Sorry but your browser screen is too small for this site.

Ühiskonnateaduste blogi

Sisserände punktisüsteem pole võluvits

22.09.2017 09:28:09

Viimases Eesti inimarengu aruandes tehti ettepanek tõhustada rändepoliitikat punktisüsteemi kasutusele võtmisega. Samas pole selle juurutamine niivõrd kerge ja ei pruugi anda soovitud tulemusi, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased Ave Lauren ja Mari-Liis Jakobson.

Sisserände piirarv pole ainus Eestisse saabuvat töörännet takistav tegur. Vähemalt sama oluline on, et haritud spetsialistid Eesti üles leiaksid ning siin püsiksid.Kui viimasel paaril aastal on Eesti rändeteemalistes debattides domineerinud pagulasküsimus, siis tänavu on rohkem tähelepanu saanud üks üsna teistsugune sisserändajate seltskond: välismaalased, kes tulevad Eestisse tööle või ettevõtjaks. Tööränne Eestisse on viimastel aastatel olnud kasvuteel, ent ometi kurdavad tööandjad raskuste üle sobiva tööjõu leidmisel. Probleem saavutas uue taseme 2016. aasta lõpul, mil esimest korda täitus töörännet reguleeriv sisserände piirarv ehk nn rändekvoot. Ehkki osa ettevõtjaid on huvitatud eelkõige odavamate töökäte leidmisest, on üha enam kohalikke tööandjaid hädas haritud spetsialistide leidmisega, kellele ollakse valmis maksma ka kõrgemat palka. Pelgalt IKT sektoris räägitakse 5000 eksperdi puudumisest, kuid haritud töötajaid vajavad ka teised sektorid.

Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus pole probleem ainult meil, vaid ka mujal Euroopas. Euroopa Liit hakkab talendisõda kaotama niisugustele riikidele, nagu Kanada, USA ja Austraalia. 2016. aastal leiti OECD ja Euroopa Komisjoni ühisuuringus, et kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud moodustas Euroopa Liitu saabuvast rändest kõigest 36 protsenti, samas kui USAs oli vastav näitaja 41 ja Austraalias ning Uus-Meremaal lausa 52 protsenti.

Üks viis, kuidas loodetakse haritud tööjõu osakaalu tõsta, on spetsialistide parem positsioneerimine võrreldes teiste rändegruppidega. Eestis on seda probleemi püütud osaliselt lahendada sisserände piirarvule erandite kehtestamisega – neid on nüüdseks 17. Mis mõte on aga piirarvul, mille piirid aina hägustuvad?

Tänavu avaldatud Eesti inimarengu aruande toimetajate ettepanek oli tõhustada Eesti rändepoliitikat punktisüsteemi kasutusele võtmisega. See erineb Euroopa riikides kasutusel olevast tööandjakesksest süsteemist, kus töö- ja elamisloa saab see välismaalane, kellele konkreetne tööandja on teinud tööpakkumise või ta juba ka palganud. See erineb ka Eesti praegusest süsteemist, kus sisserändaja peab mahtuma ka etteantud kvoodi sisse.

Punktisüsteemis uustulnuk tingimata tööandja kutset ei vaja, vaid teda hinnatakse mitmel skaalal (näiteks haridustase, keeleoskus, vanus, tööturukvalifikatsioon jne) ning nende põhjal arvutatakse välja iga rändaja n-ö kompleksväärtus. Kui see väärtus on teatud näitajast kõrgem, ongi inimesel võimalik taotleda elamisluba.

Seesugune lihtne ja läbipaistev süsteem on kasutusel näiteks Kanadas ja Austraalias, kes on talentide meelitamisel Euroopa riikidest tunduvalt edukamad. Järelikult oleks see parim lahendus ka meile? Võib-olla mitte.

Esiteks ei taga punktisüsteem täit kooskõla tööturuvajadustega ning sellega kaasneb küllalt suur elamislubade väärkasutamise risk. Näiteks on Eestis puudu märkimisväärne hulk kaugsõiduautojuhte, mistõttu võiksime anda selle kutsega inimestele punktisüsteemis rohkem punkte. Ühel päeval jõuabki Eestisse noor ja kõrgelt haritud inimene, kellel on ka rekajuhi paberid ning kes saab seetõttu punktisüsteemis kõrged punktid. Kuid ta ei asu siin tööle rekajuhina, sest töö on raske ja palk väike, vaid hakkab endale otsima mingit muud rakendust. Tulem? Eestis on küll üks inimene juures, kuid tööjõupuudust tema saabumine ei leevenda.

Ent meeldiv elukeskkond talentidele ei tähenda, nagu peaks kohaliku elanikkonna unarusse jätma. Üldine sotsiaalne turvalisus ja kõrge tööhõive on olulised, et ei tekiks pingeid põlisrahvastiku ning uustulnukate vahel. Lihtne asjaajamine riigiga ja suurema lisandväärtusega ettevõtlusvaldkondi soosiv maksukeskkond aitab luua kõrgepalgalisemaid töökohti nii kohalikele kui välismaalastele. Ja tipptasemel ning sotsiaalseid oskusi väärtustav (kõrg)haridussüsteem võimaldab tekitada talentide kriitilist massi, mis aitab tagada nii atraktiivset tegevuskeskkonda kui ka soodustada välistööjõu lõimumist.

Sobivate töökäte puudumine on probleem, millega tuleb tegeleda, kuid seda tuleb teha targalt. Lahendused pole lihtsad ning otsida tuleb loovamaid lahendusi kui pelgalt sisseränderegulatsiooni muutmine.

 

Artikli autorid on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased Ave Lauren ja Mari-Liis Jakobson.
Loe täispikka artiklit Postimehest.
  •  

    Uued mõisted omavalitsuse toimimises — osavald, osavallakogu, teenuskeskus. Millega täpsemalt tegemist?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Ühinenud Rapla vallavolikogu ja vallavalitsus hakkavad tööle Raplas. Kuid uue omavalitsusüksuse juhtimine on kavandatud nii, et nii valla teenused kui ametnikud on ka edaspidi inimestele sama hästi kättesaadavad kui seni. Ühinenud vallas peaksid kõik ühinenud piirkonnad olema esindatud nii otsustamises kui valla asjade korraldamises.

    Loe edasi
  •  

    Valimiskampaania pole tarbijamäng ehk kuidas valija saab kampaaniast maksimumi võtta

    Ühiskonnateaduste blogi

    Valimiskampaaniate aeg on kummaline: ühed räägivad saabuvast demokraatia pidupäevast, teised aga mängisid algul valimisplakatite hiidpoliitikutega peitust ning laadivad nüüd alla veebireklaami blokeerivat tarkvara ja kiirendavad sammu, kui mööduvad kampaaniat tegevast poliitikust.

    Loe edasi
  •  

    Eesti II Omavalitsuspäev – miks aktuaalne ja kuidas edasi?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Riigikogus on ette valmistamisel pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt saaks 1. oktoobrist, omavalitsuspäevast, riiklik tähtpäev. Omavalitsuspäev on kujunemas uueks elujõuliseks koostöövormiks, mille raames saavad arutada riigi- ja omavalitsuste esindajad ning teadlased valdkonna olulisi küsimusi ning on tunnustuseks omavalitsuste senisele ajaloole ja tegevusele.

    Loe edasi

Tallinna Ülikool Narva mnt 25, 10120 Tallinn +372 6409101 tlu@tlu.ee