Ühiskonnateaduste blogi

Relatsioonilisest lähenemisest sotsiaalteadustes

01.11.2017 13:40:06

Sotsiaalteoorias ja sotsiaalteadustes laiemalt annab viimastel kümnenditel aina enam kõneainet teooria ja metodoloogia, mida nimetatakse „relatsiooniliseks lähenemiseks“ või „relatsionalismiks,“ mis püüab pakkuda põhimõttelist alternatiivi sotsiaalteaduste peavoolule.

Viimast nimetatakse tihti üldistavalt „substantsialismiks“. Väga erinevaid ning teinekord ka omavahel rivaalitsevaid koolkondi ühendava relatsioonilise uurimistraditsiooni üks alusveendumusi on, et esmane uurimisobjekt sotsiaalteadustes pole mitte indiviid, omadus ega ka struktuur (ehk üldisemalt: substants), vaid suhe ehk relatsioon. Üheks mõjukaimaks autoriks, keda relatsionalismiga seostatakse on Pierre Bourdieu. Bourdieu tüüpi relatsionalism eeldab oma uurimisobjektina asümmeetrilist sotsiaalset välja, mille toimijateks on domineeriv ja domineeritav subjektipositsioon.

Selliselt konstrueeritud uurimisobjekti operatsionaliseerimine empiiriliste uuringute tarvis on paras väljakutse, sest põhineb mitte positivistlikul sõltumatute/sõltuvate muutujate, hägusate hulkade vmt. loogikal, vaid teineteist konstitueerivate subjektipositsioonide positsioneerimise loogikal. Viimane ei välista kvantitatiivset analüüsi, kuigi selle aluseks olev kausaalsuse eeldus on positivismiga võrreldes erinev – mitte isoleeritud muutujate vaheline mehhaaniline kausaalsus, vaid asümmeetrilise välja struktuurist tulenev tähenduslik kausaalsus. Ettekande empiiriline osa pärineb Norra Uuringufondi rahastatud projektist ’DIMA’ ja EV kultuuriministeeriumi rahastatud projektist ’Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017’. Nende projektide raames väljaarendatud ankeediküsimuste eesmärgiks on saada infot mitte niivõrd selle kohta, mida vastajad ühes või teises asjas mõtlevad, kuivõrd miks nad just nii mõtlevad.

Teksti autor on Raivo Vetik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor, juhtivteadur

*********************

Ühiskonnateaduste instituudi teadusseminaride sarjas tutvustatakse instituudi töötajate võtmetähtsusega uurimissuundi ja -tegevusi nii ÜTI enda töötajatele ja tudengitele kui ka kolleegidele teistest instituutidest eesmärgiga edendada nii valdkonnasisest kui ka valdkondadeülest interdistsiplinaarset teaduskoostööd.

Võrdleva poliitika professor ja juhtivteadur Raivo Vetik tegi esimeses ÜTI teadusseminaris ettekande teemal ‘Relatsioonilise sotsiaalteooria operatsionaliseerimine gruppidevaheliste suhete empiiriliseks uurimiseks,’ kus ta tutvustas oma viimaste aastate uurimisprojektide tulemusi ning uusi uurimissuundi.

2017/2018 aasta hooaja seminaride fookusteema on “rändekriis,” ning planeeritavates ettekannetes arutletakse nii migratsiooniga seonduvate poliitiliste, ühiskondlike ja valitsemisega seonduvate probleemide üle kui ka nende uurimisega esile kerkivate teoreetiliste ja metodoloogiliste väljakutsete üle.

 

  •  

    Ambitsioonikust, daamid ja härrad! Tippjuhil olgu ikka vähemalt doktorikraad!

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tagasihoidlikud haridusnõuded tippudele ja vähene tähelepanu pealtnäha kõrvalistele detailidele suurendavad ebaõnnestumise tõenäosust ja muudavad küsitavaks iga professiooni arenguperspektiivid.

    Loe edasi
  •  

    Uued mõisted omavalitsuse toimimises — osavald, osavallakogu, teenuskeskus. Millega täpsemalt tegemist?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Ühinenud Rapla vallavolikogu ja vallavalitsus hakkavad tööle Raplas. Kuid uue omavalitsusüksuse juhtimine on kavandatud nii, et nii valla teenused kui ametnikud on ka edaspidi inimestele sama hästi kättesaadavad kui seni. Ühinenud vallas peaksid kõik ühinenud piirkonnad olema esindatud nii otsustamises kui valla asjade korraldamises.

    Loe edasi
  •  

    Valimiskampaania pole tarbijamäng ehk kuidas valija saab kampaaniast maksimumi võtta

    Ühiskonnateaduste blogi

    Valimiskampaaniate aeg on kummaline: ühed räägivad saabuvast demokraatia pidupäevast, teised aga mängisid algul valimisplakatite hiidpoliitikutega peitust ning laadivad nüüd alla veebireklaami blokeerivat tarkvara ja kiirendavad sammu, kui mööduvad kampaaniat tegevast poliitikust.

    Loe edasi