Humanitaarblogi

Sõnade otsingul läbi ELU

06.12.2017 13:34:27

Projekt “100 sõna Eesti Vabariigile!” viis kokku üheksa bakalaureuse- ja magistriõppe tudengit viielt erialalt. Eesmärk oli kaardistada sada viimase saja aasta jooksul eesti keelde tulnud, dokumenteeritud päritoluga ning tänapäeval käibel olevat nimisõna, mis illustreeriksid eesti keele ja ühiskonna muutumist alates vabariigi sünnist.

Grupp uuris umbes 90 allikat ajavahemikust 1919-2016 ja valis välja ühiskonna eri valdkondi esindavad näidissõnad. Kolmekuulise töö tulemused võttis kokku multimeediaspetsialisti abil valminud 4-minutiline õppevideo, mille ettevalmistuseks ja järeltöötluseks kulus hulk tunde. Nii jõudsime sõnade maailmast audiovisuaalsesse maailma, kus individuaalse sõnadeotsingu asemel läks vaja juba ülitäpset koostööd.

Kogemused näitasid – ja küllap on kõigis ELU-des midagi ühist –, et projekt õnnestub juhul, kui ületab kolm peamist takistust: kas sellele registreerub piisav arv tudengeid (tegijateta pole teostust), kuivõrd ettevõtlik, kohusetundlik ja koostööaldis on grupp ja kas ta leiab vahendid oma plaani täideviimiseks (vastutuse ja vahenditeta pole tulemust). Piiratud aeg paneb proovile ajaplaanimisoskuse, igal liikmel lasub mitu ülesannet ja küsimus “kuidas ma nüüd saan panustada?” on pidevalt aktuaalne.

Osalejate hinnang selle kohta, mis tasandil projekt õnnestub ja mida järgmine kord paremini teha, sõltub ootustest nii enda, kaaslaste kui ka juhendaja suhtes, kuid midagi õpivad kõik: sisulisi teadmisi, allikatega töötamise oskust või meeskonnatöös aktiivne olemise tähtsust. Kui juhendajal endal jääb sama mulje, siis pole talle paremat tagasisidet kui osaleja kokkuvõttev hinnang: “Minu meelest oli projekt edukas”.

Tudengi tsitaat:

“ELU projekt on ideaalne viis, kuidas oma õpinguid mitmekesistada – panustad eeskätt enda valdkonda, kuid saad kaasa lüüa ja kätt proovida ka hoopis teistel aladel. Ühtlasi on see, miks mitte, võimalus enda varjatud annete näitamiseks. Ei tea, kas meie kandlemängijast rühmakaaslane oskas projektiga liitudes ette näha, et saab tegemistesse panustada ka musikaalselt, aga selleks ELU ongi – loob võimalusi, mida tavaline õppekava ette ei näe. Liidab kokku erineva tausta ja erialase ettevalmistusega inimesed, et nendest erisustest midagi imelist ning suurejoonelist kokku keevitada.” Riina Palmiste, keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrant, video illustratsioonide autor.


Projektis osalesid Katre Kuusik, Kristiina Vilbaste, Laura Reiter, Liisi Pütsepp, Hanna Mirontšik, Margareth Tamm, Nele Tamson, Riina Palmiste, Sandra Meigas.

Juhendaja Merilin Kotta, kaasjuhendaja Kaia Sisask, video autor Tony-Peeter Haav.

Projekti kohta leiab infot Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Autor: Merilin Kotta, hispaania kultuuri lektor

Projekti viidi ellu ELU projekti “100 sõna Eesti Vabariigile” raames projektist “TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja”, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

  •  

    Luule Epner, eelkõige õpetaja

    Humanitaarblogi

    “Ma ise pean õpetamist ja üliõpilastööde juhendamist ehk kõige olulisemaks,” väidab 40-aastase kogemusega õppejõud. “Üksnes teadusliku töö tegijana ma end ette ei kujuta.”

    Loe edasi
  •  

    Daniele Monticelli kolm küsimustekobarat

    Humanitaarblogi

    “Käesoleva aastatuhande alguses sain lõplikult aru, et minu tulevik on akadeemilises valdkonnas, et soovin olla õppejõud ja teadlane,” nendib riikliku teenetemärki pälvinud professor Daniele Monticelli.

    Loe edasi
  •  

    ELU projekt uuris loodust Shakespeare’i teostes

    Humanitaarblogi

    Väga edukalt lõppes humanitaarteaduste instituudi ELU projekt “Roheline Shakespeare”, mis tõi kokku 20 tudengit neljalt õppekavalt (kultuuriteadus, Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria, haridustehnoloogia) ja viiest riigist: Eesti, Iraan, Itaalia, Jaapan ja Türgi. Projekti eesmärgiks oli uurida loodust ja loodusnähtusi ning neid puudutavat sõnavara Shakespeare’i teostes erinevate nurkade alt, luues seoseid kultuuri ja teaduse, mineviku ja tänapäeva vahel. Juhendajateks olid dotsent Julia Tofantšuk ja professor Suliko Liiv.

    Loe edasi