Loodusblogi

Molekulaarne biokeemia ja tippsport käivad käsikäes

06.11.2017 14:22:09

Ingrid Puusta on 26-aastane olümpia purjelaudur, kes õpib Tallinna Ülikoolis molekulaarse biokeemia magistrierialal. „Mulle meeldib vahel tulla spordimaailmast välja ja teha midagi teistsugust. Sageli valivad sportlased erialaks, mis on seotud mingit moodi spordiga. Loodusteadused on see-eest täiesti erinev ja just sellepärast naudingi molekulaarset biokeemia eriala, mis aitab mul tulla spordimaailmast korraks välja,“ nentis Puusta.

ingrid-puusta-foto-3
Ingrid Puusta sügissemestri laboripraktikal, mis on üks molekulaar biokeemia eriala õppekava ainetest. Ingrid on parajasti lõikamas roti aju. Kogu protsessi nimetus on cryosectioning, kus aju külmutatakse, fikseeritakse ja lõigatakse. Praktika läheb teemasse ka tema lõputööga, mis on seotud aju gliias toimuvate muutustega

Kuidas leidsid tee tippspordini?

Ema oli mul sportlik, tegeles korvpalliga. Ise hakkasin korvpalli mängima teises klassist ja siis kui linna kolisime paar aasta hiljem leidsin purjelaua. Läbi õe ja koolis oli ka üks klassiõde, kes tegeles purjelauaga – tekkis endalgi huvi.

Korvpallis ei meeldinud enne võistlusi tekkiv võistlusnärv. Seevastu purjelaud tundus mulle kaugelt selline „chill“ ala – samas nüüd on vastupidi. Juba pärast esimest hooaega olin purjelauas tüdrukutes kõige parem. Kui ma midagi teen, siis tahan selles ka hea olla. Esimene aasta olin ma terve suve veel. Praktiliselt päev otsa, nii see vorm ja oskused tulid.

Kuidas sa leidsid tee loodusteadusteni?

Huvi tekkis gümnaasiumi lõpus ja siis ma ei teadnud, et ma saaksin seda nii süvitsi õppida. Olin keskkoolis reaalkaalakuga klassis. Mulle meeldis bioloogia ja keemia. Nendes tegin ka lõpueksamid ja mõtlesin, et miks mitte neid erialasid edasi õppida. Mida rohkem ma bioloogiat ja keemiat ülikoolis õppisin, seda rohkem see hakkas mulle meeldima.

Millisel moel saavutad ajalise tasakaalu?

Sügiseti olen täiskoormusega ülikoolis. Pärast Rio olümpia mänge oli mul pool aastat selline puhkeperiood. Käisin vaid sisetreeningutel. Sügissemestrit oli suhteliselt lihtne planeerida. Siis oli põhifookus koolil. Kevadsemestril käin ma hommikuti trennis ära ja siis õpin. Loenguid võtsin kevadsemestril maksimaalselt 2 korda nädalas. Sellise poole koormusega. Kõike on vaja planeerida lihtsalt. Enesedistsipliini on vaja, kui sa oled selle aja endal määranud õppimiseks, siis tuleb seda kasutada.

Miks just Tallinna Ülikool?

Otsustasin Eestisse tagasi tulla, kuna viis aastat õppisin ja elasin Taanis. Kodus olles on parem tegeleda enda sponsorite, oma föderatsiooniga kontakti hoida ja kõige muuga, mis tuleb tipspordiga kaasa. Võistlustel on samuti parem käia. Eestis on mul olemas abi ja toetajad, kes tulevad kasvõi lennujaama mulle vastu. Samuti avastasin, et Tallinna Ülikoolis on samuti võimalik oma erialal magistrit teha ja mul oli tasuta õpe, siis ei näinud põhjust, miks mitte tulla. Oli väga mugav koju tagasi tulla.

Tallinna Ülikooli leidsin ma puhtjuhuslikult. Ei arvanud, et Tallinna Ülikoolis on selline loodusteaduste programm. Algselt olin kahe vahel, kas minna geenitehnoloogia TTÜs või otsida midagi muud. Avastasin enda jaoks Tallinna Ülikooli bioloogia MA programmi ja leidsin enda jaoks molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekava.

Vestlusele tulles nägin Loodus- ja terviseteaduste instituudi suuri biokeemia laboreid ja see oli mulle suureks üllatuseks. Ma ei uskunud, et siin on sellised uued ja hästi varustatud laborid.

Kas saad oma õpitut kombineerida ka oma spordiga?

Näiteks toidu alaselt, mida ma söön, pakendi tagaplaani on arusaadav. Molekulaarne biokeemia on väga põnev – see on meie elu molekulaarsel tasandil. Loengus õpitu põhjal saab lihtsasti teha seoseid päriseluga. See on minu jaoks väga põnev.

Millised on plaanid pärast õpinguid?

Tahaks proovida erialast tööd. Midagi sellist tahaks kindlasti teha pärast Tokyo olümpia mänge. Võimalik, et olen kusagil laboris, tegelen mingi huvitava projektiga. Seda ma veel ette ei tea.

Olen mõelnud võib-olla õpetada pärast õpinguid paar aastat. Tahaks proovida, aga samas ma ei tea, kas mul on piisavalt kannatust. Midagi sellist tahaks kindlasti teha pärast Tokyo olümpia mänge. Võimalik, et olen kusagil laboris, teen analüüse.

Kas oled oma õpingute käigus midagi huvitavat kogenud?

Bakalaureuse astmes Taanis tegelesin seasüdametega. Minu bakalaureuse töö oli südamest üht valku puhastada ja seda kristalliseerida. Alguses oli see natukene verelõhn eemaletõukav. Hiljem kui on juba proovid, mida hakata uurima, siis oli juba kõik hästi. Põnev tundus, kuna me tegelesime just südamehaigustega. Eluline seos on olemas.  Ma tahaks oma magistritöö teha haiguse või kaasasündinud haigusega seoses.

Mida soovitad teistele sportlastele, kes kaaluvad ülikooli tulekut?

Ütlen alati oma treeningkaaslastele, kes näiteks hakkavad keskkooli lõpetama, et tegelikult leiab ülikooli ajal aega käia trennis ja tööl. Saad õppida ja saad trenni ning kõiki asju korraga teha, lihtsalt tuleb oma aega planeerida. Kooli saab võtta ka poole koormusega, alati saab valida teatud aineid, mida sa saan ise kaugelt õppida ja tulla eksamile. Moodle keskkonnas on kõik slaidid üleval.

Mõttekas on õpinguid jätkata ka tippsordiga tegeledes. Kui ükshetk lõpetad spordi ära ja lähed täiskoormusega tööle või kooli, siis võib üleminek päris raske tunduda.

 

Intervjueeris: Signe Pikk, TLÜ LTI turundus- ja kommunikatsioonispetsialist

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Molekulaarse biokeemia ja ökoloogia õppekava leiad Tallinna ülikooli kodulehelt.

  •  

    Mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

    Loodusblogi

    Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane teab: mis on mikrobioota?

    Loodusblogi

    Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

    Loe edasi
  •  

    Tallinna Ülikooli suvekool pakub esmakordselt võimalust õppida koera käitumist

    Loodusblogi

    Järgmise aasta juulis avaneb huvilistel esmakordselt võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour, and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja taju temaatikat.

    Loe edasi