Loodusblogi

Mis juhtub, kui maad tabab päikesetorm?

23.01.2018 17:35:54

“Päikesetormid üldiselt ei ole väga haruldane nähtus ja need on tihedamad pigem päikeseaktiivsuse maksimumi ajal,” tõdeb Tallinna ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi astronoomia ja optika dotsendi Kat­rin Laas, kes räägib lähemalt päikesetormidest ja selle mõjust.

Mis on päikesetorm ja päikese supertorm?

Päikesetorm on see, kui Päikese aine ja intensiivne kiirgus (suures osas röntgen- ja ultraviolettkiirgus) purskub Päikeselt kosmosesse ning seejärel võib tabada Maad. Päikese aine osa tekitab muutusi ka Maa magnetväljas, seega kõik geomagnetilised tormid ongi põhjustatud sellest Päikeselt purskunud ainest. Päikese supertormi puhul on Maani jõudev kiirguse ja Päikeselt välja lennutatud aine hulk niivõrd suur, et see tekitab suisa märkimisväärseid muutusi Maa magnetväljas ning olulisi kahjustusi tehnikale (satelliidid, elektrivõrgud jne).

Seda, mida Päike teeb, jälgitakse tänapäeval ööpäevaringselt nii Maa pealt kui satelliitidelt, kuna Päikeselt saabuvad suurenenud kiirgushulgad (eelkõige röntgen- ja ultraviolettkiirgus) ja päikeseaine (plasma ja väga kiirelt liikuvad laetud osakesed) võivad potentsiaalselt suuremate koguste korral ohustada meie satelliite, avakosmoses viibivaid kosmonaute/astronaute/taikonaute ja lennundussektorit ning raadiosidet ning väga tugeva päikesetormi korral ka maapealset üldelektrivõrku.

1859 aasta supertorm

Supertormi mõju tehnikale hinnatakse juba väiksemate päikesetormidega tekkivate kahjustuste kaudu ja tegelikult päris täpselt ei tea keegi, mis siis juhtuma hakkab, kuna viimane Päikese supertorm toimus 1859. aastal, kuid ainus tolleaegne nn “internet“ oli telegraaf ning sellestki said telegrafistid elektrilööke ning mõnel pool süütas see tulekahjugi. Seega arvatakse, et see põhjustab raadioside katkestusi, teeb suurt kahju meie satelliidipargile ning võib tekitada ulatuslikke elektrikatkestusi. Lühiajaliste elektrikatkestustega saadakse ehk hakkama, aga pikaaegne elektrikatkestus on tänapäevasele elektrienergiast sõltuvale tehnoloogiat armastavale ühiskonnale väga suureks proovikiviks.

Mõju tavainimesele

Kui päikesetorm väga tugev ei ole, siis on need praktiliselt igapäevaelus märkamatud. Tugevam päikesetorm võib mõjutada raadiosidet, tavainimesel võivad näiteks siis tekkida häired satelliitidelt saabuva telepildi puhul või mobiililevis. Samamoodi mõjutavad päikesetormid GPSi, need võivad sõltuvalt päikesetormi suurusest mõnest minutist kuni mõne tunniks „valetama“ hakata. Samamoodi ei pruugi teatud oludes ja teatud marsruutidel väljuda lennukid või on lennuliiklus suunatud asukohta mõnda teist teed pidi ja kohale jõudmine võtab mõnevõrra rohkem aega. Väga suurte päikesetormide puhul võivad mõnel pool tekkida ka elektrikatkestused ja see on vägagi otsene ja ebameeldiv mõju tavainimesele. Väga suur osa meie tänapäeva taristust sõltub ju elektrienergiast.

Päikesetorm kui haruldane nähtus

Päikesetormid üldiselt ei ole väga haruldane nähtus ja need on tihedamad pigem päikeseaktiivsuse maksimumi ajal (iga 11 aasta järel), kui Päikesel on palju plekke, kuid enamasti ei ole need nii tugevad, et meie igapäevaelu väga palju mõjutaks.

Päikese supertormid ei ole samuti väga tihe nähtus ja hinnanguliselt võiks toimuda üks sellist mõõtu sündmus üks kord viiesaja aasta jooksul. Praegusel ajal on tulnud ka hinnanguid, et tõenäosus võib olla suurem – st järgmise kümne aasta kohta supertormi tõenäosus on hinnanguliselt 12%, samas 88% tõenäosusega ei juhtu midagi. Seega järgmine Päikese supertorm, mis tabab Maad võib toimuda näiteks homme, 47, 100 või ka 500 aasta pärast.

Kas neid on võimalik ette näha?

Tänapäeval juba tegeldakse kosmoseilma prognoosimisega, sh ka päikesetormide prognoosimisega. Seda teeb näiteks Ameerikas Rahvuslik ookeani ja atmosfääri administratsiooni (National Oceanic and Atmospheric Administrationi (NOAA)) all tegutsev Rahvuslik kosmoseilma programm (National Space Weather Program (NSWP)), mis kasutab selleks nii matemaatilisi mudeleid (sarnased ilmaennustamismudelitele) kui ka kosmose- ja maapealsete vaatluste/mõõtmiste (peaaegu) reaalajalisi kui ka varasemaid tulemusi. Kosmoseilma ennustatakse ette mõnest tunnist kuni nädalani ja nende prognoosid on kätte saadavad Space Weather Predicion Centeri leheküljelt. Aga seda, kas tuleb supertorm või tavaline torm siiski nädal aega ette prognoosida ei saa. Sellegipoolest kui väga suur supertormi mõõtu päikesepurse on juba toimunud ja on teada, et see tabab ka Maad, siis vähemalt see osa päikesetormist, mis võib põhjustada ulatuslikke elektrikatkestusi, jõuab Päikeselt Maani 18 tunni kuni paari päevaga. Seega niipalju jääb aega ette valmistada ennast küll. Lühilainelise raadioside häired võivad hakata juba 8 minutit peale purske toimumist – selle ajaga jõuab meieni röntgen- ja ultraviolettkiirgus, mis ioniseerib Maa ülemist atmosfääri (ionosfääri).

Mida teha, kui supertorm tuleb?

Ega väga palju ei olegi teha.  Igal inimesel peaks olema kodus nn kriisi- ehk hädaolukorra pakett (vaata ka Päästeameti kodulehekülge). Kriisipaketi nimekirja ja teavitamisega tegeleb hoolsalt ka Päästeamet, seega ikka tuleks kuulata, mida nad soovitavad. Iseenesest kriisipakett vajalik ükskõik mis muu hädaolukorra puhul, kas või suure tormi või üleujutuse puhul.

Sama teemalist artiklid saab lugeda ka 18. jaanuar 2018 Postimehest.

  •  

    President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

    Loodusblogi

    Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

    Loe edasi
  •  

    Kõikide teaduste kohtumispaik

    Loodusblogi

    „Käsitöö ja kodunduse teeb eriliseks tõsiasi, et selles ainevaldkonnas kohtuvad väga paljud kooli ja ülikooli õppeained ning teadussuunad,” väidab Tallinna Ülikooli kodundusõppe lektor ja äsja Helsingi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jaana Taar.

    Loe edasi
  •  

    Euroopa kadunud metsad

    Loodusblogi

    Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega. Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.

    Loe edasi