Digiblogi

Tallinnas doktoriks saanud afgaanid lähevad looma Lähis-Ida e-imet

02.05.2018 15:28:15

Tänu Eestist saadud teadmistele loodi Kabulis IT magistriprogramm. Afgaanid loodavad Eesti eeskujul tuua räsitud riiki modernseid e-valitsemise lahendusi.

Möödunud nädalal toimus Tallinna ülikoolis kaks tähtsat kaitsmist. Afganistanist pärit Hadi Hedayati ja Salim Saay kaitsesid edukalt oma doktoritöid ning sellega algas lõpp ühel suurel projektil, mille eesmärk oli Eesti tarkuste abiga teha konfliktidest räsitud Afganistanist järgmine Lähis-Ida e-ime.

Tallinna ülikooli koostöö Kabuli ülikooliga algas 2012. aastal. Aastate jooksul on eri projektide kaudu arendatud Kabulis IT-õpet mitmel moel: täiendatud kohalikku bakalaureuseõpet ja pandud alus ülikooli magistriprogrammi loomisele. Selle jaoks on olnud üks oluline projekt pakkuda afgaanidest üliõpilastele doktoriõpet, sest kohalikud reeglid näevad ette, et magistriprogrammi õppejõududest peavad vähemalt pooled olema doktorikraadiga. Afganistanist pole nii palju IT-doktoreid võtta, et saaks teha magistriprogrammi.

Seetõttu otsustati anda seitsmele afgaanile võimalus saada doktorikraad Tallinna ülikoolis. Projekti ajal käisid Eesti õppejõud ka Kabulis, et sel ajal magistriõppes loenguid anda – semestri jooksul käis seal kolm-neli Eesti õppejõudu. Nüüd saavad doktorikraadi omandanud afgaanid ülikoolis õpetamise enda õlule võtta ja juba tänavu märtsist nad eestlaste abi enam ei vaja.

Praeguseks oma tööd edukalt kaitsnud Hadi Hedayati ja Salim Saay pole just tavalised tudengid. Hedayati on endine Kabuli ülikooli prodekaan ning töötab praegu Afganistani valitsuses informatsiooni ja tehnoloogia valdkonna aseministrina. Saay on juhtinud kohalikku uurimis- ja haridusvõrgustikku, Eesti samalaadne asutus on EENet. Kõrgelennulisest karjäärist ja laialdastest kogemustest hoolimata otsustasid Hedayati ja Saay, et neil on Eestist peale doktorikraadi veel paljutki kodumaale kaasa võtta.

„Peale õpetuste saime siit kaasa hulganisti muud pädevust ja oskuseid. Afganistanis pole kombeks õppida lisamaterjalide põhjal, tudengite materjalid põhinevad loengumärkmetel. Siin pidime õppima kümnetest lisaõpikutest. Hakkame seda ka oma ülikoolis kasutama. Siin on ka ühiskondlikus aspektis asju, mida kaasa viia – näiteks ajaplaneerimine. See on olnud siin väga hea kogemus, et kui kokkuleppe järgi on kohtumine kell 10, siis nii ongi, mitte 10.30, nagu Afganistanis. Olen seda juba oma praeguses õppejõutöös rakendanud,” sõnas Hedayati.

IT on Afganistanis aina populaarsem eriala. Ainuüksi Kabuli ülikoolis üritab igal aastal magistriõppesse saada 500 tudengit, kellest võetakse vastu ainult 20. Peale Kabuli ülikooli õpetatakse IT-d ka Afganistani 34 provintsi ülikoolides.

Aastate jooksul on Afganistani internetitaristu ja IT-õppe olukord märgatavalt paranenud. Kui 1997. aastal loodi Kabuli ülikooli juurde IT-teaduskond, polnud Talibani võimu all olnud linnas ülikoolil anda teaduskonnale ühtegi arvutitki. IT-d õpiti teoorias, töötati paberi ja pliiatsiga. Saay meenutas, et kui tema bakalaureuseõppesse astus, oli neil esimesel aastal laual küll arvuti kuvar, hiir ja klaviatuur, kuid need ei töötanud – polnud voolu ega internetti.

Ühes NATO vägedega sai uut hingamist ka kohaliku ülikooli IT-teaduskond. Kui Tallinna ülikooli inimesed 2012. aastal esimest korda Kabulis käisid, olid tudengitel viimase peal arvutid. Nüüdseks on Jaapani valitsuse abiga ehitatud teaduskonnale ka uhiuus maja.

Algus oli raske

Sellise taustaga oli praegustel Afganistani IT-arengu eestvedajatel siiski raske magistrikraadi tegema minna. Kuna tollal polnud veel Kabulis võimalik magistrikraadi omandada, tegid nad seda välismaal – Lõuna-Aafrika Vabariigis, Indias, Saksamaal jm.

„Mul oli Kabuli bakalaureuse pinnalt väga raske hakkama saada. Igal õhtul õppisin kella kaheni öösel, sest kui teised lugesid ainult magistri materjali, siis mina tegin samal ajal sisuliselt ka bakalaureuse uuesti. Doktoriõppe jaoks oli meil õnneks kogemus olemas, et on vaja palju töötada,” lausus Saay.

Hedayati ja Saay tunnistasid, et Tallinna ülikoolis oli esiti raske õppida. Ühelt poolt nõuti neilt palju, teisalt oli harjumatu siinsete inimestega kontakti saavutada. Ent kõigega harjus.

„Nad on ennast 100% tõestanud. Nad tegid siin doktoriõppe ära nominaalajaga. See on väga tõsine väljakutse, sest suurem osa meie doktorante on siin kohal, õpivad täisajaga. Aga Hadi oli samal ajal prodekaan ja siis aseminister ning Salim tegeles haridusvõrgustikuga ja õpetas ülikoolides. Ja me ei teinud neile mingit allahindlust,” sõnas mõlema afgaani doktoritöö juhendaja, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere.

„Kirjutasin Laanperele ühest tööst vist 20 varianti, ta palus mul pidevalt ümber teha ja parandada. Meilt oodati palju ja oli hetki, kui mõtlesin, et jätan kõik sinnapaika, sest see oli keeruline,” tõdes Hedayati.

Tagantjärele vaadates oli kohaliku eluga harjumises ka humoorikaid momente. Kui Hedayati kohtus koridoris ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normakuga, oli tema jaoks üsna imelik, et Normak piirdus lakoonilise tervitusega ega kutsunud kabinetti kohvile või teele.

„Afganistanis on kombeks kutsuda kohtudes kõiki teele või kohvile. Aga siin saime aru, et see pole võimalik, sest kõigil on käed-jalad tööd täis. Ja ilm on teil natuke karm. Meil on ka lund, aga meil on nädalas kaks päeva lund ja siis viis päeva päikest. Siin on terve talv pime,” märkis Hedayati.

Teisalt oli talvel Eestis hea õppida. Kuna Kabuli ülikoolis pole küttesüsteemi, ei toimu talvekuudel seal õppetegevust. See võimaldas doktorantidel just talvel pikemalt Eestis käia, et doktorikraadi omandada.

„Ajapikku õppisime üksteist tundma ja aru saama. Nad on korduvalt minu juures käinud ja mina olen käinud Salimil Afganistanis külas. Ja me jõime ka teed!” muheles Laanpere.

Seitsmel peatsel Tallinna ülikooli Afganistani doktorandil seisab kodumaal ees suur ülesanne. Neljal kümnendil konfliktides räsitud Afganistan seisab e-hüppe lävel ning riigi IT-kompetentsi ja järelkasvu tagamiseks loodetakse just neile.

Saay selgitas, et Afganistanil on praegu hea võimalus saada regiooni IT tõmbekeskuseks. Riigis pole olnud erilist IT-taristut ja see luuakse praegu sisuliselt nullist. Seetõttu tahetakse rakendada kohe modernsemaid lahendusi, et riiki saaks valitseda elektrooniliselt.

„Jah, oleme punktis, kus tahame välja anda e-ID kaardi, millel on peal ka näiteks juhiluba, pangainfo, isiklikud andmed ja võimalus digiallkirjastada. Arendame juba praegu sellist süsteemi. Seni on meil olnud internetiühendus ainult läbi Pakistani, aga me juba alustame fiiberühenduse loomist ka teiste riikidega nagu Hiina, Iraan ja Kesk-Aasia riigid,” lisas Hedayati.

Praegu on Afganistani 34 provintsist loodud fiiberoptiline ühendus 28-s ja järgmise aasta jooksul tahetakse ühendada ka viimased kuus. Afganistani president Ashraf Ghani on väga e-lahenduste usku ning võtnud prioriteediks ühendada internetivõrku Afganistani haiglad ja koolimajad. Kuu aega tagasi tegi president esimest korda üle interneti lülituse mitmesse koolimajja ja lubas kooliõpilastega rääkides, et internetivõrku on plaanis ühendada 500 koolimaja. Koolilastega rääkimiseks seadis presidendi jaoks ühenduse üles Hedayati.

„Oleme faasis, kus tuleb sisse tuua just uusi tehnoloogiaid, mitte vanu lahendusi. Meil on teadmised, kogemused ja inimesed ning me saame seda rakendada,” ütles ta.

Internet on kallis

Ent Saay tõi esile ka probleeme, millega Afganistan e-lahendusi kasutusele võttes silmitsi seisab. See on lihtsalt väga kallis.

„Eestis on igal pool wifi ja 4G, mis töötab väga hästi ja on odav. Aga Afganistanis on mobiilse interneti hind väga kõrge. Seda saab kasutada sisuliselt ainult lühisõnumiteks või meilide saatmiseks. Aga meil on selleski vallas edasiminekuid. 2004. aastal maksis 1 MB/sek kiirusega ühendus 4000 dollarit. Praeguseks on see langenud 20 dollarile. Kuid endiselt pole meil piisavalt fiiberühendusi,” tõdes Saay.

Afganistanis katab mobiilivõrk 90% riigist, mobiilikasutajaid on 20 miljonit, umbes 75% rahvastikust. Kuid internet ei ole endiselt paljudele koju jõudnud.

„Kui õpetasin seal eelmisel aastal magistriprogrammi, oli mul 20 tudengit. Küsisin, kui paljudel on ülikoolist väljas ühenduse võimalus. Selgus, et üle pooltel oli see võimalus, aga kolmandikul oli ikkagi internet ainult ülikoolihoones,” lausus Laanpere.

Kuigi kolmest Tallinna ülikooli ja Kabuli ülikooli vahel olnud koostööprojektist viimane saab doktorantide riburada lõpetamisega peagi läbi, loodab Laanpere, et koostöö jätkub, sest ideid on küllaga. Tema arvates oleks üks võimalus jätkata Tallinnas doktorantide koolitamist, kuid laiendada seda ka teistele Afganistani provintsidele, mitte ainult Kabulile. Ühtlasi mõeldakse Tallinna ülikoolis, et afgaane võiks võtta Tallinnasse ka magistriõppesse.

President on Eestiga hästi kursis

Hadi Hedayati sõnul on Eesti praegu Afganistanis kuum teema ja siin toimuvaga on kursis ka riigi poliitiline tipp.

„Kui president Ashraf Ghani vestles minuga aseministri ametisse astumise tõttu, ütlesin talle kohe, et õpin Eestis, ja ta oli Eestist väga teadlik. Selgitasin talle veel põhjalikult, kuidas on siin e-valitsemine üles ehitatud. Ta on väga selle poolt, et saata veel inimesi teie elukorraldusega tutvuma,” ütles Hedayati.

Ta lisas, et Afganistani valitsus kavatseb peagi sõlmida Eesti e-valitsemise akadeemiaga vastastikuse mõistmise memorandumi ja koostööplaanid laienevad akadeemilistest piiridest välja.

Afgaanid kippusid kauplema

Maarika Miil
TLÜ ja Kabuli ülikooli arengukoostöö projektijuht

Esimene visiit Kabuli oli 2012. aasta veebruaris eesmärgiga saada teada, kas meil üldse võiks koostöö tekkida. Nende soov oli saada abi, alates pastapliiatsitest ja lõpetades infrastruktuuri väljaehitamisega. Kuna Eesti on siiski väike riik ning meie võimalused ja ressursid on piiratud, tuli jääda realistlikuks.

Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et seitsmest 2014. aastal immatrikuleeritud Kabuli ülikooli akadeemilisest töötajast viis jõuavad edukalt doktoriõppe lõpetamiseni. Meie eesmärk oli kasvatada konkreetsest doktorandist tema enda valitud teemal sellesama teadussuuna eestvedaja Afganistanis.

Afgaanide koostöö juhendajatega on alati väga personaalne ja oli vahel ka problemaatiline. Näiteks tekitas probleeme afgaanide omadus küsida rohkem, kui meil oli võimalik pakkuda. Näiteks paremaid hindeid, rohkem ainepunkte, erikohtlemist jne. Mõnikord tekkis tunne, et miks neile doktorikraad, kui nende endi huvi on pigem kaubelda või hoopis olmelist laadi.

Algusaastatel olid nad nagu väikesed lapsed, kes katsetasid piire, kui kaugele on jonniga võimalik minna, et soovitut saada. Tavaliselt lõppes see suure tüli ja kiire leppimisega. Lõpuks nad said aru, et Eestis ja Tallinna ülikoolis on kõik siiski reguleeritud ja kauplemisruumi pole.

600 000 euroga on välisministeerium toetanud Tallinna ja Kabuli ülikoolide koostööd ja afgaanide Eestis õppimist.

5 afgaani on lõpetanud Tallinna ülikooli juures doktoriõppe.

2012. aastal algas Tallinna ja Kabuli ülikooli koostöö.

Tekst: Mihkel Tamm
Originaalartikkel ilmus 30.04.2018 Eesti Päevalehes.

  •  

    TLÜ vilistlane Kalev Pihl

    Digiblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin matemaatika/informaatika õpetajaks ja lõpetasin 1999. aastal. Magistrikraadi sain matemaatikas 2002. aastal.

    Loe edasi
  •  

    IT lahenduse väljatöötamine ei pea olema jalgratta leiutamine

    Digiblogi

    Äsja Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud digitehnoloogiate instituudi värske doktor Ilja Šmorgun töötas uurimistöö käigus välja disainimustrite kogumi, mis dokumenteerib rakenduste disainimise valdkonnas esinenud oskusteabe.

    Loe edasi
  •  

    Üliõpilased puutuvad info üleküllusega kokku, aga tihti ei näe selles probleemi

    Digiblogi

    Viimasel kümnendil on palju räägitud info üleküllusest, mille on kaasa toonud infoühiskonnale omased tohutud andmehulgad ning nende säilitamist, töötlemist ja kasutamist tõhustavad info- ja kommunikatsioonivahendid. Tallinna Ülikooli infoteaduse professori Sirje Virkuse, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu peareferendi Sigrid Mandre ja Elise Palsi uuringust nähtus, et tudengid puutuvad tihti informatsiooni üleküllusega kokku, kuid umbes pooltele uuritutest see ei ole olnud probleem.

    Loe edasi