Ühiskonnateaduste blogi

Uued mõisted omavalitsuse toimimises — osavald, osavallakogu, teenuskeskus. Millega täpsemalt tegemist?

16.10.2017 09:21:32

Ühinenud Rapla vallavolikogu ja vallavalitsus hakkavad tööle Raplas. Kuid uue omavalitsusüksuse juhtimine on kavandatud nii, et nii valla teenused kui ametnikud on ka edaspidi inimestele sama hästi kättesaadavad kui seni. Ühinenud vallas peaksid kõik ühinenud piirkonnad olema esindatud nii otsustamises kui valla asjade korraldamises.

Kõik valdade hallatavad asutused – koolid, lasteaiad, rahvamajad, külakeskused ja teised – jätkavad tööd seal, kus täna. Ühinenud vallas on võimalik neid tõhusamalt tööle panna ja arendada asutustevahelist koostööd, sealhulgas parimate kogemuste ülevõtmist ja vahetamist. Näiteks on võimalik paremini planeerida kultuuriüritusi või noortekeskuste tegevusi, et vallas (ja mitte ainult Raplas) toimuks mitu korda nädalas midagi huvitavat. Kohalikel üritustel käimine tihendab ka inimeste suhtlemist ja valla ühtsustunnet.

Praeguste vallamajade ruumides hakkavad tegutsema ühendvalla teenuskeskused, kus on alaliselt kaks-kolm piirkonna vajadustele vastavat töökohta. Need ametnikud on elanikele kõige lähemal ja saavad osutada igapäevateenuseid. Teenuskeskuses töötavad spetsialistid aitavad võtta ühendust vajalike ametnikega Rapla vallamajas või kutsuvad vastavad spetsialistid kohale. Abivajajad ei pea ise sõitma keskusesse, kui juhtumid on võimalik lahendada kohapeal – olgu see siis kas maa- või ehitusregistri, perede/laste murede teema, vanurite või puuetega elanike hoolduse korraldamine.

Teenuskeskuse juht peaks olema selline ametnik, kes hoolitseb oma piirkonna arengu, majanduse (sh valla hoonete ja heakorra) eest. Teenuskeskuse juht on kogukonna reaalne vanem, kes aitab lahendada elanike jooksvaid muresid ja tagab üldise korra kohapeal. Ta on üheaegselt nii kohalike elanike hääl valla keskuses kui vallavalitsuse silmad ja kõrvad külades. Uue valla juhtimisstruktuuri projekti järgi on teenuskeskuste juhid ühtlasi ka vallavalitsuse liikmed. See tagab ühinevate valdade osaluse otsustusprotsessides.

Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla valdade juhid on mõelnud ka sellele, kuidas kohalikud teemad ja probleemid jõuaksid kõige tulemuslikumalt vallavolikogusse ja komisjonidesse. Juuru ja Kaiu praegused vallavolikogud on otsustanud moodustada endise valla piirides osavallad. Osavallas moodustatakse osavallakogud, kus hakkavad olema nii kohapealt valitud vallavolikogu saadikud, mõned volikokku mitte pääsenud inimesed ning sädeinimesed.

Kui uus volikogu saab tegeleda valla kui terviku haldamise ja teenuste arendamise kavandamisega, siis osavallakogud peavad läbi arutama kõik piirkonna elanike ja külade vajadused. Osavallast valitud volikogu liikmed peavad viima osavallakogu sõnumid ja vajadusel ka nõudmised vallavolikogusse. Osavallakogul on õigus rääkida kaasa oma piirkonna investeeringute pingerea moodustamisel, teha ettepanekuid kohapealsete avalike teenuste arendamiseks (näiteks ühistranspordi korraldamine). Osavallakogu võib otsustada kohalike omaalgatuste tegevustoetused. Need kogud annavad heakskiidu ka osavallas tegutseva teeninduskeskuse juhi ametisse määramiseks. Osavallakogu hääl valla volikogus on täpselt nii tugev, kui asjalikud ja järjekindlad on selle kohalikud liikmed. Osavalla kogust võib aja jooksul kujuneda faktiliselt vallavolikogu piirkondlik komisjon.

Teksti autor on Georg Sootla, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi  professor ja haldusreformi konsultant.

 

  •  

    Relatsioonilisest lähenemisest sotsiaalteadustes

    Ühiskonnateaduste blogi

    Sotsiaalteoorias ja sotsiaalteadustes laiemalt annab viimastel kümnenditel aina enam kõneainet teooria ja metodoloogia, mida nimetatakse „relatsiooniliseks lähenemiseks“ või „relatsionalismiks,“ mis püüab pakkuda põhimõttelist alternatiivi sotsiaalteaduste peavoolule.

    Loe edasi
  •  

    Ambitsioonikust, daamid ja härrad! Tippjuhil olgu ikka vähemalt doktorikraad!

    Ühiskonnateaduste blogi

    Tagasihoidlikud haridusnõuded tippudele ja vähene tähelepanu pealtnäha kõrvalistele detailidele suurendavad ebaõnnestumise tõenäosust ja muudavad küsitavaks iga professiooni arenguperspektiivid.

    Loe edasi
  •  

    Valimiskampaania pole tarbijamäng ehk kuidas valija saab kampaaniast maksimumi võtta

    Ühiskonnateaduste blogi

    Valimiskampaaniate aeg on kummaline: ühed räägivad saabuvast demokraatia pidupäevast, teised aga mängisid algul valimisplakatite hiidpoliitikutega peitust ning laadivad nüüd alla veebireklaami blokeerivat tarkvara ja kiirendavad sammu, kui mööduvad kampaaniat tegevast poliitikust.

    Loe edasi