Ühiskonnateaduste blogi

Ühiskonnateaduste instituudis algas vastuvõtt uueneneud politoloogia õppekavale

26.06.2017 12:51:55

Politoloogia õppekava läheb 2017/18 õppeaastale vastu värskenenud kujul. Muutunud on mitme aine maht ja sisu, samuti on õppekavas mõned uued tulijad.

Näiteks saab nüüd kuulata aineid „Kodanikuühiskond ja demokraatia“ ning „Poliitiline kommunikatsioon“, „Rahvussuhted ja etniline konflikt“ senise 4 asemel 6 EAP mahus. Punkti võrra kasvasid ka poliitilist kultuuri, erakondi, kodakondsust ning rände- ja lõimumispoliitikat puudutavad kursused. Uue ainena lisandub õppekavasse digipädevusi arendav „Andmeesituse tehnoloogiad“ ning õppekavale lisab põnevust ja paindlikkust „Politoloogia erikursus“.

Suuremad ained võimaldavad süveneda

Suuremad ained võimaldavad teha seda, mida magistrandid tegema peakski – süvenema ja spetsialiseeruma. Kui varem tuli politoloogia magistrandil igal auditoorse õppe semestril jagada oma tähelepanu keskmiselt seitsme õppeaine vahel, siis nüüdsest tuleb läbida kuus ainet semestris. See tähendab ühtlasi, et varasemaga võrreldes on keskmiselt üks õhtu nädalas loengutest vabam, mis on kindlasti oluline nendele õppuritele, kes jagavad oma aega õpingute ning töö või pereelu vahel.

Ainete suurem maht tuli kõne alla pärast Tallinna Ülikooli õppekavareformi 2016. aastal. Varem oli suund pigem vastupidine, killustada õpetatav võimalikult väikesteks aineteks ning õpetada rohkem aineid üleülikooliliselt. See sobis hästi bakalaureuse astmes, kus eesmärk ongi eri teemasid tutvustada. Magistrandid jäid aga veidi täbaramasse seisu, sest nemad peaksid aine lõpuks saama süvendatud teadmised. Niisiis esines nii selliseid õppekavasid, kus tegelikult ei jõudnud ka magistrandid kaugemale vaid pealispindsest teemakäsitlusest, kui ka selliseid, kus iga aine taotles süvendatud teadmisi ning tudengitel tuli teinekord ainepunkti väärtusest oluliselt rohkem tööd teha.

Lisaks punktidele uueneb ka sisu

Suurem ainemaht loob ka uusi võimalusi ainete sisu põnevamaks ning kasulikumaks käsitlemiseks. Piltlikult öeldes peaks lisandunud ainepunkt või paar saama sillaks, mis ühendab meie õppejõudude ja teadlaste teadmistepagasi praktikute omaga.

Kuidas oleks, kui intellektuaalselt huvitavad ning akadeemiliselt harivad seminariarutelud tipneksid matkis-seaduseelnõuga, mida omakorda tagasisidestaks näiteks valdkonna eest vastutav ametnik või poliitik? Samas ei muutu vähem tähtsaks ka senine sild teadus- ja õppetöö vahel ning nii on tudengitel võimalik praktiliselt kaasa lüüa ka erinevates teadusprojektides.

Uus aine „Andmeesituse tehnoloogiad“ täiendab politoloogia õppekavas olevate meetodiainete ridu. Lisaks heale analüüsioskusele on tänases maailmas üha olulisem ka viis, kuidas oma analüüsitulemusi esitleda – olgu siis tegemist statistika, intervjuude või mõne teoreetilise mudeliga. Lisaks jäävad õppekavasse alles ka uurimiskujunduse ja poliitikateaduste metodoloogia ained, mis tutvustavad teadustöö lähtekohti, ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite ained, mis annavad tudengile kätte ka praktilise instrumentaariumi, millega uuringuid ja analüüse teostada.

„Politoloogia erikursuse“ lisasime kavasse aga väga praktilisel põhjusel – see võimaldab meil tudengiteni tuua kõige aktuaalsemaid ja huvitavamaid palasid nii oma uurimistööst kui ka poliitikateaduse vallas toimuvast. Erikursuse teemad varieeruvad aastate lõikes: ühel aastal võib erikursuse fookuses olla näiteks populism, teisel hoopis varjupaigapoliitika või poliitiline kriisijuhtimine.

Tutvu uue õppekavaversiooniga õppeinfosüsteemis.

  •  

    Ülikooli teadlased jälgivad KOV valimisi

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tänavu 15. oktoobril 2017 valivad sajad tuhanded eestimaalased kohalike omavalitsuste volikogusid. Eesti Päevalehe ja Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös ilmuvas artiklisarjas analüüsivad eksperdid sellesügiseste valimiste olulisi teemasid ja aitavad teha tarka valikut.

    Loe edasi
  •  

    Mõtteid sotsiaaltöö oleviku ja tuleviku teemal

    Ühiskonnateaduste blogi

    Septembris Tallinna Ülikoolis toimunud sotsiaaltööteemaline konverents pani mitmete teemade üle arutlema. Kinnitust sai teadmine, et sotsiaaltöö teadus- ja arendustegevus on elus ja elujõuline, uus jõuline põlvkond doktorante on võrsumas ning akadeemiline nais- ja meeskond üha tugevnemas.

    Loe edasi
  •  

    Lõhed ei kao ühiskonnast ja poliitikast kuhugi

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tõnis Saarts kaitses kevadel doktoritöö „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic States in the Central and Eastern European Context“ ehk „Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsimisel. Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis“). Allapool räägib üks meie viljakamaid ja tervemõistuslikumaid ühiskonnavaatlejaid oma uurimusest ja huvidest laiemalt.

    Loe edasi