Loodusblogi

Õnnestumised panevad pingutama ja toetavad õpilastes püsivust

16.05.2017 10:56:54

Tallinna Ülikooli doktorant Paula-Karoliina Tõeväli viis läbi uurimuse, milles käsitleti laste matemaatikateadmiste ja pingutamise seost viisidega, kuidas vanemad omistavad põhjusi nende käitumisele ehk vanemate atributsioonidega. Selgus, et mida kehvemad on lapse teadmised matemaatikas, seda suuremaks peavad vanemad enda panust ülesannetega abistamisel.

Uuringu tulemustest selgus, et vanemate atributsioonid ning matemaatikateadmised ja pingutamine on vastastikku seotud, kuid need seosed võivad emade ja isade vahel erineda. „Kui laste matemaatikateadmised olid kehvemad, kaldusid nii emad kui isad omistama laste edu matemaatikas rohkem nende enda poolsele abile,“ selgitas Paula-Karoliina Tõeväli ja lisas, et edu omistamine lapse jaoks välistele teguritele, nagu vanemate abi, võib matemaatika tulemusi negatiivselt mõjutada. „Seevastu lapse edu omistamine võimekusele võib matemaatika tulemusi toetada. Kui emad pidasid lapse edu põhjuseks matemaatikas võimekust, siis seda paremad olid laste matemaatikateadmised aasta hiljem,“ selgitas ta uuringutulemusi ja lisas, et kui vanemad pidasid lapse edu põhjuseks rohkem endapoolset abi, siis lapse matemaatikateadmised olid aasta hiljem madalamad.

Tõeväli sõnul selgus huvitav tõik, et laste pingutamine seostus vaid isade atributsioonidega. „See tähendab, et kui isad hindasid, et nende lapsed pingutavad ka keerulisemate ülesannete lahendamisel ning ei loobu kergesti, siis hiljem omistasid nad laste edu rohkem võimekusele,“ selgitas ta. „Kui isad omistasid laste edu võimekusele tuginedes osaliselt laste õpikäitumisele kodus, siis taolisi seoseid emade puhul ei ilmnenud.“

Laste pingutamine, hinnatuna nii vanemate kui õpetajate poolt, oli vastastikuselt seotud ka laste matemaatikateadmistega. „Näib, et kui lapsed on ülesannete lahendamisel püsivamad ning pingutavad rohkem, siis nad tõenäoliselt õpivad rohkem ning saavutavad paremaid tulemusi. Õnnestumised ning edukogemused omakorda toetavad edasisi pingutusi ning püsivust,“ sõnas Tõeväli. Tulemused viitasid ka sellele, et pingutamine ning püsivus ka keerulisemate ülesannete lahendamisel on oluline nii kodutööde tegemisel kui klassiruumis õppides.

Uurimuses osales 735 last, nende emad ja isad ning õpetajad. Andmeid koguti kahel korral, teise klassi lõpus ning aasta hiljem, kolmanda klassi lõpus. Mõlemal korral viidi lastele läbi matemaatikatest ning vanematel paluti täita kirjalik küsimustik. Laste pingutamist hindasid nii nende õpetajad kui vanemad.

Uuringu tulemused on kirjas teadusartiklis “Relations among parental causal attributions and children’s math performance and task persistence”, mille autorid on Paula-Karoliina Tõeväli ja Eve Kikas.

  •  

    President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

    Loodusblogi

    Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

    Loe edasi
  •  

    Kõikide teaduste kohtumispaik

    Loodusblogi

    „Käsitöö ja kodunduse teeb eriliseks tõsiasi, et selles ainevaldkonnas kohtuvad väga paljud kooli ja ülikooli õppeained ning teadussuunad,” väidab Tallinna Ülikooli kodundusõppe lektor ja äsja Helsingi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jaana Taar.

    Loe edasi
  •  

    Euroopa kadunud metsad

    Loodusblogi

    Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega. Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.

    Loe edasi