Ühiskonnateaduste blogi

Sotsiaalse investeeringu tasakaalu hoidmine heaolupoliitikates: Põhja- ja Baltimaade rajad kriis eel, ajal ja järel

30.06.2017 11:01:00

Ajakirjas “Social Policy & Administration” avaldati artikkel “Varieties of Social Investment Policies on Two Sides of the Baltic Sea: Explaining Routes to Endurance”, mille peamine eesmärk oli seletada, mil määral ja tänu millistele asjaoludele on sotsiaalse investeeringu ideest kantud heaolupoliitikate kulutused kriisist tulenevale survele vastu pidanud. Eeldati, et riikide võimet sotsiaalsete investeeringutega seotud kulutusi suurendada saab  seletada kolme grupi dimensioonide kokkumänguga: riikide tegutsemisvõimekus (mõõdetuna majandusnäitajates), tööturu struktuur (mõõdetuna teenindussektori osakaalus ja tööturukaitse määras) ja valitsuskabinettides domineeriv ideoloogia. Analüüsi aluseks oli kuue riigi – -Eesti, Leedu, Läti, Rootsi, Soome, ja Taani, kolm valitsemisperioodi, hõlmates nii kriisieelseid, – aegseid ja –järgseid valitsusi.

Sotsiaalse investeeringu poliitikateks peetakse heaolupoliitikaid, mis on suunatud inimeste suutlikkuse tõstmisele. Kui seni on heaoluriikide hindamisel sageli lähtutud heaolukulutuste määrast, siis viimasel ajal on märksa enam tähelepani all see, millele riik kulutab. Üks viis kulustruktuuri elujõulisust hinnata on vaadata heaolukulutuste tasakaalu kompenseerivate ja investeerivate kulutuste lõikes ehk määrata investeeringute osakaal kogu heaolukuludes. Nii seadiski töö kaks peamist uurimisülesannet.  Esiteks, määratleda riikide sotsiaalse investeeringuga seotud heaolukulutuste osakaal ja dünaamika vaadeldaval perioodil ning, teiseks, leida võimalikud seletused sotsiaalse investeeringu poliitika nn elujõu taga.

Töö peamise järeldusena selgus, et investeeringute osakaalu mõttes elujõulise heaolukulutuste struktuuri ja dünaamikaga riigid on Leedu ja Taani. See tähendab, et nende riikide peamiste heaolukulutuste hulgas on investeeringute osakaal suhteliselt kõrgem ning seda on suudetud perioodil 2004-2012 hoida või isegi tõsta. Kui Taani edu kannab peamiselt haridus- ja tervishoiuteenuste kulutuste kasv võrrelduna sama valdkonna poliitika toetustega, siis Leedus on kasv olnud nii toetuste kui investeeringute kategoorias, kuid viimases on kasv suhteliselt kiirem. Huvitav on nentida, et kui põhjamaades loob sotsiaalse investeeringute poliitikateks soodsa pinnase pigem suutlik riik kombinatsioonis teenindussektori suure osakaaluga, siis Baltimaades on sotsiaalse investeeringu poliitikate elujõuks vajalik suutlik riik kombinatsioonis sotsiaalseid investeeringuid väärtustava ideoloogiaga, konkreetsemalt liberaalide või sotsiaaldemokraatide domineerimine valitsuses. Muidugi, analüüsides kulutuste struktuuri, võime saada küll aimu riikide kavatsuste ja valmisoleku osas sotsiaalseid investeeringuid soosida, kuid ei saa midagi öelda nende poliitikate tegeliku mõju osas – kas ja mil määral tehtud investeeringud end ära tasuvad ning millise mõjuga need eri ühiskonnagruppide sotsiaalsete riskide maandamisel on. Need on teemad, mis tulevad vaatluse alla autorite järgmistes analüüsides.

Loe täispikka artiklit SIIT.

Artikli autorid on Triin Lauri, ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor ja Anu Toots, sotsiaalpoliitika professor.

  •  

    Ambitsioonikust, daamid ja härrad! Tippjuhil olgu ikka vähemalt doktorikraad!

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tagasihoidlikud haridusnõuded tippudele ja vähene tähelepanu pealtnäha kõrvalistele detailidele suurendavad ebaõnnestumise tõenäosust ja muudavad küsitavaks iga professiooni arenguperspektiivid.

    Loe edasi
  •  

    Uued mõisted omavalitsuse toimimises — osavald, osavallakogu, teenuskeskus. Millega täpsemalt tegemist?

    Ühiskonnateaduste blogi

    Ühinenud Rapla vallavolikogu ja vallavalitsus hakkavad tööle Raplas. Kuid uue omavalitsusüksuse juhtimine on kavandatud nii, et nii valla teenused kui ametnikud on ka edaspidi inimestele sama hästi kättesaadavad kui seni. Ühinenud vallas peaksid kõik ühinenud piirkonnad olema esindatud nii otsustamises kui valla asjade korraldamises.

    Loe edasi
  •  

    Valimiskampaania pole tarbijamäng ehk kuidas valija saab kampaaniast maksimumi võtta

    Ühiskonnateaduste blogi

    Valimiskampaaniate aeg on kummaline: ühed räägivad saabuvast demokraatia pidupäevast, teised aga mängisid algul valimisplakatite hiidpoliitikutega peitust ning laadivad nüüd alla veebireklaami blokeerivat tarkvara ja kiirendavad sammu, kui mööduvad kampaaniat tegevast poliitikust.

    Loe edasi