Ühiskonnateaduste blogi

Õppida sotsiaaltööd sügava nägemispuudega noorena

27.02.2017 15:34:42

Õpin kolmandal kursusel Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö eriala. Sotsiaaltööd õppida on üsna huvitav. Loodan, et sotsiaaltööd õppides saadud teadmisi ja nõustamisoskust saan rakendada pärast ülikooli lõpetamist. Plaanin läbida ka kogemusnõustaja koolituse, et aidata nägemispuudega inimesi tuginedes oma elukogemusele. Põhiliselt õpin sotsiaaltööd huvist ühiskonna toimumise ja elukorralduse vastu. Soovin teada, kuidas ühiskond toimib ning mida peaksime inimeste heaolu suurendamiseks muutma?

Olen sügava nägemispuudega, õigemini,  olen sünnist saadik täiesti pime. Kuni keskkooli lõpuni õppisin Tartu Emajõe Koolis. Emajõe Koolis oli õppimine muidugi toetatud.  Põhikooli lõpus sooritasin isegi riigieksamid punktkirjas. Keskkoolis sooritasin eksameid juba arvutiga. Arvutiga töötades kasutan ekraanilugejat Jaws ning vahel ka punktkirjakuvarit. Ekraanilugeja Jaws loeb häälega ette kõik, mis arvuti ekraanil kirjas. Jaws loeb siiski ainult teksti, mitte pilte. Punktkirjakuvar on eraldi seade, mis on USB-juhtme või bluetoothiga ühendatud arvutiga ning arvuti ekraanile kuvatav tekst ilmub kuvarile punktkirjas. Nii punktkirjakuvarit kui Jaws-i saab kasutada nii süle- kui lauaarvutitel. Mina ise kasutan Jaws-i ja punktkirjakuvarit ainult sülearvutiga. Põhiliselt kasutan praegu Jaws-15, mis räägib eesti keelt soomepärase hääldusega. Üldiselt läheb mul sotsiaaltöö õppimine hästi. Enamik eksamite tulemused on B-d.

Arvan, et sotsiaaltöö eriala on väga oluline ning seda peaks propageerima juba keskkoolis. Lisaks elanikkonna vananemisele on oluline asjaolu, et sotsiaaltöö on koostöö ja suhtlemise eriala. Nii Eestis kui rahvusvahelistes projektides on oluline koostöö erinevate organisatsioonide ja inimeste vahel. Sotsiaaltöö põhiliseks eesmärgiks on edendada kõigi ühiskonna liikmete kaasatust ning aidata seeläbi kaasa inimeste võimustumisele. Iga inimene otsustab oma elu üle lõplikult ise. Sotsiaaltöötaja roll peaks olema pigem nõustav ja suunav. Muidugi sõltub kõik olukorrast ning vahel on vaja ka klienti kaitsta näiteks julgustada teda oma õiguste eest seismisel.

Tallinna Ülikooli astusin aastal 2014, tegin sisseastumiseksami lisaks sotsiaaltööle ka Eesti filoloogias, kuid huvist ühiskonna toimimise vastu otsustasin valida sotsiaaltöö eriala. Praegu olen juba kolmandal kursusel. Üldiselt olen õpingutega hästi toime tulnud ka ülikoolis saadetakse nägemispuudega üliõpilastele eksamiküsimused meilile ning vajadusel saab eksamit suuliselt teha. Julgustan ka teisi nägemispuudega noori ülikooli õppima tulema, sügava nägemis- ja liikumispuudega üliõpilastele on Arhimedese õppetoetus 148 eurot kuus ning Tallinna Ülikool maksab veel 320 eurot semestris. Probleeme on olnud õppematerjalide kätte saamisega, kuid õnneks 2016-2017 õppeaastast käivitus Tallinna Ülikoolis õppematerjalide digitaliseerimise teenus. Usun, et ülikoolis õppimine on nägemispuudega tudengite jaoks piisavalt toetatud.

Muidugi ei tohiks otsust ülikooli õppima tulla langetada kergekäeliselt ning otsus peab olema läbimõeldud, erivajadus ei vabasta eksamite ja arvestuste sooritamisest ning olulised on ka keskkooli lõpu riigieksamite tulemused. Juba enne keskkooli lõpetamist ja ülikooli õppima asumist tuleks põhjalikult tutvuda ülikooli kodulehel erialadele sisseastumise nõuetega ning vajadusel kontsulteerida ülikooli õppenõustajatega. Mõistlik on meili teel teavitada kõrgkooli oma erivajadusest vähemalt kaks nädalat enne sisseastumiseksamite sooritamist, et ülikool jõuaks vajalikud kohandused ette valmistada näiteks eksamitöö Wordi fail.

Kert Küla on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö eriala üliõpilane

 

  •  

    Ühiskonnateaduste instituudis algas vastuvõtt uueneneud politoloogia õppekavale

    Ühiskonnateaduste blogi

    Politoloogia õppekava läheb 2017/18 õppeaastale vastu värskenenud kujul. Muutunud on mitme aine maht ja sisu, samuti on õppekavas mõned uued tulijad.

    Näiteks saab nüüd kuulata aineid „Kodanikuühiskond ja demokraatia“ ning „Poliitiline kommunikatsioon“, „Rahvussuhted ja etniline konflikt“ senise 4 asemel 6 EAP mahus.

    Loe edasi
  •  

    Kuidas luua rahvuslikku identiteeti?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tallinna Ülikooli vanemteaduri Abel Polese ja doktorandi Emilia Pawluszi uurimistöö tulemusena avaldati hiljuti artikkel „Scandinacia’s best-kept secret: Tourism promotion, nation-branding, and identity construction in Estonia (with a free guided tour of Tallinn Airport)“. Autorid vaatlesid viise, kuidas Eesti on püüdnud kujundada oma rahvuslikku identiteeti.

    Loe edasi
  •  

    Kuhu oleme teel?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Rahvastikuprotsesside pikaajalise mõju mõistmiseks üldrahvalikul tasandil kulub üldiselt kümnendeid, kui mitte sajandeid. Nii muretses Louis-Adolphe Bertillon juba 19. sajandil Prantsusmaa rahvastiku vananemise pärast, ja õigusega – oli ju Prantsusmaa esimesi Euroopa maid, kes asus sündimuse languse teele 19. sajandi esimesel kolmandikul.

    Loe edasi