TLÜ blogi

Nele-Liis Vaiksoo pikk teekond ülikooli

07.08.2017 09:54:07

Lauljatar astus ülikooli. Mõtles siis kiiresti ümber, otsis aastaid seda õiget ning leidis lõpuks sõbra soovitusel Tallinna Ülikooli avatud akadeemia.

Nele-Liis võiks vahel olla ka päikese eest – sära on temas mitme lauljatari jagu. Energiat järelikult ka. Mure on lihtsalt selles, et tema päevad pole ühesugused: kord on proov, siis etendus. Loomulikult pole koolis käimine niisugusel puhul kuigi hõlbus.

Nõnda on aastad läinud, muusikal vaheldunud muusikaliga, üks kontsert tulnud ja läinud teise järel, ülikooli diplom pole aga sammugi lähemale nihkunud.

Kevadeti on teda küll vallanud tuhin, et nüüd keskendun ja astun mõnele erialale. Aga siis on aprillist saanud mai, maist ootamatult juuli ning õige aeg ongi mööda lastud. Nii juhtus ka mullu ehk aastal 2016. Kuid siis äkki…

Sõbra õige nõuanne

Lauljatari sõbrad juba teavad seda igakevadist hoo võtmist ja mööda laskmist. Mistõttu polnud ime, et üks tema tuttav, kes alustas eelmisel aastal magistriõpinguid BFM-is, vihjas, et Tallinna Ülikooli kodulehel vilgub avatud akadeemia üleskutse. „Miks sa sinna ei lähe?“ küsis sõber.

Ja nii nagu ikka, kui suured otsused on oodanud väikest tõuget, sai just see hetk kõrgkooliõpingutele saatuslikuks. Nele-Liis on õppur, naudib loenguid ja seda, et lõpuks käib ülikoolis. Pealegi veel koormusega, mis talle sobib!

Tegelikult polnud see esimene kord, kui lauljatar Tallinna Ülikooli astus. Tõsi, see esimene jääb juba aastate taha – aega, mil Nele-Liis maailma lihtsamini ja kiiremini parandada lootis kui praegune elukogemus seda teha lubab.

Lauljatari toonane valik oli sotsiaaltöö ehk lastega tegelemine. Näiteks vaba aja keskuse loomine, et kõigil lastel oleks koht kuhu tulla, kus neid keegi kuulaks, kus nad tegutseda ja ennast arendada saaksid.

1.september jäi tulemata

Kõik läks hästi: Nele-Liis sai sisse, õppejõud proovisid tema väikesi kõhklusi ikka ülikooli kasuks kallutada. Tookord jäi siiski õppima asumata ja 1. septembri aktuse uudne võlu kogemata. Võidu said „Tuhkatriinu“ etendus ja lauljatari peaosa selles.

„Ega ma ei teadnud ka toona, kuidas ülikoolis õppimine tegelikult välja näeb,“ meenutab Nele-Liis. „Pigem võrdlesin seda keskkooliga ja nii oli hirm kooli ja tööga korraga hakkama saamise ees suurem kui ehk vaja olnuks.“

See selleks, esimene katse ülikooli astuda on kümnendi tagune minevik, praegused õpingud aga tänane ja homne päev. Lauljatari elus selle ajaga siiski väga palju muutunud pole, õppimise aega tuleb endiselt jagada laulmise-näitlemisega. Selgi suvel on kaks draamalavastust, sügisel „Hüljatud“ Vanemuises. Lisaks esinemised Olav Ehalaga, bändiga, tantsutüdrukutega.

Õpingud eelkõige iseendale

Oluline vahe on aga selles, et avatud akadeemia programmi Aasta ülikoolis raames saab õppija, kes täiskoormusega õppida ei saa, koostada küllalt paindliku ajagraafikuga valiku neist ainetest, millest ta tõepoolest soovib osa saada.

„Mulle sobib see väga, sest ma eelistangi teha asju, mis on mulle endale olulised,“ nendib Nele-Liis. Jah, lapsed ja nende murede leevendamine on lauljatarile endiselt olulised, õpingute eelistus aga langes reklaamile ja imagoloogiale.

Teist korda ülikooli astumist ta ei kahetse: sisseastumine oli lihtne, valida sai valmis mooduleid, sinna juurde noppida veel huvitavaid aineid. Aidati, näidati, selgitati, ka õppeinfo- ja tunniplaanisüsteemi kohta. Nii lihtne see oligi, ütleb tänapäevane käibefraas.

Pakkuge palun midagi ägedat!

Tegelikult oleks valik võinud langeda ka millelegi muule, sest üks põhjusi, miks ülikooli õppima minek aastaid aega võttis, oli tõsiasi, et Nele-Liis ei teadnud just täpselt, mida ta õppida sooviks – teda huvitavad paljud asjad.

Avatud õpe on seepärast just see, mida vaja,“ nendib ta nüüd. „Saan enda õpingukavasse noppida neid aineid, mis mind tõepoolest huvitavad.“

Veel soovis lauljatar, et ta ei tuleks ülikooli kuiva teaduse pärast, vaid et õppejõud oleks äge isiksus. Ning mitmed ongi! Näiteks reklaamiteooria õppejõud Tiina Hiob, PR-praktikate elutööpreemia laureaat, kes ühendab oma loengutes teadmised, elukogemuse, huumori, isegi kergelt teraapilise toime.

Olen saanud asjad tehtud!

Nele-Liis on otsustanud, et õpib vajaliku ära kohe esimeseks tähtajaks. „Mulle ei meeldi tähtaegade tulevikku lükkamine,“ nendib ta. Nii keskendubki ta õppimisele päris korralikult, et igast ülesandest endale võimalikult palju päriselt kasu saada.

Kodus teda mõistetakse, küsitakse, kas emale võiks süüa teha, kui see parajasti õpikute taha varjunud on. Ning eks ema ind peegeldu ka sellesse põlvkonda, kes parajasti päriselt kooliealine on.

Avatud õpe käib Tallinna Ülikoolis poole aasta kaupa. Esimene poolaasta on õppuril läbitud, teine käsil. Ning kui nii edasi läheb, tuleb veel kolmas ja neljaski.

Päris tudengiks, kes iga päev ülikoolilinnakus tegutseks, lauljatar veel hakata ei saa, praegu kasvõi Vanemuise ja „Hüljatute“ tõttu. Aga tulevikus pole välistatud. Pealegi saab kogutud soorituspunkte ju üle kanda.

See ongi päris ülikool!

Nele-Liis

„Oluline on õppida ja areneda,“ nendib Tallinna Ülikooli õppur, lauljatar Nele-Liis Vaiksoo. „Mil moel seda teha, on juba igaühe enda otsus.“ FOTO: Piret Räni

Nele-Liis isegi pisut ägestub, kui temalt „päris ülikoolis“ käimise kohta küsida. „Mis tähendab, et minu praegused õpingud pole päris?“ küsib ta. See, et õpitakse teises tempo, ei tähenda seda, et teadmine, mis kujuneb, oleks mingilgi määral kehvem kui tudengil. „Ma ei tunne ka, et õppejõud teeks erineval viisil õppivatel üliõpilastele vahet,“ väidab Nele-Liis. „Ning hinde saan ma ikka selle põhjal, kuidas eksamiga hakkama saan!“

Ka pole ta kohanud kedagi, kes tema õpingutesse üleolevalt suhtuks. „Vastupidi!“ hüüatab lauljatar. „Mulle öeldakse, et ohoo, õpid ülikoolis, kui äge, peaks ise ka proovima!“

Kui keegi peaks tema käest konkreetse õppimisviisi kohta küsima, on Nele-Liisil siingi vastus valmis. Nimelt annab sel viisil ülikoolis õppimine hea võimaluse mitut eriala proovida. Nii liikus ka tema ise kultuuriteooria valdkonnast hoopis reklaamindusse. Esiteks seetõttu, et sealt midagi iseenda kui artisti tarvis leida, teiseks aga hakkas valdkond teda ootamatul moel huvitama. Isegi reklaamid, mis algul oma pealetükkivusega tüütavadki tundusid, on nüüd saanud tema jaoks hoopis uue sisu ja ilme.

Aga ülikoolis on mõnus ka seepärast, et siin kohtad oma seniseid sõpru ja leiad ka uusi. „Ka mitut muusikut olen siin näinud!“ hüüatab Nele-Liis.

 

 

 

KOMMENTAAR

Marge Kõrvits,  Tallinna Ülikooli avatud õppe spetsialist

Tallinna Ülikooli avatud õpe ongi ellu kutsutud eelkõige sellisele aktiivsele inimesele, kes soovib alustada ülikooliõpinguid ja läbida need paindliku koormusega või lihtsalt täiendada oma teadmisi.

Õppimisvõimaluse eest tuleb küll maksta, kuid oluline eelis on see, et saab ise valida ja otsustada, mis õppeainetest koostada huvipakkuv programm.

Avatud õppes saab õppida programmis Aasta Ülikoolis või võtta tasemeõppeaineid täiendusõppena. Lisaks pakub Tallinna Ülikool eksternina õppimise võimalust. Programm Aasta Ülikoolis on mõeldud täiskasvanule, kes on huvitatud enesetäiendamisest ja soovib sisukat alternatiivi koolitusturul pakutavale või noorele, kes alles otsib oma eriala. Võimalik on valida mitme õppekava hulgast, mille maht on 15 – 24 ainepunkti.

Tasemeõppeained täiendusõppena on õppevorm neile, kes soovivad paindlikku õppimiskoormust. Valida saab õppeaineid oma huvist ja vajadusest lähtuvalt bakalaureuse-, magistri- või doktoritaseme õppekavadest.

Õpitakse koos üliõpilastega. See on võimalus panna huvipakkuvatest õppeainetest kokku omale sobiv õpingukava.

Eksternõpe on neile, kes soovivad jätkata pooleli jäänud õpingutega ja eesmärk on omandada kõrgharidus ning saada diplom. Eksternina on õigus täita õppekava, olemata küll üliõpilane, ja sooritada eksameid, arvestusi või kaitsta lõputööd.

 

Artikkel: Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna kommunikatsioonijuht Sulev Oll

Avalduse avatud õppesse saad esitada 3. septembrini. Vaata lisaks ja esita avaldus: www.tlu.ee/avatud

 

  •  

    Rahvaalgatus loob keskkonda elukestvaks õppeks

    TLÜ blogi

    Igaüks meist peaks olema huvitatud sellest, et meid vanemas eas ümbritsev keskkond eeldab, et inimene on arenemis- ja panustamisvõimeline. Just praegu saab iga tulevikule mõtlev inimene lükata käima mitu tegelikku muutust Eestis. Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum selgitab, miks on täna vaja mõelda tulevikule.

    Loe edasi
  •  

    Töö või kool? Vali mõlemad!

    TLÜ blogi

    Elukestva õppe edendamine on alati olnud üks Tallinna Ülikooli prioriteete ja on ka edaspidi. Väga suur osa inimestest soovivad end lisaks igapäevatööle ka mõnel teisel erialal täiendada, kuid tihti tekib hirm võimaluse ees ühildada juba olemasolev tööelu uue eriala, koolituste või õpingutega. TLÜ Avatud akadeemia elukestev õppija Urmas Lehtsalu jagab oma mõtteid töö kõrvalt koolis käimise võludest ja valudest.

    Loe edasi
  •  

    Lasnamäe tühermaad rohealadeks!

    TLÜ blogi

    Tallinna Ülikooli tudengid pakuvad õppeaine ELU projekti tulemusena välja, et seni tühermaaks peetud paigad nagu Paevälja Lasnamäel võiksid olla hoopis rohealad, kus kohalikud saaksid mitmekülgselt puhata.

    Loe edasi