Loodusblogi

President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

21.02.2018 15:03:31

Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

Mankin on olnud Eesti Füüsika Seltsi aseesimees, Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, Eesti Teadusfondi reaalteaduste ja tehnika ekspertkomisjoni ning Eesti Teaduste Akadeemia Toimetiste kolleegiumi liige. Ta on üle 100 teadustrükise ja kõrgkooliõpiku autor ja Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia laureaat.

Romi Mankin: füüsika aeg võib veel tulla!

“Minu ajal oli füüsika väga populaarne, praegu pigem mitte nii väga,“ hindab teenekas emeriitprofessor. „Aga see ei tähenda, et populaarsus ei võiks tulevikus uue lainena tagasi tulla.“

mankin-ja-keres
Ärevad hetked enne teenetemärkide üleandmist Narvas. Mankin vs Keres – kes võidab? Keres on skulptuuris ekslikult pandud mängima valgete malenditega, kuigi tegelikult mängis ta mustade malenditega. Tagurpidi asetatud malelaua tõttu on ta kohtumist kaotamas ja Mankin võitmas. (Foto: Tiina Aavik)

Otsustav oli aga Harri Õiglase raamat „Vestlusi relatiivsusteooriast“, ilmumisaasta 1958. „Selle lugemisest alates andsin oma näpu jäädavalt füüsikale,“ nendib Romi Mankin. „Minu huvi käivitasid uudishimu ja kriitiline suhtumine autoriteetide varasemasse väidetesse.” Muidugi innustasid ja kannustasid Rakvere I Keskkooli õpilast olümpiaadid, aga ka Noorte Hääle korraldatud keskkooliõpilastele viktoriinid. Matemaatikas oli ta Eestis esikümne seas, füüsikas saavutas esikoha ja oli seal kuni viimase aineni, milleks oli eesti keele kirjand. Lõpetas aga kokkuvõttes kolmandana. „Oluline oli keskkond ja tahtmine kaugemale pürgida,“ tõdeb ta nüüd.

mankin-ja-president
President andmas üle Romi Mankinile Valgetähe IV klassi teenetemärki. (Foto: ERR)

Keskkool läbi, asus Romi Tartu Ülikoolis füüsikat õppima. Doktorikraadi kaitses aastal 1974 tööga „Huygensi printsiibi rikkumisest nõrgas gravitatsiooniväljas“, juhendajaks Ivar Piir. Teadlasena ongi tema fookuses olnud teoreetiline füüsika, väljateooria ja üldrelatiivsusteooria, statistiline füüsika, stohhastilised ehk juhuslikud protsessid ning füüsika didaktika kõrgkoolis.

Doktoritööle järgnes Tallinna Polütehnilises Instituut, kus Romi Mankin töötas assistendina, hiljem vanemõpetaja ja dotsendina. 1980. aastal õnnestus tal minna end täiendama Leipzigi Ülikooli Matemaatika Instituuti.

1986. aastast on Mankini töökoht Tallinna Ülikool, esimeseks ametiks Tallinna Pedagoogilise Instituuti füüsikakateedri juhataja. 1993. aastast valiti ta professoriks, 22. mail 2017 andis Tallinna Ülikooli senat Romi Mankinile emeriitprofessori nimetuse. Praegu juhendab ta koos Astrid Rekkeriga doktorant Sander Paekivi tööd „Värvilise müra mõju neuronite dünaamikale“.

“Tallinna Ülikooli eelised on kompaktsus ja interdisiplinaarsus,“ hindab ta. „On näha, et erinevad valdkonnad on koos, suhtlevad tihedalt. Teoreetilise füüsika ideid on võimalik rakendada nii füüsikas kui ka ökoloogias.”

  •  

    Rene Bürkland, psühholoogist arst ja meie vilistalne

    Loodusblogi

    Rene Bürkland on õppinud nii Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Pekingi Hiina meditsiini ülikoolis. Juba lapsepõlves huvitas teda, kuidas inimese keha funktsioneerib. Eriti huvitav tundus keha mõjutamine väikeste punktide kaudu.

    Loe edasi

  •  

    TLÜ vilistlane Hannes Tõnisson

    Loodusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin alguses loodusteaduslike ainete õpetaja diplomile, mille lõpetasin 2002 . aastal, samal aastal lõpetasin geoökoloogia eriala bakalureuse kraadiga.
    Järgmisena lõpetasin geoökoloogia eriala magistriõppes 2004. aastal. Viimaks aga lõpetasin ökoloogia eriala doktorantuuri 2008. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane peab küsima, uurima, vahendama

    Loodusblogi

    “Teadlase ülesanne on küsida küsimusi, uurida ja vahendada tulemusi kas auditooriumis või ühiskonnas laiemalt,” kinnitab Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping.

    Loe edasi