Filmi- ja meediablogi

BFMi külastas külalislektor Richard Raskin

25.05.2017 18:11:19

25.05.2017
Best of BFM raames andis kolmapäeval, 24. mail Balti Filmi ja Meediakooli SuperNova kinos loengu üks maailma juhtivaid lühifilmi žanri eksperte Richard Raskin.

Raskin selgitas, mille poolest lühifilm on täiesti omaette ja eriline kunstivorm. Samuti rääkis lühifilmist ja tutvustas kuulajatele mudelit, mille abil saab mõista parimate lühifilmide saladust.

“Kui järk-järgulistes mudelites eeldatakse, et lugu läbib lahtirullumiseks teatud astmeid, siis käesolev mudel põhineb arvamusel, et lühifilmi lugu saab kõige paremini jutustada teineteist tasakaalustavate vastandite kaudu.” selgitab Richard Raskin.

Seitsme lühifimi näitel selgitas Richard Raskin lahti elemendid, mis edukale lühifilmile omased on. Algatuseks selgitas mentor lühifilmi mõistet. Raskini arvates on lühifilmi maksimaalne pikkus on 15 minutit, parimad jäävad tihti 6 – 7 minuti kanti. Täispika filmi ja lühifilmi vahele jääb novellfilm, mis on ülesehituselt sarnane pigem täispikale filmile. Lühifilmis ei saa kasutada pikema filmi konstrueerimis reegleid. Lühifilmis ei pruugi olla konflikti, see on midagi, mis eristab lühemat formaati väga selgelt. Samuti ei ole lühifilmi karakteritel sisemist muutumist. Lühikese aja sisse lihtsalt kõik ei mahu. Raskin tutvustas kuulajatele seitset erinevat elementi, mille abil luua hea lühifilmi stsenaarium.

Fookus karakterile.
Kuna vorm on lühike, peab lühifilmis saama kohe selgeks, kelle lugu räägitakse.

Kausaalsus.
Valminud stsenaariumi stseenide vahele peab saama kirjutada “ja selle pärast juhtus”, viga tekib, kui stseenide vahele saab kirjutada vaid “ja siis juhtus”. Hästi jälgitav lugu sünnib vaid kausaalsuse olemasolul.

Karakteri sisemine muutus.
Lühifilmis muutub vaid olukord karakteri ümber. Karakteri sisemise muutumise jaoks on vaja palju rohkem aega.

Heli kasutamine loo osana.
Tihti kasutatakse heli, et lisada stseeni dramaatilisust või teisi emotsioone survestavaid momente, kuid tegelikult peab heli olema sama tähtis loo osa kui pilt.

Karakterite sisemaailm.
On väga keeruline näidata, mis toimub tegelase sees. Väga paljudes filmides raisatakse aega karakterite ringi liigutamise peale. Karakterite sisemaailma esile toomiseks on hea nipp – pane tegelane asju puudutama. Lihtne puuduts ja pilk on piisav, et selgitada tegelase sisemist maailma. See on kaval pisike võte, mille abil saab loo palju sügavamaks muuta.

Lihtsus võrdub sügavus.
Tihti arvatakse, et mõjusad lood on detailirohkelt struktureeritud, kuid tegelikult on lihtsad asjad need, mis vaatajat sisemiselt liigutavad.

Kompaktsus.
Filmist peab välja võtma kõik, mis ei aita lugu edasi anda. Kahjuks on palju alustavaid lavastajaid, kes ei taha stseene välja lõigata. Parimad lood on maksimaalselt kompaktsed ja kõik liigne on neist puudu.

BFM blogi
2017

  •  

    UUS! Lühifilmi soovitus: Klementhro

    Filmi- ja meediablogi

    31.05.17
    Klementhrol ei ole küll kõike, aga vähemalt on tal aer.

    Loe edasi
  •  

    Püha Jüri päev 2017

    Filmi- ja meediablogi

    30.05.2017
    Püha Jüri päeval tunnustati tänavu Püha Jüri nimelise preemiaga 3. kursuse üliõpilast Johanna Maria Paulsonit.

    Loe edasi
  •  

    5 küsimuse rubriik: Krista Aren

    Filmi- ja meediablogi

    10.05.2017
    Küsisime IKUMUMU kuraatori ja BFMi dotsendi Krista Areni käest mõned põletavad elulised küsimused.

    Loe edasi