Loodusblogi

Mis teeb keemia põnevaks?

31.05.2017 11:35:43

Särav Tallinna ülikooli keemia didaktika õppejõud, aasta gümnaasiumiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumis keemiat õpetav Katrin Soika teab, et huvini jõudmine nõuab aega ja süvenemist.

Millisel moel on keemia põnev?

Keemial on mitu mõistmise taset, seega võib keemia olla põnev erinevalt. Sageli on see põnev alguses – siis, kui hakkad õppima või vaatad teadusteatrite etendusi. Kui midagi näed, näiteks muutub lahuse värv või toimub plahvatus, tekib huvi. Tegelik keemiahuvi, see jõuab kätte alles gümnaasiumis. Hakkad mõistma maailma, millest paljud inimesed aru ei saa. Saad teada, kuidas aatomid üksteist mõjutavad, üksteiselt elektrone ära võtavad ja mis on selle tulemus. Neid protsesse õppima hakates ei ole see kõigile huvitav. Huvini jõudmine nõuab sügavat süvenemist ja aega.

Kuidas leidsid tee keemiani?

Minul tekkis huvi, kui hakkasin teistele keemiaprotsesse selgitama. Tegelikult oli mu elu esimene hinne keemias kolm. Ma ei olnud sugugi rahul, olin harjunud viitega. Hakkasin ennast tagant sundima ja mingil hetkel tekkis põnevus, et teised ei saanud aru, aga mina sain. Hakkasin teistele keemiat lahti seletama. Aastaid hiljem ülikoolis mõistsin paremini, kuidas keemias õpitu on bioloogia ja füüsikaga seotud. Sügavamate teadmiseni jõudsin ikka siis, kui hakkasin ise õpetama.

Miks just gümnaasiumitase?

Tegelikkuses meeldib mulle õpetada ka nooremale vanuserühmale, igale tasemele peab lihtsalt erinevalt rääkima. Gümnaasiumis on põnev, kui õpilaste hulgas on väga sügavalt keemiast huvitunud noori. Sageli küsivad nad minu käest küsimusi, millele ma ei ole varem kunagi mõelnudki. Pean ise kogu aeg arenema. Küsimused sõltuvad teemast, sellest, kuidas õpilased teemat vastu võtavad. Seitsmendas klassis löövad õpilastel silmad särama siis, kui saavad teha põnevaid katseid. Samas on ka neid, kellele meeldib lahendada erinevaid ülesandeid. Nooremas eas on õpetaja roll olulisem kui vanemas, sest suurematena leiavad õpilased informatsiooni hankimiseks mitmeid erinevaid võimalusi, näiteks interneti.

Kas on hea omavahel põimida keemia ja tehnoloogia?

Küsimus on ehk, kellega milliseid vahendeid ja keskkondasid kasutada.
Olen märganud, et neid, kes on just kõrgema taseme keemiast huvitatud – kellele meeldib ja kes juba mõistavad, kuidas aatomid tekitavad sidemeid, kuidas molekulid hakkavad omavahel tõmbama ja kuidas sidemed katkevad –, ei köida simulatsioonid ja animatsioonid. See tõstab sügavamat huvi neis, kes ei mõista keemias toimuvaid protsesse või omandavad paremini visuaalset informatsiooni. Räägime, et kool peab olema huvitav, aga tihti unustame, et huvi on kõikidel väga erineval tasemel.

Mis põhjusel valisid õpetajaameti?

Kandideerisin geenitehnoloogiasse ja loodusteaduste õpetajaks nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli. Ma olen tahtnud kogu aeg õpetajaks saada. Kõik mu ümbruskonnas on õpetajad, kuid mingisugune väike kiusatus oli kandideerida ka mujale. Otsustasin enda haridusteed jätkata siiski toonases Tallinna pedagoogikaülikoolis, sest siin olid käinud minu ema ja isa ning vanaema.

Seega, õpetajaamet on juba veres.

Olen selles keskkonnas harjunud, võib-olla ei tahagi loobuda. Samas ei kujuta ma end kuskil laboris ette, see ei ole mulle. Olen kirjutanud teadusartikleid ja neid on ka mõnikord huvitav luua, kuid kõige rohkem köidab mind õpetamine ja uue avastamine.

Mis tunne on olla aasta gümnaasiumiõpetaja?

Tunnustamine on väga tore. Arvan, et kõik me vajame tunnustust. Ütleme Eestis häid sõnu teineteisele harva. Kõige suurem tunnustus on mulle see, kui saan koolis õpilastelt, kolleegidelt ja lastevanematelt positiivset tagasisidet. Muidugi tekitab riiklik tunnustus väga uhke tunde, eriti kui sellise ilusa auhinna annab kätte su enda õpilane.

Missuguseid julgustussõnu annad tulevastele tudengitele?

Igaüks peab langetama valiku mitte ühiskondlikust survest, vaid enda soovidest lähtuvalt. Kui sulle meeldib õpilaste ja noortega tegeleda, on õpetajaamet väga tänuväärne valik. Sul ei hakka kunagi igav, alati on väljakutseid. Sa saad igati areneda ja tulevikku suunata.

Õpetajad on need, kes aitavad kasvatada tulevast põlvkonda. Olen märganud, et õpetajaamet on populaarseks muutunud, mitte gümnasistide, vaid nende seas, kellel on mingisugune varasem eriala ja töökogemus. Kui sul on endal juba lapsed, siis tahaksid, et lastel oleks üks hea õpetaja, sest noore inimese arengus on õpetaja roll üsna suur.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja magistriõppekavaga, samuti sisseastumistingimustega ülikooli kodulehel!

Artikkel ilmus 30.05.2017 Delfi Noorte Hääles.

  •  

    Noored Kurtna mesinikud Ökoloogia keskuse laboris

    Loodusblogi

    Meil, Kurtna Kooli kuuenda klassi õpilastel, tuli võimalus minna TLÜ Ökoloogia keskuse laborisse, et saada teada rohkem meest. Kuna meie koolil on enda mesitarud ja iga kuues klass peab nende eest hoolt kandma, tegi see meile külaskäigu eriti huvitavaks. Laborisse said kaasa ainult need kuuendikud, kes olid näidanud üles huvi mesinduse vastu ning läbisid kontrolltöö mesinduse kohta edukalt. Kuna Kurnta Kooli eelnevad kuuendikud olid käinud ka varem laboris, siis olid meil kõrged ootused.

    Loe edasi
  •  

    Miks peaks taimedes sisalduvaid aineid uurima?

    Loodusblogi

    Me ei mõtle just sageli, millised huvitavad ja ka kasulikud ained on kõikjal looduses meie ümber. Aga võiksime mõelda.

    Loe edasi

  •  

    Mihkel Kangur: Leidke looduses lemmikpaik, kus ennast õnnelikuna tunda

    Loodusblogi

    Kõik on ju omavahel seoses. Kangur rõõmustab selle üle, et Eestis on hakatud rohkem hindama talutoitu. Head meelt teeb ka Eesti ettevõtjate mõõteviisi muutumine ökoloogilisemaks.

    Loe edasi