Loodusblogi

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

16.10.2017 14:12:26

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

Minevikus on meie kliima vahel jahenenud, vahel soojenenud. Jahenemistega on sageli kaasnenud ka mandrijää pealtung Skandinaavia mäestikust. Viimane selline jääaeg lõppes veidi enam kui 10 000 aastat tagasi. Tollal kattis kogu Eestist kuni kahe kilomeetri paksune jääkilp. Kujutagem nüüd ette, kui raske see on.

See oli piisavalt raske, et pressida meie jalge all olev tahke litosfäär selle all paiknevasse poolvedelasse astenosfääri. Poolvedel astenosfäär voolas aga eemale. Sinna, kuhu jää ei ulatunud.

Kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna?

Jää taganemisel hakkas see poolvedel astenosfäär tasapisi tagasi voolama oma esialgsesse asukohta. Seetõttu võime me Eesti alal tänini näha maakerget, mis ulatub umbes kolme millimeetrini aastas.

Samal põhjusel oleme juba aastatuhandete vältel olnud tunnistajaks mere taandumisele ja uue maa tekkele. Tekib õigustatud küsimus, kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna? Merekaarti vaadates näeme, et Suure-Väina ületamiseks oleks meil vaja läbida enam kui 12 meetri sügavune vesi.

Kui aga minna Tallinnast otse Muhumaa põhjatipu suunas, jäävad sellel alal suurimad sügavused vaid 5–6 meetri kanti. Sealseks maakerge on umbes kaks mm/aastas. Seega näitab lihtne arvutus, et peaksime ootama veel umbes 3000 aastat!

Kõik ei ole aga sugugi nii lihtne. Hetkel oleme tunnistajaks maakera kliima soojenemisele, liustikud sulavad ja maailmamere tase tõuseb nii liustiku sulamise kui ka vee soojuspaisumise tõttu. Optimistlikumad prognoosid lubavad aastaks 2100 umbes 25-sentimeetrist meretaseme tõusu.

See on enam-vähem võrdne Saaremaa piirkonna maakerkega, pessimistlikumad prognoosid lubavad aga enam kui 80 sentimeetrist meretaseme tõusu. Mõlemal juhul peame tunnistama, et Saaremaa ja mandri vaheline kaugus ilmselt suureneb.

Kliima soojenemisega kasvab ka ookeanidesse salvestuv soojuse hulk. Suurem soojushulk võimaldab tekkida aga võimsamatel tormidele, mis ulatuvad kaugemale mandrile. Seetõttu on Eesti kliima muutunud ja muutub rohkem merest mõjutatavaks – merelisemaks.

See tähendab meile jahedamaid ja tuulisemaid suvesid, mil on raskendatud isegi Saaremaale ujumine ning tormisemaid ja pehmemaid talvi, mil pääseb Saaremaale üle jää aina harvem. Tormisemad ja jäävabad talved suurendavad ka rannapurustusi ja seavad ohtu mereäärsed hooned ja infrastruktuuri.

Avaldatud 16. oktoobril 2017 Novaatoris

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

  •  

    Mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

    Loodusblogi

    Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

    Loe edasi
  •  

    Teadlane teab: mis on mikrobioota?

    Loodusblogi

    Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

    Loe edasi
  •  

    Tallinna Ülikooli suvekool pakub esmakordselt võimalust õppida koera käitumist

    Loodusblogi

    Järgmise aasta juulis avaneb huvilistel esmakordselt võimalus osaleda Tallinna Ülikooli, Norra Antrozooloogia Keskuse ja Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu koostöös toimuval suvekursusel “Introduction to Canine Cognition, Behaviour, and Human-Animal Interactions”, mis käsitleb koerte käitumise ja taju temaatikat.

    Loe edasi