Humanitaarblogi

Rahvuslus ja anti-etno-poliitika: Miks “Hiina areng” kukkus läbi Myanmari Myitsone tammiga

01.08.2016 13:03:08

TLÜ Kagu-Aasia uuringute nooremteadur Laur Kiik avaldas hiljuti mõjukas teadusajakirjas Eurasian Geography and Economics oma viieaastasel uurimustööl põhineva artikli pealkirjaga: Rahvuslus ja anti-etno-poliitika: Miks “Hiina areng” kukkus läbi Myanmari Myitsone tammiga (Nationalism and anti-ethno-politics: why ‘Chinese Development’ failed at Myanmar’s Myitsone Dam).

Birma/Myanmari president Thein Sein lõi 2011. aastal rahvusvahelise poliitilise skandaali, kui teatas ootamatult, et käsib peatada Hiina riiklike kompaniide juhitud Myitsone hüdroelektri megaprojekti Birma põhjaosas Katšini osariigis. Suur osa maailma meediast ja uurijatest tõlgendas juhtunut keskkondliku triumfina ning USA ja Hiina geopoliitilise kokkupõrkena. TLÜ nooremteadur Laur Kiik kasutas seevastu pikaajalist antropoloogilist välitööd kohalikus ühiskonnas avamaks selle ühe viimaste aastate suurima Aasia rahvusvahelise skandaali juured. Ta kirjutab, et Myitsone Tammi läbikukkumise juured on hoopis kokkupõrganud rahvuslustes ja Hiina “anti-poliitilises” arengumudelis.

Artikliga saab tutvuda siin. Tasuta on artikkel saadaval ka siin.

Laur Kiik, Tallinna Ülikooli nooremteadur (2013-2016) ja Oxfordi Ülikooli doktorant: “TLÜ Aasia uuringutest sain üliväärtusliku eeskuju, hariduse ja tagantlükke teadustööks Birmas ja Hiinas, sügavad suhted ühiskondadega Kagu- ja Ida-Aasias, ning hiina keele oskuse töötamaks giidi ja tõlgina.”

  •  

    Nõukogudeaegsed õppeplakatid – ära visata või õppida?

    Humanitaarblogi

    Tallinna ülikooli ajaloomagistrandid digitaliseerivad nõukogude ajal ajalootundides kasutatud õppeplakateid ja pakuvad neile uusi kasutusvõimalusi.

    Loe edasi
  •  

    Kui digitehnoloogia kohtub humanitaarteadustega

    Humanitaarblogi

    Digitehnoloogia kiire areng on põhjustanud humanitaarias omalaadi pöörde, avanud uued võimalused inimese, tema mõtlemise ja loomingu uurimiseks.

    Loe edasi

  •  

    Viidumäel löödi omal ajal päid maha

    Humanitaarblogi

    Juuni alguses ilmus Saarte Hääles artikkel Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi tudengi Maris Öveli bakalaureusetööst, mis käsitles Viidumäe kaitsealal aastatel 2014–2015 läbiviidud arheoloogilisi uuringuid, mille tulemusel leiti ehteid ja relvi, inimluid ja hoonejäänuseid. Töö pealkiri on „Viidumäe ohverdamiskoht“ ja selgus, et Viidumäed võib pidada kultuskohaks tänu selle erilistele loodusoludele, neljale peitaarete kogumikule ja inimsäilmetele, mida võib suure tõenäosusega pidada inimohvriteks. Kultuskoht oli selles paigas tõenäoliselt 6.–8. sajandil.

    Loe edasi