Filmi- ja meediablogi

Silmapaistev vilistlane 2017 – Jaanika Peerna

31.08.2017 13:56:38

Jaanika Peerna on kunstnik, kes elab ja töötab alates 1998 aastast New Yorgis, aga ka Tallinnas ning Berliinis. Peerna tööd varieeruvad joonistustest video ja installatsioonideni, performance’ini puudutades valguse, õhu, vee ja muude looduslike nähtuste muutumisi. Ta teeb tihti koostööprojekte leides ühise keele ka tantsijate ja muusikutega. Peerna töid on eksponeeritud New Yorgile lisaks veel Berliinis, Pariisis, Tallinnas, Helsingis, Veneetsias, Moskvas, Dubais, Sydneys ja Kölnis.Ta tööd kuuluvad mitmetesse erakollektsioonidesse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas, samuti on neid ka Pariisis Fonds National d’Art Contemporain kogus. Jaanika töid esindab New Yorgis JHB Gallery ja ARC Fine Art, Euroopas Kõlnis asuv Galerie Ulf Larsson. Eestis teeb ta kaastööd Haus galeriiga. 2016. aastal võitis kunstnik oma töö eest joonistamises FID Grand Prize’i. // www.jaanikapeerna.net

Kuidas tulid selle peale, et (nüüdsesse) Tallinna Ülikooli õppima tulla?

Teadsin, et tahtsin midagi kunstiga seotut õppida. Ja samas olin huvitatud inimhinge arengust ning selle toetamise/ mõjutamise võimalustest. Kunsti õppima minnes tuli aga teha kohe väga kitsas valik (maal, graafika, nahakunst jne).

Kunstiõpetuse eriala tundus suhteliselt avar sisaldades pooleks oskuste õppimist eri kunstivaldkondades ja õpinguid psühholoogias ning kasvatusteadustes. Seal ma siis 1990. aastal alustasingi.
Milline osa õppest sulle kõige rohkem meeldis?

Enne kui teist kursust alustasin sai Eesti iseseisvaks. Minu ülikooliaega on sellest ajaloolisest faktist eraldi väga raske vaadelda. Muutused elus olid kiiremad kui koolis, aga inimesed traageldasid elu ja kooli kokku oma olemise ja tegudega.

Niisiis oli mu kooliaeg ikka väga eluline. Varakult oli selge, et ilma enesealgatuseta ei sünni suurt midagi. Ja et side õpitu ning selle rakendamise vahel võib olla ootamatu ning loominguline. Kool andis vabaduse elus asju katsetada. Ning vähem oluline pole ka see, et 1. septembril 1990 kooli avaaktusel kohtusin ma veetleva Keila neiuga, kes siiani mu väga lähedane sõbranna on.
Räägi oma tudengielust üks põnev juhtum.

Mäletan selgelt meie aktifiguuri joonistamise tunde, kui paarkümmend kursusekaaslast ümber modelli molbertitega püüdsid ära mahtuda, et modell võimalikult täpselt paberile püüda. Paar talve aga mu kooli ajal olid sellised, et kütusekraanid olid Venemaa poolt kinni keeratud (saage siis ise hakkama kui tahate nii iseseisvad olla!) ning joonistades sõrmed külmetasid. Aga mida siis see aktimodell veel tegema pidi!? Mäletan väga sportliku kehaga venelannast modelli, kes oli kui supernaine: kahe pisikese soojenduslambi vahel tegi ta vapralt 20-minutilisi totaalses liikumatuses olevaid poseerimisi, et end siis soojendada kahe sessiooni vahel pisikese jooksuringiga. Mul oli aga alati tunne, et tal oli võime end ka mõtte jõul soojendada ning pikalt liikumatu olla. Vot see oli oskus!
Mida on (nüüdne) Tallinna Ülikool sulle kaasa andnud?

Kindlasti liikuvuse eri tegevuste, teadmiste ning oskuste vahel ning iseseisvuse. Ma olen tegevkunstnik, kes loob nii ateljeevaikuses (joonistusi, skulpturaalseid töid) kui avalikkuse ees (performance’id). Ma aitan kunsti vahendusel kaasa inimhinge arengule tehes kunstimuuseumis haridustööd, koolitades õpetajaid, viies läbi õpitubasid. Ma esitlen kultuuri ning ühendan kultuuriloojaid läbi näituste ning projektide läbiviimise. Olen tänulik nii oma kõige rangemale õppejõule Dr. Andresenile kui otsi lahti jätvale maaliõppejõule Orest Kormashovile. Eks see vabaduse ja kontrolli tasakaalus hoidmine olegi üks olulisi alustalasid elus põnevate asjade läbiviimiseks!

Foto autor: Annette Solakoglu

  •  

    Lühifilmi soovitus: “Best Man”

    Filmi- ja meediablogi

    Lugu räägib äsja kihlunud Donaldist, kes tahab, et tema hea sõber Patrick tuleks talle isameheks, aga et ennast sellise vastutuse väärilisena tõestada, peab Patrick Donaldi kihlatu tapma. Ülesande vastuolulisus sunnib Patricku tegema järelduse, et Donaldil pole mõistusega kõik korras. Kui ilmub pruut, peab Patrick käituma nii, kuidas õigeks peab.

     

     

    Best Man from Freddie Hall on Vimeo.

     

    BFM Blogi

    Loe edasi
  •  

    TOP 5 FILMI FILMITEGEMISEST

    Filmi- ja meediablogi

    Filmiajaloo jooksul on tehtud tuhandeid filme loendamatutel eri teemadel. Mõnikord on filme tehtud kogunisti filmitegemisest endastki. On raske otsustada, milline film filmikunstist portreerib filmitegemist just kõige paremini. Võiks isegi öelda, et see on võimatu, sest nagu ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda, nii ei ole ka ühe filmi valmimise protsess teisega võrdväärne. Siiski peaks vähemalt mingisugusegi ülevaate andma järgmised viis teost, millega iga filmihuviline võiks kursis olla. Toodud kronoloogilises järjekorras, mõne tutvustava lausega.

    1. Man with a Movie Camera (Человек с Киноаппаратом) (1929) Dziga Vertov.

    Selles üheks kõigi aegade parimaks dokumentaalfilmiks peetavas teoses järgneb vaataja kaameraga mehele, kes ühe päeva jooksul, mööda linna ringi uidates, selle elu kaameralindile jäädvustab.

    2. Day for Night (La nuit américaine ) (1973) François Truffaut.

    Film keskendub kaosele mida üks võtteperiood endaga võib kaasa tuua, tehnilistest viperustest näitlejate armuprobleemideni.

    3. Hearts of Darkness: A Filmmaker’s Apocalypse (1991) Fax Bahr, George Hickenlooper, Eleanor Coppola.

    Dokkfilm Francis Ford Coppola Apocalypse Now (1979) valmimisest uurib, kuidas kaootilisest, et mitte öelda hullumeelsest keskonnast hoolimata, saadi hakkama meistriteosega.

    4. Ed Wood (1994) Tim Burton.

    Lugu eksentrilisest filmilavastajast Edward D. Wood juuniorist, keda peetakse üheks halvimaiks režissööriks läbi aegade, ja tema kummalistest filmiprojektidest.

    5. Tropic Thunder (2008) Ben Stiller.

    Staarnäitlejate egode kokkupõrked ähvardavad filmivõtted pooleli jätta, et nendega hakkama saada, saadab algaja režissöör näitlejad sügavale džunglisse, kus nad peavad hakkama saama nii üksteise, kui ellujäämisega.

    BFM blogi
    2017

    Loe edasi
  •  

    Aasta vilistlane 2017 – Triin Ruumet

    Filmi- ja meediablogi

    Triin Ruumeti esimene täispikk mängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse“ valmis 2016. aastal ning on tagasivaade 1990ndate jõmmikultuuri. Film osutus edukaks, kogudes kinodes 62 262 vaatajat ja pälvis ka kriitikute tunnustuse Neitsi Maali auhinna näol, millega Eesti Filmiajakirjanike Ühing tunnistas selle 2016. aasta parimaks Eesti filmiks. Samuti võitis „Päevad, mis ajasid segadusse“ Eesti Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti valdkonnas ja pälvis võidu kuues kategoorias Eest Filmi- ja Teleauhindade (EFTAde) jagamisel.

    Loe edasi