Loodusblogi

Mis juhtub, kui maad tabab päikesetorm?

23.01.2018 17:35:54

“Päikesetormid üldiselt ei ole väga haruldane nähtus ja need on tihedamad pigem päikeseaktiivsuse maksimumi ajal,” tõdeb Tallinna ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi astronoomia ja optika dotsendi Kat­rin Laas, kes räägib lähemalt päikesetormidest ja selle mõjust.

Mis on päikesetorm ja päikese supertorm?

Päikesetorm on see, kui Päikese aine ja intensiivne kiirgus (suures osas röntgen- ja ultraviolettkiirgus) purskub Päikeselt kosmosesse ning seejärel võib tabada Maad. Päikese aine osa tekitab muutusi ka Maa magnetväljas, seega kõik geomagnetilised tormid ongi põhjustatud sellest Päikeselt purskunud ainest. Päikese supertormi puhul on Maani jõudev kiirguse ja Päikeselt välja lennutatud aine hulk niivõrd suur, et see tekitab suisa märkimisväärseid muutusi Maa magnetväljas ning olulisi kahjustusi tehnikale (satelliidid, elektrivõrgud jne).

Seda, mida Päike teeb, jälgitakse tänapäeval ööpäevaringselt nii Maa pealt kui satelliitidelt, kuna Päikeselt saabuvad suurenenud kiirgushulgad (eelkõige röntgen- ja ultraviolettkiirgus) ja päikeseaine (plasma ja väga kiirelt liikuvad laetud osakesed) võivad potentsiaalselt suuremate koguste korral ohustada meie satelliite, avakosmoses viibivaid kosmonaute/astronaute/taikonaute ja lennundussektorit ning raadiosidet ning väga tugeva päikesetormi korral ka maapealset üldelektrivõrku.

1859 aasta supertorm

Supertormi mõju tehnikale hinnatakse juba väiksemate päikesetormidega tekkivate kahjustuste kaudu ja tegelikult päris täpselt ei tea keegi, mis siis juhtuma hakkab, kuna viimane Päikese supertorm toimus 1859. aastal, kuid ainus tolleaegne nn “internet“ oli telegraaf ning sellestki said telegrafistid elektrilööke ning mõnel pool süütas see tulekahjugi. Seega arvatakse, et see põhjustab raadioside katkestusi, teeb suurt kahju meie satelliidipargile ning võib tekitada ulatuslikke elektrikatkestusi. Lühiajaliste elektrikatkestustega saadakse ehk hakkama, aga pikaaegne elektrikatkestus on tänapäevasele elektrienergiast sõltuvale tehnoloogiat armastavale ühiskonnale väga suureks proovikiviks.

Mõju tavainimesele

Kui päikesetorm väga tugev ei ole, siis on need praktiliselt igapäevaelus märkamatud. Tugevam päikesetorm võib mõjutada raadiosidet, tavainimesel võivad näiteks siis tekkida häired satelliitidelt saabuva telepildi puhul või mobiililevis. Samamoodi mõjutavad päikesetormid GPSi, need võivad sõltuvalt päikesetormi suurusest mõnest minutist kuni mõne tunniks „valetama“ hakata. Samamoodi ei pruugi teatud oludes ja teatud marsruutidel väljuda lennukid või on lennuliiklus suunatud asukohta mõnda teist teed pidi ja kohale jõudmine võtab mõnevõrra rohkem aega. Väga suurte päikesetormide puhul võivad mõnel pool tekkida ka elektrikatkestused ja see on vägagi otsene ja ebameeldiv mõju tavainimesele. Väga suur osa meie tänapäeva taristust sõltub ju elektrienergiast.

Päikesetorm kui haruldane nähtus

Päikesetormid üldiselt ei ole väga haruldane nähtus ja need on tihedamad pigem päikeseaktiivsuse maksimumi ajal (iga 11 aasta järel), kui Päikesel on palju plekke, kuid enamasti ei ole need nii tugevad, et meie igapäevaelu väga palju mõjutaks.

Päikese supertormid ei ole samuti väga tihe nähtus ja hinnanguliselt võiks toimuda üks sellist mõõtu sündmus üks kord viiesaja aasta jooksul. Praegusel ajal on tulnud ka hinnanguid, et tõenäosus võib olla suurem – st järgmise kümne aasta kohta supertormi tõenäosus on hinnanguliselt 12%, samas 88% tõenäosusega ei juhtu midagi. Seega järgmine Päikese supertorm, mis tabab Maad võib toimuda näiteks homme, 47, 100 või ka 500 aasta pärast.

Kas neid on võimalik ette näha?

Tänapäeval juba tegeldakse kosmoseilma prognoosimisega, sh ka päikesetormide prognoosimisega. Seda teeb näiteks Ameerikas Rahvuslik ookeani ja atmosfääri administratsiooni (National Oceanic and Atmospheric Administrationi (NOAA)) all tegutsev Rahvuslik kosmoseilma programm (National Space Weather Program (NSWP)), mis kasutab selleks nii matemaatilisi mudeleid (sarnased ilmaennustamismudelitele) kui ka kosmose- ja maapealsete vaatluste/mõõtmiste (peaaegu) reaalajalisi kui ka varasemaid tulemusi. Kosmoseilma ennustatakse ette mõnest tunnist kuni nädalani ja nende prognoosid on kätte saadavad Space Weather Predicion Centeri leheküljelt. Aga seda, kas tuleb supertorm või tavaline torm siiski nädal aega ette prognoosida ei saa. Sellegipoolest kui väga suur supertormi mõõtu päikesepurse on juba toimunud ja on teada, et see tabab ka Maad, siis vähemalt see osa päikesetormist, mis võib põhjustada ulatuslikke elektrikatkestusi, jõuab Päikeselt Maani 18 tunni kuni paari päevaga. Seega niipalju jääb aega ette valmistada ennast küll. Lühilainelise raadioside häired võivad hakata juba 8 minutit peale purske toimumist – selle ajaga jõuab meieni röntgen- ja ultraviolettkiirgus, mis ioniseerib Maa ülemist atmosfääri (ionosfääri).

Mida teha, kui supertorm tuleb?

Ega väga palju ei olegi teha.  Igal inimesel peaks olema kodus nn kriisi- ehk hädaolukorra pakett (vaata ka Päästeameti kodulehekülge). Kriisipaketi nimekirja ja teavitamisega tegeleb hoolsalt ka Päästeamet, seega ikka tuleks kuulata, mida nad soovitavad. Iseenesest kriisipakett vajalik ükskõik mis muu hädaolukorra puhul, kas või suure tormi või üleujutuse puhul.

Sama teemalist artiklid saab lugeda ka 18. jaanuar 2018 Postimehest.

  •  

    Hannes Tõnisson – teadusega rallile

    Loodusblogi

    Hannes Tõnisson on õppinud nii loodusteaduslike ainete õpetajaks kui ka geoökoloogiat ning saanud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi. Seesama teekond viis Hannese ka Ott Tänaku meeskonna liikmeks autoralli MM-il.

    Teadlase rallihuvi sai alguse aastatuhandevahetusel, ilmselt Eesti eelmise esisõitja Markko Märtini tublide sõitude tulemusena. Hannes hakkas võistlusi vaatamas käima, valmistas igaks ralliks hoolega ette kaardid, valis võimalikud põnevad vaatekohad ja otsis lühemad ligipääsuteed. Ühel hetkel tuli mõte teha enne rallit ilmaprognoos. „Meteoroloogia valdkonna teadmisi pidin arendama ka oma doktoritöö ja järgnenud uurimisprojektide tarvis – selleks oli ekstreemsete tormide mõju rannaprotsessidele,ˮ selgitab teadlane.

    Ühel päeval sai hobist töö. Ott Tänak kirjutas ja küsis, kas Hannes tahaks tulla Korsika rallile, et M-Spordi meeskonnale, kuhu Tänan toona kuulus, ilma ennustada. „Võtsin paar päeva mõtlemiseks, asjade korraldamiseks ja kui olin oma jah-sõna andnud, olid juba järgmisel päeval mu postkastis lennukipiletid, teatati lennujaama vastutulija ja hotell ning saadeti päevakava,ˮ meenutab teadlane-ilmaennustaja.

    Võistlusele eelnenud nädala jooksul laadis ta alla katsete asukoha kaardid, reljeefi- ja teede kaardid ning aerofotod, otsis lähimad ilmajaamad, koostas katsete kõrgusprofiilid. Seejärel vaatas Hannes eri prognoose ja mudeleid ning jälgis, kuidas kattuvad prognoos, mudel ja mõõtmised reaalajas. Üldisele prognoosile lisaks – neljapäevast pühapäevani, katsete kaupa – püüdis ta ka iga katse lõikes iseloomustada, kuidas muutub temperatuur mäe päikese-, mere- ja varjupoolsel küljel ning kuidas mõjutab seda reljeef. „Korsikal mõtlesin välja süsteemi, kuidas saan päikese langemisnurga, puude kõrguse, mägede nõlvakalde jms kaudu arvutada hommikuse katse teepinna avatuse päikesele ja seeläbi anda täpsema teepinna temperatuuri prognoosi,ˮ meenutab ta.

    Nüüd, kui Ott Tänak meeskonda vahetas, lööb Toyota tiimis kaasa ka Hannes Tõnisson. Ning Tänak on alustanud edukalt.

    Võin puhta südamega öelda, et mitmekesiste asjade õppimine ülikoolis on mulle andnud väga avara mõtlemisvõime.

     

     

    Hannes Tõnisson

    • Tallinna Ülikooli vanemteadur
    • doktorikraad, 2008
    Loe edasi
  •  

    Me peame rääkima jätkusuutlikkusest

    Loodusblogi

    Seni levinud arusaamade kohaselt on jätkusuutlik areng justkui loodusteadlaste teema. Tõepoolest, loodusteadlased näevad läbi oma teadustöö mõjusid, mida inimtegevus loodusele avaldab ja see muudab meid murelikuks. Hiljuti allkirjastasid ligi 15 000 loodusteadlast ühispöördumise kõigi maade rahvastele, kus kutsuti üles kiiresti muutma meie senist käitumist, kuna vastasel juhul on meie heaolu hoidmine praegusel kujul keeruline. Eriti just viimase sajandi jooksul on inimkond muutunud Maa keskkonda oluliselt mõjutavaks teguriks, mistõttu on käesolevat ajastut nimetatud Antropotseeniks – inimese ajastuks.

    Loe edasi
  •  

    Külaskäik võimaliku tööandja juurde

    Loodusblogi

    Meie loodus- ja terviseteaduste instituudi integreeritud loodusteaduste ja bioloogia kolmanda kursuse bakalaureusetudengid koos Erasmus tudengiga ning molekulaarse biokeemia ja ökoloogia magistritudengid käisid õppetöö raames Nova Vita kliinikus loenguid kuulamas ning nende laboriga tutvumas.

    Loe edasi