Haridusblogi

Praktika Stockholmi Eesti lasteaias

02.01.2018 12:47:58

Novembrikuus käisid Stockholmis praktikal kaks alushariduse pedagoogi eriala tudengit – magistriõppe üliõpilane Kertu Mellikov ja bakalaureuseõppe üliõpilane Elo Alasi – kes oma mõtted praktikast ka Haridusblogisse kirja panna otsustasid.

Meil oli võimalus olla välispraktikal Stockholmi Eesti lasteaias 13.-24. novembril 2017. Huvi just Stockholmi praktikale asumiseks oli seotud enesearendamise ja uute ideede saamisega. Samuti huvitas Rootsi lasteaia töökultuur, meeskonnaliikmete vahelised koostöösuhted ja rollijaotus.

Lasteaias on kasvatajad, mitte õpetajad nagu Eestis, seetõttu on alljärgnevalt kasutusel sõna kasvataja. Stockholmi Eesti lasteaias käivad peamiselt Eesti lapsed, kelle pered on Rootsi elama asunud. Lasteaias on liitrühm, kus osalevad igapäevastes tegevustes 2,5-6-aastased lapsed. Lastega tegelevad kattuva tööajaga viis kasvatajat. Lasteaia ruumid asuvad läbi kahe korruse. Lapsed ei väsi üksteisest, sest ruumid võimaldavad õppida ning mängida erinevates tubades. Kollektiiv on kokkuhoidev, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel – et lapsel oleks lasteaias hea olla.

Erinevusi, mis silma hakkasid, oli palju. Toome välja mõned. Kasvatajad arutavad ühiselt enne hommikuringi läbi päevaplaani – kes mida teeb, kuhu minnakse ja kuidas minnakse. Selline korraldus aitab vältida arusaamatusi meeskonnaliikmete vahel. Kasvatajate meeskonnas teevad kõik kõike, õpetaja abisid ei ole. Lasteaia päevad olid müravabad, sest lapsed ei karju. Lapsi ei valmistata ette sisseastumiskatseteks esimesse klassi, ei veeta ühest eelkoolist teise ega 5-6 erinevasse huviringi. Puudub stress parimasse kooli sissesaamise pärast.

Rootsis nägime, et lasteasutusel on tõepoolest kodu toetav roll. Eestis tundub, et lasteaia poolt tehakse ära palju kodu tööd. Töökeskkond ja tööpäevad on meeldivalt pingevabad. Dokumentatsiooni täitmist on Rootsi kasvatajatel oluliselt vähem kui Eestis. Lasteaia lõunasöök on valmistatud kvaliteetsest toormaterjalist, näeb taldrikul isuäratav välja ja on väga maitsev. Lapsed käivad iga päev palju jala. Lapsed võivad mängides ka lompidesse sattuda, lapsevanem ei pahanda märgade riiete üle, vaid tunneb head meelt, et tema laps on mänginud.

Praktiline töökogemus Rootsis avardas meie silmaringi, andis head võrdlusmaterjali ja mõtteainet lapsekesksete põhimõtete rakendamiseks igapäevatöösse, luua seoseid koolis õpitu ja erinevate töökeskkondade vahel. Saime juurde palju motivatsiooni edasisteks õpinguteks ja kinnitust, et õpime õigel erialal.

Autorid: alushariduse pedagoogi magistriõppe üliõpilane Kertu Mellikov ja bakalaureuseõppe üliõpilane Elo Alasi

Üliõpilaste välispraktikat toetati rahvuskaaslaste programmi haridusprojekti stipendiumiga.

  •  

    TLÜ vilistlane Kristina Mägi

    Haridusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin infoteadusi, mille lõpetasin 2004. aastal. Magistritasemel õppisin alushariduse pedagoogi eriala ja selle lõpetasin 2011. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Praktika Helsingi Eesti lasteaias

    Haridusblogi

    Viibisin välispraktikal Helsingi Eesti lasteaias 3.–13. aprillini 2018. Huvi Helsingis asuva Eesti lasteasutuse vastu tekkis sügissemestril 2017 Stockholmi Eesti lasteaias praktikal olles. Soovisin näha, millised on nende lasteasutuste sarnasused ja erinevused ning võrrelda saadud kogemusi Eesti lasteasutustega.

    Loe edasi
  •  

    Praktikakogemused Itaaliast

    Haridusblogi

    2017. aasta septembri algusest novembri lõpuni sooritasin Erasmus+ välispraktika Itaalias. Olin praktikant Milanos asuvas lasteaias, kus oli kaks rühma: sõimerühm ehk nursery 1-3-aastastele lastele ning eelkool ehk preschool, kus käisid 3-5-aastased lapsed. Tutvusin ka sõimerühma tegemistega, ent igapäevaselt tegutsesin eelkoolis.

    Loe edasi