Haridusblogi

Ütle mulle midagi head!

21.03.2017 11:24:08

“Ütle mulle midagi head!“
„Midagi head, miks?“
„No ütle niisama, et ma ennast paremini tunneksin.“
„Niisama ei öelda …“

Eespool kirjutatud mõttekäik on meile kõigile üpris tuttav. Miks mitte püüda igat päeva alustada sellega, et ütlemegi midagi head, lihtsalt selleks, et algab uus ja hea päev. Kui me harjutame ja õpetame lapsi endale ja kaaslastele head ütlema, muutuvad meie kõigi päevad päikeselisemaks.

Öeldakse, et väärtuste kujundamine algab kodust. Kodu ja perekond ongi peamine allikas, kust laps oma väärtused eluks ammutab. Ühiskonnas, mis on kiires muutumises, muutuvad ka väärtused. Lisaks kodule saavad olla lapse väärtuste kujundajateks koolikeskkond ja õpetajad. Võib juhtuda, et koolist ja õpetajalt just laps omandabki vajalikud põhitõed ja väärtused, mis tema edasist elu kujundama ja mõjutama hakkavad. Seega on õpetajal, aga sageli just esimesel õpetajal, suur võimalus olla eeskujuks ja suunata last elu põhiväärtustest lugu pidama.

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika rakendamisel oleme üliõpilastega uuringuid läbi viies saanud õpetajatelt tagasisidet, kus nad toovad välja vajaduse täiendavate metoodiliste vahendite järele. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi klassiõpetaja eriala 4. kursuse üliõpilased Liis Kadalipp ja Merlin Kizant tundsid suurt huvi selle vastu, kuidas lapsed saavad aru kiusamisolukordadest ja kuidas oskavad sellises juhul käituda.

Õpilaste intervjueerimise järgselt tekkis Liisil ja Merlinil soov luua mängulisi materjale selleks, et õpilased õpiksid märkama erinevaid käitumisi-olukordi ning leiaksid sobivad lahendusi. Sellest sündis „Lapiteki“ idee, kus lähtuti „Kiusamisest vabaks!“ metoodika neljast põhiväärtusest – sallivus, hoolivus, julgus ja austus. Erinevad olukorrad ja nende lahendamise võimalused pakuvad õpetajatele ideid õppetegevuse lõimimiseks. Kui õpilased saavad võimaluse olukordi läbi mängida, siis on loota, et nad mõistavad paremini, mis muudab kaaslase rõõmsaks, mis muudab kurvaks.

Teise metoodilise võtte „Head mõtted“ eesmärgiks oli kujundada igapäevane traditsioon, kus õpetaja saab tegevusi läbi viia erinevatel aegadel: näiteks päeva alustuseks, mõne tunni raames konkreetsemalt või päeva lõpetuseks. Klassil või lasterühmal on lastele kättesaadavas kohas oma anum sedelite kogumiseks ja selle kõrval on pidevalt oranži värvi sedelid päeva jooksul tekkinud heade mõtete jaoks. Nii õpivad lapsed positiivselt mõtlema ja oma mõtteid kirja panema.

Kahtlemata pole kirjapandud näited ainsad, mida saame laste hoolivuse, sallivuse, julguse ja austuse kujundamiseks teha. Võimalusi on mitmeid ja jõudumööda püüame selles osas oma ideid õpetajate ja teiste huvilistega jagada. Kindlasti saab tulevikku silmas pidades välja pakutud väärtuspädevuse kujundamiseks mitmed kuulamisülesanded, mis toetavad kiusamisvaba elukeskkonna kujundamist.

Kokkuvõtteks – võtame aega, et olla sõbralikud ja naeratada. Päev on liiga lühike selleks, et olla isekas. Võtame aega selleks, et olla lastele heaks eeskujuks.

UURI MÄNGUDE KOHTA LÄHEMALT AJAKIRJAST MÄRKA LAST.

Autor: Sirje Piht, haridusteaduste instituudi algõpetuse lektor 

Artikkel ilmus Eesti Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last. 

  •  

    Mis imeloom on välisvahetustudeng ehk põgus ülevaade Erasmus+ maailmast

    Haridusblogi

    Haridusteaduste instituut ei paista ülikoolis silma oma välisvahetustudengite numbrite poolest – välistudengid ei ole meil iseenesest mõistetav osa õppetööst või instituudi üldpildist. Et tuua välistudengeid meie inimestele lähemale, siis kutsusin kokku kolm käesoleval sügissemestril haridusteaduste instituudis õppivat vahetustudengit.

    Loe edasi
  •  

    Õppimise hämaraladel

    Haridusblogi

    Psühholoogi, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teaduri Grete Arroga rääkis kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning inimese suhestumisest linnakeskkonnaga Ulvar Käärt (ajakiri “Horisont”).

    Loe edasi
  •  

    Mina, ja õpetaja?!

    Haridusblogi

    Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat. Eesti õpetajatest on alla 30-aastaseid vaid 7%. Paneme kaks ja kaks kokku – ja me kujutame hästi ette, mis kümmekonna aasta pärast saama hakka. Juba kuulemegi, kuidas kaugelt kostab häirekella kuma. See läheneb, läheneb. Nüüd kõmiseb juba päris kõvasti. Aga see pole lihtlabane paanika, mis meid haarab. See on mure eesti õpetajate demograafilise kriisi pärast.

    Loe edasi