Tudengiblogi

Minu kaheksa kuud Rumeenias

13.09.2017 13:52:37

Tere! Minu nimi on Getter. Olen 20-aastane Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng ning hetkel osalen Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis Rumeenias, Brasovis.Vabatahtliku töö vastu hakkasin huvi tundma juba põhikoolis, mil mu lähedane peretuttav veetis vabatahtlikuna aasta Brasiilias. Minu jaoks paistis see alati võrdlemisi suure väljakutsena, milleks igaüks ilmselt valmis ei ole, kuid teadsin, et soovin selle kindlasti elus järele proovida.

EVS’i avastasin enda jaoks mõned aastad tagasi vabatahtlikule tööle pühendatud messil. Selle aasta kevadel otsustasin, et nüüd on õige aeg ka ennast proovile panna. Seiklejate Vennaskonnast, kes on minu saatev organisatsioon, sain teada oma endise kooliõe kaudu, kes samuti osales EVS’i projektis paar aastat tagasi. Olles nende kodulehel kõik projektid mitmeid kordi läbi lugenud ning oma ideest lähedastele teada andnud, olid paari päevaga motivatsioonikirjad ja CV-d saadetud. Sealt edasi läks kõik väga kiiresti. Mõne päeva pärast võttis minuga ühendust Rumeenia organisatsioon Wild Carpathia, kellest nüüdseks on saanud minu vastuvõttev organisatsioon.

Nad teatasid, et olen väljavalitu ning palusid mul kinnitada projektis osalemise. Kuu aega hiljem, esimesel juulil istusin lennukisse suunaga Bukaresti, kus mind võttis vastu 40-kraadine kuumus ja teadmatus, mis edasi saab. Sealt suundusin rongiga Brasovisse ning minu kaheksa kuud vabatahtlikuna saigi alguse.

Projekt, milles osalen kannab nimg_2065ime „Did you know?” ning on eeskätt suunatud noortele. Selle eesmärk on edendada kohalike noorte aktiivsust kogukonnas ja vabatahtlike keskuses ning tõsta nende teadlikkust vabatahtliku töö ja EVS’i kohta. Noorte kaasamiseks korraldame iganädalaseid tegevusi Brasovi kesklinnas asuvas vabatahtlike keskuses ning kord kuus suuremaid üritusi kogu linna elanikele. Meie esimeseks proovikiviks oli rahvusvaheline noortepäev 12.augustil. Üritusel viisime läbi mitmeid töötubasid ja mänge ning jagasime informatsiooni Erasmus+’i ja EVS’i kohta. Lisaks sellele töötame aeg-ajalt vabaühendustes eesmärgiga luua rohkem kontakte ning saada erinevaid töökogemusi.

Üheks põnevamaks näiteks on organisatsioon „Joy of giving”, kus meie ülesandeks on toiduvalmistamine kodututele ja vaesuses elavatele inimestele. Kuna vabatahtlike töö ja õppeprotsess erineb suuresti ametlikust koolisüsteemist olles nii-öelda non-formal education, siis on meile ettenähtud mitmesugused enesearendamise koolitused, mida viivad läbi Wild Carpathia treenerid. Koolituste käigus analüüsime oma seni saavutatud tulemusi ja seatud eesmärke, arendame suhtlemisoskust ning õpime paremini tundma nii ennast kui ka teisi meie ümber.

Vaba aja saame sisustada vastavalt enda huvidele. Tegeleme spordi ja reisimisega, kohtume oma mentoritega, käime ööelu avastamas ning õpime rumeenia keelt. Nüüdseks olen Brasovis elanud juba peaaegu kaks kuud. Julgen ausalt tunnistada, et pole siiani hetkekski oma tulekut kahetsenud. Siinsed inimesed on avatud, soojad, mõistvad ja abivalmid. Isiklikult on mul meeletult vedanud oma mentoriga, tänu kellele olen külastanud mitmeid põnevaid paiku Rumeenias – nende hulgas Musta merd ja maailma parimaks maanteeks kuulutatud Transfăgărășan’i.

g-rani-1Leian, et vabatahtlikke ja nende tööd on välisvaatlejatel raske mõista. Parima kogemuse osaliseks saame vaid ise avastades ja õppides midagi uut – eriti läbi praktilise tegevuse. Eestis olles tundsin tihti, et elan justkui lõputus rutiinis – kool, töö, kodu ja ei midagi uut. Hing ihkas kogu aeg kuskile kaugele midagi uut avastama. Arvan, et EVS on suurepärane võimalus oma unistuse täide viimiseks. Kui Sind köidab reisimine, erinevate kultuuride avastamine ja inimestega koos töötamine, või otsid lihtsalt vaheldust ja uut töökogemust, soovitan väga EVS’i peale mõelda. Ainuüksi fakt, et elad välismaal ning Sind ümbritsevad inimesed erinevatest riikidest, on tõeline väljakutse ja mugavustsoonist väljaastumine. Lisaks arendab kodunt eemalolek ja iseseisev võõras keskkonnas toimetulek Sind ka isiksusena. Õpid finantsiliselt toime tulema ja eestlastele absoluutselt mitte omaselt teistelt küsima „are you okay?”.

Autor: Getter Räni, Tallinna Ülikooli riigiteaduste eriala II aasta tudeng.

  •  

    Porsche või Lexus? Oota!

    Tudengiblogi

     

    Sõidan mööda Mere puiesteed Kultuurikatla suunas ja endamisi vaatan valgusfoori taga: üks Lexus, teine Lexus, kolmas Porsche ning vahest eksib ka mõni Toyota ridade vahele ära. Tahes-tahtmata hakkan mõtlema, milline olukord hetkel meie ühiskonnas valitseb? Kui palju on loodud firmasid või võetud laene, et kõiki neid luksusautosid ülal pidada ja õhtu lõppedes tekib üks küsimus: mille nimel?

    Loe edasi
  •  

    Eripedagoogika – minu Plaan A!

    Tudengiblogi

    Juba kaheksandas klassis teadsin ma kindlalt, et soovin õppida eriala, mille kaudu tekiks mul võimalus tegeleda lastekodu laste või erivajadustega inimestega.

    Loe edasi
  •  

    Elu ja tudengielu ühildamisest post-nooruseas.

    Tudengiblogi

    Tere!

    Minu nimi on Marko Ritso. Olen Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudeng. Ma olen ka Tallinna Ülikooli üliõpilassaadik. See tähendab, et olen eriti avatud ja lahke ning kaldun asju ilusamaks rääkima. Seekord asi ongi nii ja ilma ilustamata.

    Loe edasi