Humanitaarblogi

Nõukogudeaegsed õppeplakatid – ära visata või õppida?

13.06.2017 15:02:01

Tallinna ülikooli ajaloomagistrandid digitaliseerivad nõukogude ajal ajalootundides kasutatud õppeplakateid ja pakuvad neile uusi kasutusvõimalusi.

Praeguses videotulvas võib unustada, kui olulist rolli mängisid vanasti õppeplakatid – seda nii ajaloo kui ka näiteks loodusteaduste õpetamisel. Suur osa plakatitest pole aga praeguseks mitte ainult unustusse vajunud, vaid ka hävinud.

Kas ja milleks oleks neid mõtet säilitada?

TLÜ ajaloomagistrandid testisid seda Tallinna Kodulinna majja ehitusprügi konteinerist hoiule toodud 101 ajalooteemalisest õppeplakatist koosneva kogu abil. Nende hulgas sisalduvad ka mõned Eesti Vabariigi ja nõukogudeaegsed Eesti ajaloo ainelised plakatid, kuid suures osas on tegemist 1960.–1970. aastatel hiigeltiraažides ilmunud ja kogu Nõukogude Liidus kasutusel olnud
õppematerjalidega. Seega tuli nii mõnigi kord vastata küsimusele, miks selliste “punaste” plakatitega üldse tegeleda.

Mis on ideoloogilise realismi taga?

Esimene põhjus võiks olla visuaalne kirjaoskus – ajal, mil me omandame järjest rohkem (ajaloo)teadmisi visuaalselt, tasub õppida kriitilist suhtumist piltidesse.

Nõukogude Liidus masstoodanguna produtseeritud plakatite eesmärk oli enesestmõistetavalt täiendada ideoloogiat. Plakatid loodi vaatajaga ideoloogiliseks kommunikeerumiseks, riikliku poliitika edastamiseks. Remargina öeldes on mõningad realistlike plakatite autoritest olnud prestiižse Vassili Surikovi nimelise kunstiinstituudi tudengid.

Säärase esmalugemisega võikski piirduda hinnang plakatite kultuurilis-kunstilisele väärtusele. Samas virvendavad selgesti mõistetava pealispinna alt teised võimalikud lähenemised. Plakateid analüüsinud ajalootudengite mõte oli näha ideoloogilisest realismist sügavamale – uurida, milliseid sümboleid kasutati, millist sõnumit pidid need edastama, kuidas toetas pilti ajalooõpikute tekst jne.

Teatraalselt komponeeritud suurhetked

Samuti ei saa pilt eksisteerida iseenesest, tal on vaja vaatajat. Seega tuli intervjueerida ka nõukogude ajal koolis käinud inimesi. Kuidas nad mäletavad koolis esitatud ajalugu ning kas neil tekib seos pildi ja teksti vahel? Kas neisse on jäädvustunud killukesi ühe režiimi ajaloolisest realismist?

Võib-olla on isegi olulisem mõista, kuidas on piltide abil juurdunud ajaloost esmapilgul enesest mõistetavad, kuid ometi moonutatud ja allasurutud teadmised – seda seetõttu, et plakatid mängivad rassismi ja vägivalla, häbi ja mässu jmt teemadega.

Viimaks on oluline märgata, kuidas vanadest sümbolitest ja ajaloo esitamise viisidest on mitmed jätkuvalt kasutuses. Visuaalseid kujutisi ei ole võimalik igal uuel dekaadil tühjalt kohalt taasluua, vaid tuleb kohandada vaatajale arusaadavaid koode. Seeläbi kanduvad edasi ka arusaamad sellest, mis väärib ajaloost esiletõstmist: ka praeguses populaarses ajaloopildis näeme teatraalselt komponeeritud suurhetki ja -mehi, marmorkujudele sarnanevaid üliinimesi, marginaalsete gruppide kõrvaletõrjumist jne.

Ideoloogia visuaalkultuuri kaudu

Ajalooplakatitega silmitsi seistes võib kogeda nii äratundmist kui ka afektiivset teisenemist. Mis mõni aeg tagasi tundus iseenesestmõistetav, on praeguses kontekstis sotsiaalset närvi ergutav.

Plakatite digitaliseerimine võimaldab kooliõpilastel ja õpetajatel, politoloogia- ja ajalootudengitel ning kõigil teistel huvilistel alustada nendega dialoogi ja uurida, kuidas ideoloogia töötab visuaalkultuuri kaudu. Suve alguses tehakse kogu avalikult kättesaadavaks.

Autorid: ajaloomagistrandid Kelly Turk ja Jaak Prozes, ajalookultuuri dotsent Linda Kaljundi

Foto: Stanislav Stepashko


Artikkel ilmus 29. mail 2017 Delfi Fortes.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut on neile, kes tahavad maailma mõista ja muuta. Loe erialast rohkem TLÜ kodulehel.

  •  

    Sõnade otsingul läbi ELU

    Humanitaarblogi

    Projekt “100 sõna Eesti Vabariigile!” viis kokku üheksa bakalaureuse- ja magistriõppe tudengit viielt erialalt. Eesmärk oli kaardistada sada viimase saja aasta jooksul eesti keelde tulnud, dokumenteeritud päritoluga ning tänapäeval käibel olevat nimisõna, mis illustreeriksid eesti keele ja ühiskonna muutumist alates vabariigi sünnist.

    Loe edasi
  •  

    ELU projekt võtab Aasia strateegiad luubi alla

    Humanitaarblogi

    Tallinna Ülikooli magistriõppe tudengite ELU projekt “Aasia strateegiad luubi all” sai alguse huvist uurida Eesti riigi Aasia-suunaliste arengukavade tõhusust ja teha läbipaistvamaks arengukavade ja strateegiate loomeprotsess.

    Loe edasi
  •  

    Esmakursuslane: ülikoolis saan keskenduda sellele, mida tegelikult väärtustan ja tähtsaks pean

    Humanitaarblogi

    Gümnaasiumi lõpus tundsin, et tahan proovida kätt kõiges ja ühte kindlat valdkonda või eriala oli kaunis raske valida. Aga kuskilt peab ju alustama. Humanitaarteadustes olen end alati hästi tundnud ja olen ka suhtlemisaldis – miks mitte inglise keel?

    Loe edasi