Filmi- ja meediablogi

BFMi külastas külalislektor Richard Raskin

25.05.2017 18:11:19

25.05.2017
Best of BFM raames andis kolmapäeval, 24. mail Balti Filmi ja Meediakooli SuperNova kinos loengu üks maailma juhtivaid lühifilmi žanri eksperte Richard Raskin.

Raskin selgitas, mille poolest lühifilm on täiesti omaette ja eriline kunstivorm. Samuti rääkis lühifilmist ja tutvustas kuulajatele mudelit, mille abil saab mõista parimate lühifilmide saladust.

“Kui järk-järgulistes mudelites eeldatakse, et lugu läbib lahtirullumiseks teatud astmeid, siis käesolev mudel põhineb arvamusel, et lühifilmi lugu saab kõige paremini jutustada teineteist tasakaalustavate vastandite kaudu.” selgitab Richard Raskin.

Seitsme lühifimi näitel selgitas Richard Raskin lahti elemendid, mis edukale lühifilmile omased on. Algatuseks selgitas mentor lühifilmi mõistet. Raskini arvates on lühifilmi maksimaalne pikkus on 15 minutit, parimad jäävad tihti 6 – 7 minuti kanti. Täispika filmi ja lühifilmi vahele jääb novellfilm, mis on ülesehituselt sarnane pigem täispikale filmile. Lühifilmis ei saa kasutada pikema filmi konstrueerimis reegleid. Lühifilmis ei pruugi olla konflikti, see on midagi, mis eristab lühemat formaati väga selgelt. Samuti ei ole lühifilmi karakteritel sisemist muutumist. Lühikese aja sisse lihtsalt kõik ei mahu. Raskin tutvustas kuulajatele seitset erinevat elementi, mille abil luua hea lühifilmi stsenaarium.

Fookus karakterile.
Kuna vorm on lühike, peab lühifilmis saama kohe selgeks, kelle lugu räägitakse.

Kausaalsus.
Valminud stsenaariumi stseenide vahele peab saama kirjutada “ja selle pärast juhtus”, viga tekib, kui stseenide vahele saab kirjutada vaid “ja siis juhtus”. Hästi jälgitav lugu sünnib vaid kausaalsuse olemasolul.

Karakteri sisemine muutus.
Lühifilmis muutub vaid olukord karakteri ümber. Karakteri sisemise muutumise jaoks on vaja palju rohkem aega.

Heli kasutamine loo osana.
Tihti kasutatakse heli, et lisada stseeni dramaatilisust või teisi emotsioone survestavaid momente, kuid tegelikult peab heli olema sama tähtis loo osa kui pilt.

Karakterite sisemaailm.
On väga keeruline näidata, mis toimub tegelase sees. Väga paljudes filmides raisatakse aega karakterite ringi liigutamise peale. Karakterite sisemaailma esile toomiseks on hea nipp – pane tegelane asju puudutama. Lihtne puuduts ja pilk on piisav, et selgitada tegelase sisemist maailma. See on kaval pisike võte, mille abil saab loo palju sügavamaks muuta.

Lihtsus võrdub sügavus.
Tihti arvatakse, et mõjusad lood on detailirohkelt struktureeritud, kuid tegelikult on lihtsad asjad need, mis vaatajat sisemiselt liigutavad.

Kompaktsus.
Filmist peab välja võtma kõik, mis ei aita lugu edasi anda. Kahjuks on palju alustavaid lavastajaid, kes ei taha stseene välja lõigata. Parimad lood on maksimaalselt kompaktsed ja kõik liigne on neist puudu.

BFM blogi
2017

  •  

    PÖFF Shortsi Arvamustikas: “Technical Break”

    Filmi- ja meediablogi

    Ukraina filmikunst pole just mind siiani köitnud ega eriliselt silmagi paistnud. Ent riik, mille on osaliselt okupeerinud Suur Punane Vend, suudab siiski loominguliselt mingit standardit hoida. Kinolinale jõudis šokk, vaatajal on šokk – paneb pead hoidma pööritusest.

    Loe edasi
  •  

    PÖFFi Arvamustikas: “Summer Children”

    Filmi- ja meediablogi

    Islandi rõhuv lummus debüütfilmis “Suve lapsed”

    Tallinnas, 21. PÖFFi debüütfilmide võistlusprogrammis linastus Islandi-Norra film “Suve lapsed” (“Sumarbörn”). Filmi režissöör ja stsenarist Gudrun Ragnarsdottir on Reykjavikist pärit stsenarist-lavastaja, kes on karastunud lühi-ja dokumentaalfilmitegijana, töötanud teles ja reklaaminduses ning õpetanud Islandil lastele filmikunsti. Tema debüütfilm ootas tervelt kümnendi valmimist, kuid maagilise ja unenäolisena on nüüd viimaks vaatajate ette jõudnud.

    Loe edasi
  •  

    PÖFF Shortsi Arvamustikas: “Love”

    Filmi- ja meediablogi

    Režissöör Réka Bucsi filmist “Love”.

    Kuigi dimensioonidevaheline kaabeltelevisioon eksisteerib esialgu veel ainult Rick and Morty multifilmides, siis tekib Armastust vaadates tunne, justkui vaataks mõnda loodusfilmi teisest dimensioonist pärit planeedist.

    Loe edasi