Ühiskonnateaduste blogi

Relatsioonilisest lähenemisest sotsiaalteadustes

01.11.2017 13:40:06

Sotsiaalteoorias ja sotsiaalteadustes laiemalt annab viimastel kümnenditel aina enam kõneainet teooria ja metodoloogia, mida nimetatakse „relatsiooniliseks lähenemiseks“ või „relatsionalismiks,“ mis püüab pakkuda põhimõttelist alternatiivi sotsiaalteaduste peavoolule.

Viimast nimetatakse tihti üldistavalt „substantsialismiks“. Väga erinevaid ning teinekord ka omavahel rivaalitsevaid koolkondi ühendava relatsioonilise uurimistraditsiooni üks alusveendumusi on, et esmane uurimisobjekt sotsiaalteadustes pole mitte indiviid, omadus ega ka struktuur (ehk üldisemalt: substants), vaid suhe ehk relatsioon. Üheks mõjukaimaks autoriks, keda relatsionalismiga seostatakse on Pierre Bourdieu. Bourdieu tüüpi relatsionalism eeldab oma uurimisobjektina asümmeetrilist sotsiaalset välja, mille toimijateks on domineeriv ja domineeritav subjektipositsioon.

Selliselt konstrueeritud uurimisobjekti operatsionaliseerimine empiiriliste uuringute tarvis on paras väljakutse, sest põhineb mitte positivistlikul sõltumatute/sõltuvate muutujate, hägusate hulkade vmt. loogikal, vaid teineteist konstitueerivate subjektipositsioonide positsioneerimise loogikal. Viimane ei välista kvantitatiivset analüüsi, kuigi selle aluseks olev kausaalsuse eeldus on positivismiga võrreldes erinev – mitte isoleeritud muutujate vaheline mehhaaniline kausaalsus, vaid asümmeetrilise välja struktuurist tulenev tähenduslik kausaalsus. Ettekande empiiriline osa pärineb Norra Uuringufondi rahastatud projektist ’DIMA’ ja EV kultuuriministeeriumi rahastatud projektist ’Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017’. Nende projektide raames väljaarendatud ankeediküsimuste eesmärgiks on saada infot mitte niivõrd selle kohta, mida vastajad ühes või teises asjas mõtlevad, kuivõrd miks nad just nii mõtlevad.

Teksti autor on Raivo Vetik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor, juhtivteadur

*********************

Ühiskonnateaduste instituudi teadusseminaride sarjas tutvustatakse instituudi töötajate võtmetähtsusega uurimissuundi ja -tegevusi nii ÜTI enda töötajatele ja tudengitele kui ka kolleegidele teistest instituutidest eesmärgiga edendada nii valdkonnasisest kui ka valdkondadeülest interdistsiplinaarset teaduskoostööd.

Võrdleva poliitika professor ja juhtivteadur Raivo Vetik tegi esimeses ÜTI teadusseminaris ettekande teemal ‘Relatsioonilise sotsiaalteooria operatsionaliseerimine gruppidevaheliste suhete empiiriliseks uurimiseks,’ kus ta tutvustas oma viimaste aastate uurimisprojektide tulemusi ning uusi uurimissuundi.

2017/2018 aasta hooaja seminaride fookusteema on “rändekriis,” ning planeeritavates ettekannetes arutletakse nii migratsiooniga seonduvate poliitiliste, ühiskondlike ja valitsemisega seonduvate probleemide üle kui ka nende uurimisega esile kerkivate teoreetiliste ja metodoloogiliste väljakutsete üle.

 

  •  

    President tunnustab: Anne Tiko. Valgetähe V klass

    Ühiskonnateaduste blogi

    Anne Tiko on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi psühhosotsiaalse töö lektor, arengupsühholoog. Ta tegutseb selliste ühiskonnakihtidega, kelle poole igaüks pole nõus vaatamagi. Temasarnaste inimeste suurus ei vaja selgitamist neile, kelle elu või tervise nad päästnud või kelle kannatusi teo või trööstiga leevendanud. Anne Tiko kutsumus on vaikselt ja sihikindlalt teha ühiskonnas seda, millele me tingimata iga päev ei mõtle, aga mille puudumist märkaksime 24 tunni jooksul.

    Loe edasi
  •  

    Kertu Jukkum: elus ei ole piire

    Ühiskonnateaduste blogi

    „Elus ei ole piire!“ väidab Kertu Jukkum, meelelahutusportaalide juht ja lemmikloomade hea käekäigu eest seisja. „Sina ise lood need piirid, just sellised nagu soovid. Seepärast soovitan: võta vastu kõik väljakutsed ja kasuta võimalusi, mis avardavad maailma. Ole tänulik eksimuste ja pettumuste eest, sest neist õpid kõige enam. Sa saad selleks, kelleks soovid ja oled, kes olla julged.“

    Loe edasi
  •  

    Kuidas olla mõjusad?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Meie rahvastikuolukorra hindamiseks on hädavajalik võrdlusmaterjal teistega, kirjutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus.

    Loe edasi