Haridusblogi

Praktika Stockholmi Eesti lasteaias

02.01.2018 12:47:58

Novembrikuus käisid Stockholmis praktikal kaks alushariduse pedagoogi eriala tudengit – magistriõppe üliõpilane Kertu Mellikov ja bakalaureuseõppe üliõpilane Elo Alasi – kes oma mõtted praktikast ka Haridusblogisse kirja panna otsustasid.

Meil oli võimalus olla välispraktikal Stockholmi Eesti lasteaias 13.-24. novembril 2017. Huvi just Stockholmi praktikale asumiseks oli seotud enesearendamise ja uute ideede saamisega. Samuti huvitas Rootsi lasteaia töökultuur, meeskonnaliikmete vahelised koostöösuhted ja rollijaotus.

Lasteaias on kasvatajad, mitte õpetajad nagu Eestis, seetõttu on alljärgnevalt kasutusel sõna kasvataja. Stockholmi Eesti lasteaias käivad peamiselt Eesti lapsed, kelle pered on Rootsi elama asunud. Lasteaias on liitrühm, kus osalevad igapäevastes tegevustes 2,5-6-aastased lapsed. Lastega tegelevad kattuva tööajaga viis kasvatajat. Lasteaia ruumid asuvad läbi kahe korruse. Lapsed ei väsi üksteisest, sest ruumid võimaldavad õppida ning mängida erinevates tubades. Kollektiiv on kokkuhoidev, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel – et lapsel oleks lasteaias hea olla.

Erinevusi, mis silma hakkasid, oli palju. Toome välja mõned. Kasvatajad arutavad ühiselt enne hommikuringi läbi päevaplaani – kes mida teeb, kuhu minnakse ja kuidas minnakse. Selline korraldus aitab vältida arusaamatusi meeskonnaliikmete vahel. Kasvatajate meeskonnas teevad kõik kõike, õpetaja abisid ei ole. Lasteaia päevad olid müravabad, sest lapsed ei karju. Lapsi ei valmistata ette sisseastumiskatseteks esimesse klassi, ei veeta ühest eelkoolist teise ega 5-6 erinevasse huviringi. Puudub stress parimasse kooli sissesaamise pärast.

Rootsis nägime, et lasteasutusel on tõepoolest kodu toetav roll. Eestis tundub, et lasteaia poolt tehakse ära palju kodu tööd. Töökeskkond ja tööpäevad on meeldivalt pingevabad. Dokumentatsiooni täitmist on Rootsi kasvatajatel oluliselt vähem kui Eestis. Lasteaia lõunasöök on valmistatud kvaliteetsest toormaterjalist, näeb taldrikul isuäratav välja ja on väga maitsev. Lapsed käivad iga päev palju jala. Lapsed võivad mängides ka lompidesse sattuda, lapsevanem ei pahanda märgade riiete üle, vaid tunneb head meelt, et tema laps on mänginud.

Praktiline töökogemus Rootsis avardas meie silmaringi, andis head võrdlusmaterjali ja mõtteainet lapsekesksete põhimõtete rakendamiseks igapäevatöösse, luua seoseid koolis õpitu ja erinevate töökeskkondade vahel. Saime juurde palju motivatsiooni edasisteks õpinguteks ja kinnitust, et õpime õigel erialal.

Autorid: alushariduse pedagoogi magistriõppe üliõpilane Kertu Mellikov ja bakalaureuseõppe üliõpilane Elo Alasi

Üliõpilaste välispraktikat toetati rahvuskaaslaste programmi haridusprojekti stipendiumiga.

  •  

    Kümme küsimust külalisteadlasele

    Haridusblogi

    Käesoleva aasta märtsist kuni maini külastas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti Denis Francesconi, kes oli lahkelt nõus jagama oma muljeid ülikoolist, Eestist ja enda tegemistest.

    Loe edasi
  •  

    Miks koolirõõm?

    Haridusblogi

    Me kõik arvame, et õppimisega võiksid kaasneda head emotsioonid. Palju räägitakse koolirõõmu olulisusest ja sellest, et Eestis on seda justkui vähevõitu. Nii PISA, PIAAC kui ka teised rahvusvahelised haridusvõrdlused näitavad, et Eesti kool ja õpetajad on valdavalt nn „teadmiste otseülekande“ traditsiooni kandjad, uuenduslikke õpetamispraktikaid rakendatakse vähe.

    Loe edasi
  •  

    Haridusteaduste instituut tervitab rahvusvahelise õppekava üliõpilasi

    Haridusblogi

    Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis alustasid 1. septembril Erasmus Mundus Joint Masters Degree Adult Education for Social Change (IMAESC) rahvusvahelise õppekava üliõpilased oma õpingute kolmandat semestrit. Õpingutega alustati Glasgow´ ülikoolis sügisel 2016, kevadsemestri õpe toimus Malta ülikoolis. Neljandal semestril valivad magistrandid vastavalt oma uurimistöö vajadustele kolme ülikooli seast ühe, kus kirjutatakse magistritöö.

    Loe edasi