Loodusblogi

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

16.10.2017 14:12:26

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

Minevikus on meie kliima vahel jahenenud, vahel soojenenud. Jahenemistega on sageli kaasnenud ka mandrijää pealtung Skandinaavia mäestikust. Viimane selline jääaeg lõppes veidi enam kui 10 000 aastat tagasi. Tollal kattis kogu Eestist kuni kahe kilomeetri paksune jääkilp. Kujutagem nüüd ette, kui raske see on.

See oli piisavalt raske, et pressida meie jalge all olev tahke litosfäär selle all paiknevasse poolvedelasse astenosfääri. Poolvedel astenosfäär voolas aga eemale. Sinna, kuhu jää ei ulatunud.

Kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna?

Jää taganemisel hakkas see poolvedel astenosfäär tasapisi tagasi voolama oma esialgsesse asukohta. Seetõttu võime me Eesti alal tänini näha maakerget, mis ulatub umbes kolme millimeetrini aastas.

Samal põhjusel oleme juba aastatuhandete vältel olnud tunnistajaks mere taandumisele ja uue maa tekkele. Tekib õigustatud küsimus, kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna? Merekaarti vaadates näeme, et Suure-Väina ületamiseks oleks meil vaja läbida enam kui 12 meetri sügavune vesi.

Kui aga minna Tallinnast otse Muhumaa põhjatipu suunas, jäävad sellel alal suurimad sügavused vaid 5–6 meetri kanti. Sealseks maakerge on umbes kaks mm/aastas. Seega näitab lihtne arvutus, et peaksime ootama veel umbes 3000 aastat!

Kõik ei ole aga sugugi nii lihtne. Hetkel oleme tunnistajaks maakera kliima soojenemisele, liustikud sulavad ja maailmamere tase tõuseb nii liustiku sulamise kui ka vee soojuspaisumise tõttu. Optimistlikumad prognoosid lubavad aastaks 2100 umbes 25-sentimeetrist meretaseme tõusu.

See on enam-vähem võrdne Saaremaa piirkonna maakerkega, pessimistlikumad prognoosid lubavad aga enam kui 80 sentimeetrist meretaseme tõusu. Mõlemal juhul peame tunnistama, et Saaremaa ja mandri vaheline kaugus ilmselt suureneb.

Kliima soojenemisega kasvab ka ookeanidesse salvestuv soojuse hulk. Suurem soojushulk võimaldab tekkida aga võimsamatel tormidele, mis ulatuvad kaugemale mandrile. Seetõttu on Eesti kliima muutunud ja muutub rohkem merest mõjutatavaks – merelisemaks.

See tähendab meile jahedamaid ja tuulisemaid suvesid, mil on raskendatud isegi Saaremaale ujumine ning tormisemaid ja pehmemaid talvi, mil pääseb Saaremaale üle jää aina harvem. Tormisemad ja jäävabad talved suurendavad ka rannapurustusi ja seavad ohtu mereäärsed hooned ja infrastruktuuri.

Avaldatud 16. oktoobril 2017 Novaatoris

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

  •  

    Rene Bürkland, psühholoogist arst ja meie vilistalne

    Loodusblogi

    Rene Bürkland on õppinud nii Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis kui ka Pekingi Hiina meditsiini ülikoolis. Juba lapsepõlves huvitas teda, kuidas inimese keha funktsioneerib. Eriti huvitav tundus keha mõjutamine väikeste punktide kaudu.

    Loe edasi

  •  

    TLÜ vilistlane Hannes Tõnisson

    Loodusblogi

    Mida Sa ülikoolis õppisid ja millal lõpetasid?

    Õppisin alguses loodusteaduslike ainete õpetaja diplomile, mille lõpetasin 2002 . aastal, samal aastal lõpetasin geoökoloogia eriala bakalureuse kraadiga.
    Järgmisena lõpetasin geoökoloogia eriala magistriõppes 2004. aastal. Viimaks aga lõpetasin ökoloogia eriala doktorantuuri 2008. aastal.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane peab küsima, uurima, vahendama

    Loodusblogi

    “Teadlase ülesanne on küsida küsimusi, uurida ja vahendada tulemusi kas auditooriumis või ühiskonnas laiemalt,” kinnitab Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping.

    Loe edasi