Loodusblogi

Ott Tänaku salarelv – isiklik ilmaennustaja

12.10.2017 10:32:34

“Pealtnägija” kohtus Ott Tänaku ja Martin Järveoja abimeestega, kes end seni eriti afišeerinud pole. Näiteks on Tänakul isiklik ilmaennustaja, kes teeb talle Eestist täppisprognoose, mis on osutunud paremateks kui raja ääres olevate meeste omad ja mänginud olulist rolli senistes etapivõitudes – kelleks on Tallinna ülikooli Ökoloogia keskuse teadur Hannes Tõnisson.

Nädal enne Kataloonia rallit kohtus “Pealtnägija” kodumaal Hannes Tõnissoniga. 37-aastane ökoloogiadoktor, kes teeb põhikohaga Tallinna ülikoolis teadust, on sisuliselt Tänaku ja kogu M-spordi tiimi personaalne ilmjaam.

“Üldiselt ma vaatan erinevate saitide pealt, mis on mingisugused prognoosid erinevate mudelite järgi ja kusagil nädalake enne hakkan jälgima, kuidas see info tegelikult kokku läheb ehk kalibreerin need mudelid enda jaoks ära,” rääkis Tõnisson.

Hiljem teeb Tõnisson nende andmete põhjal konkreetsed prognoosid. Ta saadab tiimile ralli ajal kolm korda päevas kaks dokumendipakki. Üks, keerukamat sorti Exceli-tabel on mõeldud inseneridele, kes valivad selle põhjal autole seadistuse ja rehvid. Teine, lihtsam on mõeldud kasutamiseks Tänakule ja kaardilugejale.

“Sõitjatele tuleb elu natuke lihtsamaks teha. Üldinfo, mis on oodata, kõige olulisem info läheb boldi, et mis on õhutemperatuur, kas on vihma,” seletas Tõnisson. “Et kui vaatad kiiruga üle, siis sa näed kohe ära, et ahah, tuleb 21-22 kraadi sooja.”

Tõnisson ennustab tihti täpsemini kui mehed raja ääres. Tema leidlikkusest räägitakse legende. Näiteks ühel Poola rallil tegi ta rehvivaliku raja lähedal asuva veebikaamera järgi. Kuna puu all paistis olevat asfalt kuiv, oli selge, et kui Tänak antud rajalõiku jõuab, on teekate juba kuiv. Tänak kuulas Tõnissoni nõu, asus rallit juhtima ja kihutas võidu poole, kuni rehv lõhkes.

“Seal oli üks kivi ülearu vist tee peal, seal oli selline aste enam-vähem tee peal täpselt roopa sees, seal ei olnud vist mul midagi teha,” nentis Tõnisson, et rehvipurunemist ei saanud ta ette ennustada. “Ma arvan, et ma oleks seal kohapeal pidanud olema ja selle kivi sealt ära viima, siis ma oleks saanud aidata võita.”

Tõnisson on vahelduva eduga Otti aidanud seitse aastat, kuid tema tõeline tähetund oli tänavu augusti keskpaigas toimunud Saksamaa rallil. Ilmamees soovitas rehvivalikut, mis läks vastuollu nii konkurentide kui isegi Oti enda tiimi ametliku ilmajaama prognoosiga.

“MeteoFrance ütles, et hakkab sadama ja siis mina ütlesin, et ei hakka sadama. Meeskonnale pidin seletama päris pikalt, pidin näitama neile mingisuguseid pilte sinna jutukasse, et mille põhjal ma seda ütlesin,” meenutas Tõnisson. “Ott saatis mulle sõnumi, kus oli kaks sõna. Hard või soft? Ja siis ma küsisin vastu, kaua mul aega on. Siis ta kirjutas, et 10 minutit. Seitsme minuti pärast saatsin talle ainult ühe sõna – hard.”

Hard ja soft ehk pehme või kõva rehv on rallimaailmas üks kaalukamaid taktikalisi valikuid. Lihtsalt öeldes töötab üks paremini märja ja teine kuivaga. Saksamaa ralli jooksul vahetati Otiga üle 70 sõnumi ja paljudel puhkudel seadis Hannes tiimi ametliku ilmainfo kahtluse alla.

“Oli näha, et tuleb üsna tugev sadu, vaatasin oma info järgi, et sajab kolm tundi üsna kõvasti. Lisaks sellele pehmele rehvile ja kõvale rehvile on veel variant, on n-ö selline eriti märja ilma rehv, aga seda nad polnud isegi testinud eriti veel,” jutustas Tõnisson. “Kui ma seda ilmaprognoosi vaatasin ja vaatasin radaripilte, mis sealt tuleb, siis ütlesin, et kui mina sõidaks, paneks esimesel katsel vähemalt kaks seda eriti märja ilma rehvi alla ja siis lõpetasin kirja sellega, et õnneks ma ise ei pea sõitma.”

Tõnisson pani vastuvoolu prognoosiga täkkesse, Tänak võitis Saksamaal sel hooajal juba teise etapi ja kerkis üldarvestuses kõrgesse mängu.

Vaata Pealtägija lõiku antud teemal: SIIN!

Artikkel ilmus 11.10.2017 sport.err.ee’s. Autoriks: Kristjan Pihl

Pilt: kuvatõmmis saatest Pealtnägija (11.10.2017)

  •  

    Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

    Loodusblogi

    Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

    Loe edasi
  •  

    Vetikad. Geelid. Tarrendid.

    Loodusblogi

    Käesoleval aasta Tallinna Ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkurssi täppisteadustealase artikli kategoorias ja TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikoolilisele konkurssi teaduspublikatsioonide kategoorias Terve ja jätkusuutlik eluviis tunnistati parimaks teadusartikliks ”Monocationic salts of carrageenans: Preparation and physico-chemical properties“ (DOI: dx.doi.org/10.1016/j.foodhyd.2016.09.032), mis on avaldatud oma ala mainekas ajakirjas Food Hydrocolloids.

    Loe edasi
  •  

    Drapetomaania. Põgeneda ihkavate orjade haigus Eesti metsades

    Loodusblogi

    Teadlasena võib liikide suremist vaadata külmalt läbi mikroskoobi, inimesena mitte. Meie suhe loodusega meenutab ülemöödunud sajandi inimõigusi. Kõigi heaolu tagamiseks on aeg ümber mõtestada meie suhted teiste liikide ja ökosüsteemidega, samuti nagu me oleme ümber hinnanud inimestevahelised suhted.

    Loe edasi