Loodusblogi

Teadlane peab küsima, uurima, vahendama

08.05.2018 10:09:50

“Teadlase ülesanne on küsida küsimusi, uurida ja vahendada tulemusi kas auditooriumis või ühiskonnas laiemalt,” kinnitab Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping.

Samavõrra oluline on teadmiste jagamine mõnel teabepäeval või kaasekspertidele mõeldud seminaril. Ka arvamusfestivalidel osalemine toob teadmiste ja arvamuste edastamisel kasu. Nii on lootust, et uurija teadmised ja uurimistulemused jõuavad poliitika kujundajateni ning nende kaudu meie elu puudutavatesse regulatsioonidesse.

See omakorda viib laiema küsimuse juurde: kuidas muuta ühiskonnas valitsevaid mõttemalle ja hoiakuid? Kuidas juurutada uusi teadmisi päriselus ja kujundada seeläbi hoiakuid?

See on suur proovikivi, sest tihtipeale ei ole otseselt arusaadav, miks on üldse igapäevaelus midagi vaja muuta. Miks on näiteks vaja kohvi juues loobuda plasttopsist ja asendada see tavalise tassiga, kui topsid on sahtlis mugavalt olemas, neid ei pea pesema ja saab pärast ära visata? Miks pean mina sõitma ühistranspordis või jalgrattaga, kui kõik teised sõidavad autoga? Poliitikud ju lubavad laiemaid autoteid ja vähem ummikuid.

Sellisel juhul tulevadki mängu teadmised, nende vahendamine ja muutuste vajalikkuse selgitamine. Kõige olulisemana näen ma oma rolli kutsuda inimesi kaasa mõtlema ja tegutsema küsimustes, mis on ühiskonnas tähelepanu pälvinud. Just siin on minul kui teadlasel oluline osa esitada küsimusi ning koostöös laia ringi huvigruppidega pakkuda välja võimalikke tulevikustsenaariume.

21. sajandi teadlasel ei ole võimalik ühiskonda analüüsida pelgalt distantsilt. Selleks et mõista ühiskondlikke protsesse sügavuti, on vaja koos teistega tegutseda. Minu kogemus kodanikuühiskonnas kaasa lüües, niisamuti välisülikoolide kolleegide samalaadsed kogemused lubavad üldistada, et mis tahes muutuseks on vaja koos tegutsemise tahet. Muutuste katalüsaator on sellises olukorras uurija. See tähendab teadlase jaoks piltlikult öeldes laborikitli seljast heitmist, käiste üleskäärimist ja põllul kogukonnaga koos müttamist.

Sedalaadi antropoloogiline lähenemine tänapäeva teaduse mõistmises annab teadlasele usaldusväärsuse olla muutuste vajalikkuse eestkõneleja, sidustaja ja vedaja.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu lähemalt keskonnakorralduse erialaga: tlu.ee/keskkond.

  •  

    Rene Bürkland, psühholoogist arst ja meie vilistalne

    Loodusblogi

    Rene Bürkland on õppinud nii Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Pekingi Hiina meditsiini ülikoolis. Juba lapsepõlves huvitas teda, kuidas inimese keha funktsioneerib. Eriti huvitav tundus keha mõjutamine väikeste punktide kaudu.

    Loe edasi

  •  

    TLÜ vilistlane Hannes Tõnisson

    Loodusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin alguses loodusteaduslike ainete õpetaja diplomile, mille lõpetasin 2002 . aastal, samal aastal lõpetasin geoökoloogia eriala bakalureuse kraadiga.
    Järgmisena lõpetasin geoökoloogia eriala magistriõppes 2004. aastal. Viimaks aga lõpetasin ökoloogia eriala doktorantuuri 2008. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Neuroteadur: sina oled su aju!

    Loodusblogi

    „Hämmastav, et peamiselt kemikaalide, neurotransmitterite vahetamine rakkude vahel võib viia meie mõtete ja käitumisviisi muutumiseni. Pealegi on aju puhul paljud funktsioonid veel teadmata, seega on palju põnevat küsida, uurida ja avastada,ˮ kinnitab Tallinna Ülikooli teadur Sophie Imbeault ja räägib oma teadlaseloo.

    Loe edasi