Filmi- ja meediablogi

Mis teeb meediast nüüdismeedia?

08.05.2018 16:56:33

Tänapäevane meediatarbimine on midagi senisest oluliselt erinevat. Ükskõik kas tegemist on uudise, kommentaari, reportaaži või meelelahutusega – see kestab reaalajas ja lihtsalt ei saa otsa. Vähe sellest: see mis on „reaalajas“ ei ole mitte siin ja praegu, vaid on järelvaadatav 24/7. St nüüdismeedia „siin ja praegu“ on olemuslikult teistsugune kui „praegu“ umbes 15 aastat tagasi.

Traditsiooniline lugemine tähendab ennekõike lineaarset, s.t alguse, keskpaiga ja lõpu järgnevuses tekkivat arusaama mõtestatud tervikust. See on ka lugemine nn traditsioonilise ajakirjanduse mõttes. Ja mitte ainult. Sellisena allus terve ühiskond teatud lineaarsele loogikale, mis suhestub alguse ja lõpuga umbes nagu laste koolivaheaeg: iga ilus asi saab ükskord läbi.

Veel nullindate alguses tähendas ajakirjandusliku sisu tarbimine valdavalt trüki-, tele- või raadiomeedia lugemist, vaatamist ja kuulamist. See oli umbes 2006. aastal, kui on-line kanalite pidevalt suurenev reklaamikäive tõstis nad traditsioonilistest kanalitest olulisemateks. Majanduslikus mõttes. Ühelt poolt tähendas see tehnoloogilist muutust, teisalt eelnes inimeste tähelepanu koondumisele on-line kanalitesse nende majandusliku heaolu piisav suurenemine. Majanduskasvu harjal liikus ka auditooriumi tähelepanu paberkandjalt elektrooniliselt vahendatud informatsioonile.

Kommunikatsiooniuurijate jaoks on siin peidus üks tähtis muutus, mis teeb nö tavalisest meediast nüüdismeedia. Nimelt: elektrooniliselt vahendatud lugude tarbimine on olemuslikult teistsugune. Sest tehnoloogia dikteerib uued kontekstid, lühema tõlgendamiseaja ja meediatarbijate ahenenud tähelepanuvõime. Selliselt vahendatud faktid, lood ja tõlgendused on olemuslikult teistsugused sest neid loetakse teistmoodi.

Ühiskond on muutunud, kuivõrd meedia ja ajakirjanduse poolt pakutavad võimalused selle tõlgendamiseks on teistsugused kui 15 aastat tagasi. See ei ole iseenesestmõistetav muutus, seda tuleb tõlgendada. Selle kultuurilised ja majanduslikud mehhanismid on erinevad võrreldes nendega, mida oli võimalik ülikoolis õppida veel eelmisel kümnendil. Nüüdismeedia magistriõpe Tallinna Ülikoolis pakub võimaluse käia nende muutustega kaasas.

Nüüdismeedia magistriõpe BFMis loodi 2017. aastal. Eesmärgiks pakkuda tänapäevast sotsiaalteaduslikku arusaama muutuvast ühiskonnast ja õpetada sisulisi ja praktilisi oskusi toimetamaks audio-visuaalvaldkonnas.

2018. aasta Nüüdismeedia magistriõpe võtab vastu tudengeid kahel põhierialal.

Esiteks: akadeemilist haridust pakkuval suunal, kus õpetatakse meediakultuuri, meedia juhtimist ja meediamajandust ning praktilist ajakirjandust. Kandidaatidelt kes soovivad neid valdkondi õppida, eeldame ka tulevase magistritöö teema ja problemaatika eelnevat sõnastamist.

Ja teiseks: looverialal, mis tähendab teleproduktsiooni ja televisioonitöö õppimist. See valik eeldab ka varasemat töökogemust mõnes audiovisuaalvaldkonnas. Looverialal õppivad üliõpilased lõpetavad magistratuuri loovtööga.

Esimesel juhul on võimalik viidatud mooduleid kombineerida. Ajakirjandus, meediajuhtimine ja meediakultuur on valikutena interdistsiplinaarsed. N-ö looveriala ehk televisioonioskuste paketi valimine tähendab ennekõike tänapäevase teletoimetamise ja visuaalkultuuri põhialuste omandamist.

Andres Kõnno, Nüüdismeedia õppekava kuraator

  •  

    TLÜ vilistlane Laura Prits

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin reklaam ja imagoloogiat aastatel 2012 – 2015.

    Loe edasi
  •  

    TLÜ vilistlane Olari Oja

    Filmi- ja meediablogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin filosoofiat, mille lõpetasin 2012. aastal. Seejärel filmikunsti, produtsendi eriala ja selle eriala lõpetasin 2017. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Meenutusi ajakirjanduse erialal õppimisest – vastab Jakob Rosin

    Filmi- ja meediablogi

    Millal otsustasite saada ajakirjanikuks?

    Teadlikult otsustasin ajakirjanikuks saada ilmselt kusagil keskkoolis. Kirjutamine ja meedia olid huvi pakkunud varem, aga kui keskkoolis seati inimesed fakti ette, et nüüd on varsti minek ja peaks otsustama kuhu, võtsin vastu otsuse minna ajakirjandust õppima.

    Loe edasi