Loodusblogi

Ökoloog Autoralli MM-il – miks mitte?

22.05.2017 13:36:59

Lugu sellest, kuidas Hannes Tõnissonist, kes on õppinud nii loodusteaduslike ainete õpetajaks kui ka geoökoloogiat ning 2008. aastal kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi ökoloogias, sai Ott Tänaku meeskonnaliige Autoralli MM-l.

wp_20170409_07_48_48_proSeda lugu peaks alustama juba õige kaugelt, ilmselt 1998. aastast, kui tulin Tallinna Ülikooli õppima loodusteaduslike ainete õpetajaks, mille kõrvalt tekkis ka võimalus õppida geoökoloogiat. Viimane tundus eriti huvitav, sest oli nii palju asju läbi põimunud ja saadud teadmised võimaldasid näha maailma väga mitmekülgselt. Eks ta keeruline oli, kui õppisid koos keemiat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, geograafiat ja tagatipuks ka veel tibake psühholoogiat. Aga sain hakkama!

Umbes 2000. aastal sai alguse minu rallihuvi. Ei teagi, kust see alguse sai – ilmselt Markko Märtini tublidest sõitudest. Nii sai hakatud külastama Eestis toimuvaid autorallisid. Iga ralli oli nagu põnev orienteerumise matk, mille iga vahepunkti auhinnaks oli see, et said kiireid autosid näha. Igaks ralliks sai hoolega ette valmistatud kaardid, valitud võimalikud põnevad vaatekohad ja otsitud lühimad ligipääsu teed. Ühel hetkel jõudsime koos rallit pildistanud fotograafidega küsimuseni: “Miks me kükitame tolmus?”. Tuli mõte, et ma teeks enne rallit ilmaprognoosi ja lisame selle oma kohavaliku kriteeriumite juurde, et vältida edaspidi ebasoodsaid vaatekohti. Meteoroloogia valdkonna teadmisi pidin arendama ka oma doktoritöö ja järgnenud uurimisprojektide tarvis – ekstreemsete tormide mõju rannaprotsesseidele. Kõik oli omavahel seotud.

wp_20170406_16_32_11_proNii möödus kuus aastat, kui ühel päeval Ott kirjutas mulle, et kas ma tahaks tulla Korsika rallile M-Spordi meeskonnale ilma ennustama. Mis meeskond see selline on? Tegu on väga tugeva meeskonnaga, kus sõidab ka valitsev maailmameister – Sebastian Ogier, kes samuti minu prognoosile peab toetuma. Hetkel juhib M-Sport nii tootjate kui ka sõitjate arvestuses!

Miks aga mind kutsuti? Nende tavapärase ilmaennustajaga oli juhtunud õnnetus ja Ott ütles, tema soovitab mind. Minu varasemast koostööst Tänakuga oli meeskonnas teadlik ka logistika juht Iain Tullie. Võtsin paar päeva mõtlemiseks, asjade korraldamiseks ja kui olin oma „jah“ sõna andnud, siis juba järgmisel päeval olid minu postkastis lennukipiletid, teatati lennujaama vastutulija ja hotell ning saadeti päevakava. Päris harjumatu – teadlasena pean ma ikka vaatama, kuidas saaks võimalikult soodsa hinnaga kõik käigud tehtud, nüüd oli minu suurimaks mureks see, kuidas Tallinnas lennujaama jõuda!

Kuidas siis nägi välja üks minu ralli? Enne rallit, umbes nädala jooksul, laadisin alla ralli katsete asukoha kaardid  ja lisaks sellele reljeefi- ja teedekaardid ning aerofotod jne. Tegin ühe suure tabeli, kus on ralli ajakava, otsisin lähimad ilmajaamad, arvutasin metsaga varjatud tee osakaalu, koostasin katsete kõrgusprofiilid, leidsin võimalikud suletud orud. Seejärel vaatasin erinevaid prognoose ja mudeleid ning jälgisin seda kuidas kattub prognoos, mudel ja reaalaja mõõtmised. Rallieelseks kolmapäevaks koostasin üldise prognoosi – neljapäevast kuni pühapäevani, katsete kaupa ja ka katsetesiseselt püüdsin iseloomustada seda, kuidas muutub temperatuur mäe päikesepoolsel, merepoolsel ja varjupoolsel küljel ja kuidas mõjutab seda reljeef.

wp_20170409_15_52_38_proKui olin rallil kohal, siis igal hommikul ärkasin umbes kell neli, täpsustasin algava päeva prognoosi. Umbes kell 6.30 sain katsetel olnud ilmavaatlejatelt reaalajaandmed õhu- ja maapinna temperatuuride kohta ja hommikul kella seitsmeks viimistlesin leheküljepikkuse ülevaate, millele järgnes kell 7.10 kogu meeskonna koosolek, kus ma ütlesin oma arvamuse ilmast nii inseneridele kui ka pilootidele. Nüüd tuli see aeg, kui piloodid läksid tööle – ralli hakkas pihta. Jälgisin hoolega, et midagi ei muutu ja valmistasin lõunaseks hoolduspausiks uuendatud prognoosi, mis oli vajalik õhtusteks kiiruskatseteks. Ise istusin samal ajal peakontoris, kuhu jooksis kokku kõik info – väga mugav oli sedaviisi rallit jälgida. Jälle sain andmeid katsetel olevatelt vaatlejatelt ja kui ma näiteks soovisin mõnda kohta taevast näha, siis saadeti selle koha kohta mulle kohe foto. Õhtuks koostasin prognoosi uueks päevaks ja mingil hetkel viidi mind hotelli või jalutasin sinna ise. Enne magama minekut vaatasin veel igaks juhuks kõik üle ja mõtlesin uusi ideid välja. Näiteks Korsikal mõtlesin välja süsteemi, kuidas saan läbi päikese langemisnurga, puude kõrguse, mägede nõlvakalde jms arvutada hommikuse katse tee pinna avatuse päikesele ja seeläbi anda täpsema teepinna temperatuuri prognoosi. Magamiseks jäi igas ööpäevas umbes 4-5 tundi, päeval oli ju niisama põnev pilootidega juttu puhuda. Kes siis magada saab! Muuseas, M-Spordi-s või selle heaks töötab minu teada vähemalt 6 eestlast (mina nende hulgas)! Nii need päevad möödusid, väga kiire tempoga.

Pühapäeva pealelõunal oli aga ka natuke aega ringi käia, siis lasin end randa viia, et sealseid randu veidi lähemalt uurida ja lõpuks jäi aega ka mägedesse jalutamiseks. Ralli hoolduspark paiknes Bastia linna lennujaama servas ja ma võin öelda, et sealsed rannad olid ühed kõige koledamad rannad, mida ma eales näinud!

Kokkuvõtteks öeldes võin öelda, et jäin ise oma tegemistega rahule, õppisin palju uut juurde ja suutsin olemasolevaid teadmisi kasutades saavutada päris head tulemused. Minu arvutisse jooksis pidevalt Meteo-France arvuti ekraanilt radari ja satelliidi pilt ja kaks korda päevas arutlesime ühe Meteo-France-i meteoroloogiga (20 aastat meteoroloogina töötanud) ilmaprognoosi üle ja alati jäi lõpuks minu versioon peale. Põnev oli ka veel see, et Meteo-France meteoroloog tänas mind lõpus ja ütles, et ta õppis selle ralliga väga palju juurde. Võin puhta südamega öelda, et sedavõrd mitmekesiste asjade õppimine ülikoolis on mulle andnud väga „avara mõtlemise“ võime (raske treeningul, kergel lahingus). See, kuidas ma lähenen ralli ilmaennustamisele on suures osas suhteliselt ennenägematu. Eks seal mängi rolli nii mõningane kogemus kui ka see, et ma tean millist infot meeskond minult vajab ja ma püüan oma prognoosi esitada mitte meteroloogilises vaid nö ralli keeles. Huvitav on ka veel fakt, et viimastel aastatel olen pidanud mitmel korral üsna kriitilises olukorras, väga kiiresti andma oma arvamuse võimaliku saju ja sobiva rehvivaliku osas. Raske on seda kirjeldada, aga sellises olukorras jooksevad kõik need andmed ja varasem kogemus peas kokku ja lõplik otsus tuleb „tagumiku tunde“ pealt, ilma ühegi mudeli ja täpse arvutuseta. Rolli mängivad lihtsalt kogemused ja olemasolevate andmete kiire süntees.

Huvitav on see, et niisuguste otsuste tegemisel olen ma väga harva eksinud. Fakt on aga see, et sellel alal eksivad mingil määral kõik. Mind eristab tavalisest meteoroloogist ka see, et kui meteoroloog on kahe vahel, siis ta kirjutab prognoosi, kust midagi välja ei loe – raske on vastutust võtta, kui sinu halva prognoosi pärast pool miljonit eurot maksvatel autodel (ja meeskonnas on neid veel lausa kolm!) halvasti läheb või need üldse katki sõidetaks või veel hullem, kui inimestega midagi juhtub. Mina nii ei tee, ma olen öelnud, et vahel ma eksin, aga ma ütlen alati konkreetse lahenduse ja selle, mida on meeskonnal just vaja. Isegi kui ma eksin, tean, et andsin parima võimaliku mis ma suutsin!

Mis edasi? M-Sport jäi minuga väga rahule ja nendepoolne huvi on mind näha ka Hispaanias ja Saksmaal ning kuulata minu kodus koostatud arvamusi ülejäänud rallide kohta. Jah, on küll võimalik teadlasena pääseda maailmameistrivõistlustele osalema, ja lausa nii, et sind palutakse kohale!

Kirjutas Hannes Tõnisson (TLÜ LTI ökoloogia keskuse vanemteadur)

  •  

    Mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

    Loodusblogi

    Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane teab: mis on mikrobioota?

    Loodusblogi

    Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

    Loe edasi
  •  

    Tallinna Ülikooli suvekool pakub esmakordselt võimalust õppida koera käitumist

    Loodusblogi

    Järgmise aasta juulis avaneb huvilistel esmakordselt võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour, and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja taju temaatikat.

    Loe edasi