Loodusblogi

Tallinna ülikooli tudengid: muudame Lasnamäe tühermaad rohealadeks

29.05.2017 10:54:36

Tudengid pakuvad õppeaine ELU projekti tulemusena välja, et seni tühermaaks peetud paigad, nagu Paevälja Lasnamäel, võiksid olla hoopis rohealad, kus kohalikud saaksid mitmekülgselt puhata.

Lõpetamata planeeringute tõttu ilmestavad Lasnamäed paneelmajad ning nende vahel laiuvad tööstusalad ja tühermaad. Valdab tehiskeskkond, võimalus loodust nautida on väga väike. Tallinna ülikooli ELUlinna projekti ühinenud tudengid aga leiavad, et aasta või enam rakenduseta seisnud ning selle aja jooksul enamasti taimestunud alade väärtus tuleks üles leida, need rohealadeks nimetada ja sellistena ka kasutusele võtta.

On ju igal sellisel alal unikaalne kooslus, vastupidav taimestik, piirkonna kujunemise eripärast johtuvad võimalused. Pealegi: kuigi tühermaal või jäätmaal on halb kõla, ei ole neid täielikult hüljatud. Leidub inimesi, kes neid aeg-ajalt külastavad ja seal ka rakendust leiavad – kunagiste talukohtade kõrval leidub sisse tallatud radu ja muid inimtegevuse jälgi.

Eripärane Paevälja

Lasnamäe üks huvitavamaid nn rohealasid on Paevälja, mis asub Maarjamäe klindil ning külgneb Narva maantee ja Mäe tänavaga. Ise oma avatud ilmet edukalt säilitav paepealne ala pakub mitmekesiseid elupaiku nii taime- kui ka loomaliikidele.

Maarjamäe klindile on koguni loodud kaitseala kolme haruldase taimeliigi – mägi-kadakkaera, aasnelgi ja püstkiviriku – püsielupaiga säilitamiseks. Asukohast tingituna avaneb Paeväljalt lummav vaade Maarjamäe memoriaalile ja joonistub välja Tallinna nn kilukarbivaade.

Kohalikud kasutavad seda ala enamasti jalutamiseks, sportimiseks ja lõkke tegemiseks. Sarnaselt paljudele teistele tühermaadele ootab aga ka Paevälja selge kasutusotstarbe leidmist.

Jah, 2010. aastal kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on siia planeeritud parklinn, samas välistab 2006. aastal Maarjamäe klindile loodud kaitseala igasuguse ehitustegevuse.

Vaade tulevikku

Ajalooliselt on Paevälja paepealset ala kasutatud loomade karjatamiseks. 1916. aastaks rajati siia lähedale lennuväli, millest kujunes Vabadussõja ajal ja lõppedes Eesti lennuväe peabaas. Teise Maailmasõja järel asus alal Nõukogude Liidu sõjaväelennuväli, mis suleti lõplikult 1970. aastal. Praegu on siin hoonete varemed ja rohtu kasvanud lennurajad.

1998. aastal kinnitati küll Lahekalda elamukvartali detailplaneering ning 2006. aastal sooviti hakata ehitama kortermaju, kuid kaitseala loomise tõttu jäi see pooleli.

Ülikooli tudengid, kelle projekti juhendavad professorid Tiiu Koff ja Helen Sooväli-Sepping, pakuvad ühe võimalusena, et Paevälja lähitulevikku ilmestav suund võib olla hoopis vahekasutus. See tähendaks, et tühermaale leitakse ajutiselt mõni muu kasutusvõimalus: vaateplatvormid, varjualused või lõkkeplatsid. Nii säilivad Paevälja looduslik ilme ja väärtused, kuid suureneb kasu kohalikele.

Vahekasutuse täpsema suuna leidmiseks tuleb kindlasti teha koostööd kohalikega, et leida just nende vajadustele vastav lahendus, arvestada aga ka maaomanikega, andes neile tagatise, et vajadusel ala vabastatakse.

Paevälja rohealale kasutusotstarbe leidmiseks on tudengid koostanud küsimustiku, millega saab tutvuda Facebooki lehel LasnaRohenurk. Küsimustikule on vastama oodatud kõik lasnamäelased ning teised Tallinna arengust huvitatud inimesed.

www.tlu.ee/elu

Artikkel ilmus 18.05.2017 Delfi Noorte Hääles.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu loodus- ja terviseteaduste instituudi pakutavate bakalaureuse erialadega SIIN ja meie magistri erialadega SIIN!


lti-1

 

  •  

    President tunnustab: füüsik Romi Mankin, Valgetähe IV klass

    Loodusblogi

    Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Romi Mankin on Eesti füüsikateoreetik, kellel õnnestus leida elektromagnetilaste, skalaarsete ja gravitatsiooni lainete lahend välises aksiaalses kvadrupoolstruktuuriga gravitatsiooniväljas.

    Loe edasi
  •  

    Kõikide teaduste kohtumispaik

    Loodusblogi

    „Käsitöö ja kodunduse teeb eriliseks tõsiasi, et selles ainevaldkonnas kohtuvad väga paljud kooli ja ülikooli õppeained ning teadussuunad,” väidab Tallinna Ülikooli kodundusõppe lektor ja äsja Helsingi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jaana Taar.

    Loe edasi
  •  

    Euroopa kadunud metsad

    Loodusblogi

    Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna Ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega. Tegemist on Euroopa kõige põhjalikuma käsitlusega metsade arengu uurimisel, milles kasutatakse aastate jooksul erinevate autorite poolt kogutud andmestikke. Uuringust selgub, et metsade kiire vähenemine Kesk- ja Lääne-Euroopas sai hoo sisse juba 1300 aastat tagasi.

    Loe edasi