Haridusblogi

Praktika Helsingi Eesti lasteaias

07.05.2018 14:17:27

Viibisin välispraktikal Helsingi Eesti lasteaias 3.–13. aprillini 2018. Huvi Helsingis asuva Eesti lasteasutuse vastu tekkis sügissemestril 2017 Stockholmi Eesti lasteaias praktikal olles. Soovisin näha, millised on nende lasteasutuste sarnasused ja erinevused ning võrrelda saadud kogemusi Eesti lasteasutustega.

Helsingi Eesti lasteaias käivad lapsed, kelle pered on Soome elama asunud. Lasteaias on õppe- ja kasvatustegevuse ajaks jaotatud lapsed vanuse järgi nelja rühma (1–3 aastased, 3–4 aastased, 4–5 aastased ja 5–7 aastased). Lasteasutuses töötavad kattuva tööajaga viis õpetajat. Lasteaias ei ole eraldi muusika- ega liikumisõpetajat. Neid tegevusi viib läbi rühmaõpetaja. Soome keele õpetamine lastele ei ole kohustuslik, seda õpetatakse omal initsiatiivil koolieelikutele. Selleks on lasteasutuses üks soomlasest õpetaja.

Erinevusi Eestiga, mis silma hakkasid, oli omajagu. Lasteasutuse rühmaruumid asetsevad korteri põhimõttel, kus ühel korrusel on mitu tuba ning igal toal on oma nimetus ja vastavad esemed. Lasteaias on õpitegevuste tuba, nukutuba, klotsituba, liiva- ja loovtuba, saal/söömise koht, liikumistegevuse saal ja kunstituba. Neli rühma liiguvad õppetegevuste ajal vastavatesse tubadesse vanuse järgi. Kuna kunstitube on vaid üks, siis peab õpetajatel olema omavahel väga hea kommunikatsioon ning nad peavad sättima enda tegevusi selle järgi,
millal ruum vaba on.

Lõunasel ajal, kui lapsed magavad, tegelevad õpetajad dokumentatsiooniga, arutlevad järgneva nädalateema ja õppetegevuste üle. Kollektiiv on kokkuhoidev, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel – et igal lapsel oleks lasteaias hea olla.  Vabamängu ajal on kõik lapsed ühiselt koos ja rühmad ei ole vanuseti ära jagatud. Vabamängu ajal on igas toas üks õpetaja, kes tagab laste turvalisuse. Lapsed saavad valida, kus tubades nad mängida soovivad. Selleks saab iga laps panna oma pildi ukse peal olevale stendile vastava toa juurde. Lisaks on laste pildid vihjeks lapsevanemale, kes järgi tulles teab, millisest ruumist last leida võib. Lasteaed tähtsustab ka õues olemist ja liikumist. Kuna lasteasutusel puudub oma õueala, siis käiakse lähedal asuvates mänguväljakutel. Veel pakub lasteasutus erinevaid trenne nagu jumping ja judo.

Praktiline töökogemus Soomes avardas minu silmaringi, andis head materjali kahes heaoluriigis olevate Eesti lasteaedade vahel ning võrdluse Eestiga. Sain juurde tohutult palju motivatsiooni ja järjekordse kinnituse, et õpin õigel erialal.

Autor: Elo Alasi, alushariduse pedagoogi bakalaureuseõppe II kursuse üliõpilane

  •  

    TLÜ vilistlane Kristina Mägi

    Haridusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin infoteadusi, mille lõpetasin 2004. aastal. Magistritasemel õppisin alushariduse pedagoogi eriala ja selle lõpetasin 2011. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Praktikakogemused Itaaliast

    Haridusblogi

    2017. aasta septembri algusest novembri lõpuni sooritasin Erasmus+ välispraktika Itaalias. Olin praktikant Milanos asuvas lasteaias, kus oli kaks rühma: sõimerühm ehk nursery 1-3-aastastele lastele ning eelkool ehk preschool, kus käisid 3-5-aastased lapsed. Tutvusin ka sõimerühma tegemistega, ent igapäevaselt tegutsesin eelkoolis.

    Loe edasi
  •  

    Praktika Stockholmi Eesti lasteaias

    Haridusblogi

    Novembrikuus käisid Stockholmis praktikal kaks alushariduse pedagoogi eriala tudengit – magistriõppe üliõpilane Kertu Mellikov ja bakalaureuseõppe üliõpilane Elo Alasi – kes oma mõtted praktikast ka Haridusblogisse kirja panna otsustasid.

    Loe edasi