilist spordivõistlust, mille jaoks jäetakse isegi loengud ära, et kõik saaksid suurest spordipäevast osa võtta. Suurim erinevus, mida tähele panin, oli kõikidelt üritustelt puuduv alkohol. Sellele võiks Eestiski rohkem rõhuda, sest lõbus võib olla ka täiesti kainelt.

Samas oleks ka sealsetel tudengitel meilt midagi õppida, näiteks nii tervitus- kui ka jõulupeol puudus aktiivne kaasatõmbav sisu. Esiteks polnud kontserdil esinejad eriti paeluvad, kuid teiseks tähendas pidu ainult suures auditooriumilaadses saalis ühele kohale naelutatult istumist ning kontserdi jälgimist. Puudus võimalus teiste tudengitega vabalt suhelda ja nii valgus rahvas pärast kontserdi lõppu laiali. Üleülikoolilist või -instituudilist läbikäimist ja põnevaid üritusi oli minu jaoks vähe. Aga vähemasti korraldati keeletudengitele õpitubasid, kus sai õppida hiina teekunsti, kalligraafiat aga ka näiteks kohaliku Shanghai dialekti.

Kui sealoldud semestrile tagasi vaadata, siis üldjoontes on tudengielu kõikjal sama. Kardetud suurt kultuurišokki ei tulnudki. Selle asemel valdas mind hoopis uue tundmaõppimise rõõm. Kuigi Hiinas õpingute jätkamist ma esialgu ei kaalu, siis on selge see, et Hiina ja Shanghaisse on mul kavas kindlasti tagasi minna. Ei ole see elu seal teisel pool maakera nii teistmoodi kui arvame. Ja need erinevused ainult rikastavad ning panevad meid maailmale teise pilguga vaatama.

Teksti autor: Anu-Mari Kivisiv, Aasia uuringute BA tudeng

Loe lähemalt Hiina uuringute peaerialal õppimise kohta siit: www.tlu.ee/hiina-uuringud

 

  •  

    Poliitiline kompass ehk 10 võimalikku (ja võimatut) koalitsiooni ja nende loosungid

    Humanitaarblogi

    Tallinna ülikooli professor Daniele Monticelli pani kohalike valimiste kampaanialoosungite alusel kokku kümme võimalikku ja võimatut koalitsiooni ning pakub välja ka uued lööklaused.

    Loe edasi
  •  

    Silmapaistev vilistlane 2017 – Joonas Hellerma

    Humanitaarblogi

    14 aastat tagasi astus Joonas Hellerma esimest korda üle ülikooli läve. Sel aastal valiti teleajakirjanik Tallinna ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks, kelle jaoks on õpingud olnud elus suureks sündmuseks, millest ta ei ole osanud siiani päriselt loobuda.

    Loe edasi
  •  

    Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrant nõutab neljandat kõrgharidust

    Humanitaarblogi

    Soomes elaval ja töötaval eesti keele õpetajal Lee Laurimäel on Tallinna Ülikoolis käsil eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe esimene kursus.

    Loe edasi